1-06-2358\9

(05230101483)Kohtukoosseis Sekretär eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Julia Senketvotš Tõlk Marina Lepiksoo Prokurör Natalia Lebed Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus D. Gi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja A.Ai süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi üldmenetluses Harju Maakohtu otsus 8.juunist 2006.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.A ja süüdistatava D. G kaitsja adv. Alla Jakobson Süüdistatav D. G isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x, Venemaa kodanik, kesk-eriharidus, ei tööta, varem karistatud: - 14.06.2004 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8 alusel mõistetud tingimisi vangistuse 7 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; tõkend: vahistamine alates 17.11.

1. a, viibib 2 Tallinna Vanglas Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann Süüdistatav A.A isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x, Eesti kodanik, põhiharidus, ei tööta, kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati: - 21.09.2004 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel mõistetud vangistus 7 kuud, tõkend: vahistamine alates 17.11.2005.a, viibib Tallinna Vanglas Kaitsja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord vandeadvokaat Leelo Viil Harju Maakohtu otsus 8.juunist 2006.a. jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätte rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu otsusega 8.juunist 2006.a. mõisteti D. G süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistati vangistusega 6 /kuus/ kuud. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 14.06.
2. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusaja vangistus 7 /seitse/ kuud võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 /üks/ aasta ja 1 kuu. Karistuse alguseks loeti 17.11.
3. a. 2 3 A. A mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistati vangistusega 2 /kaks/ aastat. Karistuse alguseks loeti17.11.2005a. D. G ja A.A mõisteti süüdi selles, et nemad grupis kasutasid varastatud T AS-le kuuluvat firma NESTE kütusekaarti nr. xxxxxxxxxxxxxxxx, mis oli A.Ai ajutises kasutamises ja võtsid sellega 17.11.2005.a. alates kella 06.40-st kuni 12.49-ni 22-l korral erinevates NESTE tanklates välja bensiini kogusummas 14266.40 krooni. APELLATSIONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava D. G kaitsja adv.A.Jakobson taotleb esitatud apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist D. G suhtes ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Apelleeritava kohtuotsuse puudusteks peab kaitsja järgmiseid momente. 1) Kohus ei kõrvutanud D.Gi ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega, alusetult pidades neid endaõigustatavaks. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et: „Mis puutub D.Gi väitesse, et tema ei olnud tegevuses mitte keegi, vaid aitas A. Ai, võttis kaardi, valis pin-koodi, võttis püstoli, tankis kütust, võttis vastu raha ja andis edasi A. A, siis ka need ütlused on endaõigustavad”. Nimetatud D.Gi väide aga on kinnitatud teiste asjas kogutud tõenditega. Nii on tunnistaja A. I andnud ütlusi , et 17.11.
4. a x teel asuvas Neste tanklas pakkus temale A. A bensiini odavama hinnaga (II köide t.l. 92) Tunnistaja L. S tundis A. A ära, kui isikut, kes müüs talle bensiini krediitkaardiga (II köide t.l. 37) Süüdistatav D.Gi ise järjekindlalt väitis, et A. A palus D.Git, et viimane mõnikord aitaks teda tankida autosid, millede juhtidele A. A oli pakkunud kütust osta. Millise hinnaga A. A kütust osta pakkus, D.G ei mäleta. Isiklikult polnud D.G sularaha enda kätte võtnud, vaid andis selle edasi A. A (II köide t.l. 57) Süüdistatav A. A on kogu menetluse kestel järjekindlalt väitnud, et tema ise ostis Neste krediitkaardi ning ise otsustas selle kaardiga tankida kõiki autojuhte, kes on nõus tankima odavat kütust. Alguses sõitis P kaupluse juurde. A. A palus vaid D. G endale appi, selleks ajaks, kui A. A hakkab kliente otsima, et D.Gi siis eemale sõidaks. D.G ei teadnud seda, et A. A hakkab kliente otsima, kuna see oli A. A tehing. D.G vaid tankis kliendile kütust ja andis raha üle A. A, sel moel ei saanud D.G A. A käest kopikatki (II köide t.l. 64). D.G vaid aitas teda, s.t kui A. A sõitis ära kliente otsima või sõitis kanistritele järgi, siis D.Gi A. A palvel tankis tanklasse sõitnud autosid (II köide t.l. 86) Seega täiesti alusetu on kohtu väide, et D.Gi ütlused on endõigustavad, mistõttu ei pea neid arvesse võtma. D.Gi nimetatud ütlused on kinnitatud teiste tõenditega ning vastavad tõele. 2) Kohus ei piiritlenud kaastäideviimist ja kaasaitamist. Kohus leidis, et D.G näol on tegemist varguse kaastäideviijana. Samas aga on otsuses märgitud, et „Võõra vara ebaseaduslikust omastamisest kasu saamise eesmärgist oli eelkõige huvitatud A. A”. Kohus tunnistas D.Git süüdi kaastäideviijana, kusjuures nimetatud kohtu järeldus, et D.G on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse, ei ole üldse põhjendatud. Oma seisukohtade põhjendamiseks viitab ja tsiteerib apellant Riigikohtu otsuseid nr. 31-1-88-03, 3-1-1-23-01, 3-1-1-93-05, 3-1-1-97-04 3 4 Kohus ei analüüsinud D.Gi käitumises kaastäideviimise objektiivsete ja subjektiivsete eelduste olemasolu. Selleks, et tunnistada D.G kaastäideviijaks, tuleb tuvastada, et A. A ja D.G tegutsesid ühiselt, kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitses tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltus igast toimepanijast. Teo valitsemine tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist. Täideviija on toimuva keskne kuju, kes määrab, kuidas tegu toime panna. Täideviija on teo otsustaja, osavõtjatest teo teostamine otseselt ei sõltu. Kaastäideviimisena on vaadeldav üksnes süüteo selline toimepanemine, mille puhul isikud on süüteo toimepanemisel käsitletavad võrdväärsete partneritena. Praktiliselt tähendab see, et mitu isikut on kaastäideviijad vaid siis, kui nad on võrdsed otsustama kas ja kuidas tegu toime panna. Asjas kogutud tõenditega on leitud kinnitust, et krediitkaart oli ostetud A. A poolt, A. A otsustas teenida sellega raha, raha kütuse müümisest sattusid A. A käsutusse – nimetatud asjaolud ei olnud kuidagi ümber lükatud. Samas A. A ise järjekindlalt väitnud, et D.G vaid aitas teda ning teostatud tehingute pooleks pidas A. A vaid ennast, A. A ütlused on täielikult kooskõlas D.Gi ütlustega. Kusjuures juhib kaebaja kohtu tähelepanu sellele, et kõige olulisem tähendus kaastäideviimise ning kaasaitamise piiritlemisel omab see, kuidas isikud on omavahel kokkuleppinud, seega kõige olulisem on isikute enda ütlused. Seega otsus toime panna tegu oli tehtud A. A poolt, tema otsustas kas ja kuidas tegu toime panna. D.G vaid tegi seda, mida talle oli A. A öelnud. Sellest tulenevalt hoidis A. A kütuse müügi kulgemise oma kontrolli all ning oli toimuva keskne kuju. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et A. A ja D.G olid süüteo toimepanemisel käsitletavad võrdväärsete partneritena. D.G ei olnud A. A võrdsed otsustama kas ja kuidas tegu toime panna. Seega ei põhine kuidagi seadusel kohtu poolt D.Gi aktiivse tegevuse samastamine teo valitsemisega. Eeltoodust tulenevalt on paljasõnaline ning ei vasta asjas tuvastatud asjaoludele kohtu väide, et tõendatud A. A ning D.Gi ühine otsus ja tahtlus üheskoos toime panna kuritegu. Seega ei saanud kohus D.Git tunnistada süüdi kaastäideviijana. Kusjuures tuleb silma pidada, et kaasaitaja gruppi ei moodusta. Seega kuulub I astme kohtu otsus tühistamisele materiaalõiguse ebaige kohaldamise tõttu. Apellant leiab, et D.G tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna tema tegevuses puudub varguse subjektiivne külg, s.h vara omastamise eesmärk, s.o tahtlus asja ära võtta, omastamise tahtlus. Kütuse müük oli korraldatud A. A poolt ning sellest saadav kasu oli ette nähtud A. A jaoks. Seega D.Gil puudus mingi huvi süüteo toimepanemiseks, temal ei olnud mingit isiklikku huvitatust selles, temal puudus tahtlus võõra vara omastamiseks ning sellest kaasu saamiseks. Süüdistatav A.A taotleb esitatud apellatsioonis enda õigeksmõistmist, sest ei ole mingit kuritegu toime pannud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED: 4 5 Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonides esitatud taotlused süüdistatavate õigeksmõistmiseks on üles ehitatud süüdistatavate paljasõnalistele väidetele ja nimelt, arusaamale, et A.A ei pannud toime kuritegu, vaid tegemist oli tema arvates seadusliku tehinguga ja D.G abistas teda selle tehingu teostamisel. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et selliseid paljasõnalisi väiteid ei saa arvestada süüdistatavate süüküsimuse otsustamisel ning lugenud need ka põhjendatult ennastõigustatavateks. Sellisteks maakohtu järeldusteks annavad õigustatult aluse maakohtu poolt tuvastatud kuriteo tehiolud. Kui kõrvutada tuvastatud kuriteo tehiolusid süüdistatavate ennastõigustavate ütlustega, siis saab teha vaid ühe järelduse – süüdistatavate ütlused ei ole veenvad, nad on vastuolus muuhulgas ka reaalses elus eksisteerivate arusaamade ja loogikaga. Viimatinimetatu annab aluse lugeda süüdistatavate väiteid mitte ainult paljasõnalisteks vaid ka absurdseteks. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et 17.11.2005.a hommikul enne kella 6.40 varastati x Tallinnas asuva maja ees olevast autost T AS esindaja firma kütuse krediitkaart koos seal samas olnud pin-koodi kaardiga.. Süüdistatavaid ei ole selles varguses süüdistatud ning seetõttu ei saa väita, et just nemad selle varguse toime panid. Olenemata, kes selle varguse toime pani, on kindel, et ajavahemik kuni kaardi seaduslik kasutaja selle varguse avastab, ei ole pikk. Bensiini varguseks selle kaardiga ei ole seega palju aega. Kui lähtuda süüdistatavate versioonist, et A.A andis kasutada varastatud kaardi keegi uurimisega tuvastamata isik, siis teadis võimalusest kasutada kaarti lühiajaliselt ka see isik. Seega , miks pidi see isik olema huvitatud, et kella 13-ks temale varastatud kaart tagastataks. Kohtukolleegium ei pea sellist väidet usutavaks ning leiab, et selline olukord on süüdistatavate poolt väljamõeldud. Paljasõnalisteks peab kohtukolleegium süüdistatavate ütlusi ka selles , et see neile võõras isik, kellelt väidetavalt saadi kasutamiseks NESTE krediitkaart, andis ka auto registreerimisnumbrid eesmärgiga, et neil ei tekiks probleeme. Miks pidi see tuvastamata isik muretsema, et temale võõrastel isikutel, kellelt ta oli saanud kätte 500 krooni varastatud kaardi eest, mille kasutamise võimalus ajaliselt oli minimaalne ja mille edasine saatus ei saanud teda enam huvitada põhjusel, et kaart kindlasti varsti blokeeritakse, ei tekiks probleeme. Kohtukolleegium leiab, et see situatsioon, millise süüdistatavad enda kaitseks esitavad ei ole kohandatav tegeliku reaalsusega. Süüdistatavate ütlusi on kasutatud nende kasuks niivõrd kuivõrd need haakuvad süütuse presumptsiooni põhimõttega. Nii ei ole süüdistatavatele inkrimineeritud T AS-le kuuluvast autost krediitkaardi vargust. Samas aga ei ole võimalik ümber lükata kõiki süüdistatavate poolt väljamõeldud väiteid ja seda juba seetõttu, et need on välja mõeldud. Süüküsimuse otsustamisel saab kohus neid kas uskuda või mitte uskuda ning kohtu siseveendumuse kujundamisel selle küsimuse otsustamisel omab teatud 5 6 tähtsust ka elukogemus, s.o. kuivõrd tõenäoline on väljapakutava situatsioon toimumine reaalses elus. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult kvalifitseerinud süüdistatavate poolt toimepandu kaastäideviimisena. D.G kaitsja leiab esitatud apellatsioonis, et maakohtul puudus põhjendatud alus D.G tegevust käsitada kaastäideviimisena. Samas ei vaidlustata apellatsioonis kohtuotsusega tuvastatud D.G tegevust – mitmel korral võttis kaardi, valis pin-koodi, võttis püstoli, tankis kütust, võttis vastu raha ja andis edasi A. A. Apellant leiab , et selleks, et tunnistada D.G kaastäideviijaks, tuleb tuvastada, et A. A ja D.G tegutsesid ühiselt, kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitses tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltus igast toimepanijast. Kohtukolleegium leiab vastupidiselt apellandile, et maakohtu otsusega on need asjaolud tuvastatud. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks viidata Riigikohtu otsusele nr.3-1-123-01, milles Riigikohus on põhjalikult avanud kaastäideviimise mõiste funktsionaalse teovalitsemise kaudu. Viidatud kohtuotsuses on Riigikohus selgitanud. Kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis ehk isikute grupi poolt eeldab, et iga grupi liige paneks oma tegevusega toime vähemalt ühe kuriteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluva teo. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel - kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse külje täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku kuriteo ettevalmistamise staadiumis, kui ka mitte-eelneva, vahetu kokkuleppe alusel - kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivsesse külge kuuluva teo. Viimasel juhul tuleb lähtuda materiaal-objektiivsest ehk teovalitsemise teooriast, mille kohaselt tegu määratletakse seda kujundava ja juhtiva ehk tegu valitseva tahte väljenduse kaudu. Sel puhul tuleb täideviimist sisustada teovalitsemisena - objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumina, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu juhib (valitseb). Teo valitsemisena mõistame siinkohal ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmist. See võib toimuda kolmes vormis: tegutsemise valitsemine ehk üksiktäideviimine, valitsemine ülekaaluga ehk vahendlik täideviimine ja funktsionaalne teovalitsemine ehk kaastäideviimine Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitleb siinkohal funktsiooni kui muutujat, mille suurus oleneb teiste muutujate olemasolust, nende suurusest ning mõjumise suunast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Ning vastupidi - kellegi funktsionaalne alatalitus tähendab kuriteokoosseisu ning seega ka täideviimise puudumist. Siinkohal on vajalik silmas pidada, et kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatud konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis 6 7 eeldab, et nad on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel, selle funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, langeb ära ka tegu kui selline. Käsitletavas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatavad olid koos alates kütusekaardi saamisest kuni nende kinnipidamiseni. Mõlemad viibisid vahetult sündmuskohal, tegutsesid kooskõlastatult, mõlemad kasutasid korduvalt kaartisisestasid selle automaati, valisid pin-koodi, tankisid kütust, võtsid vastu raha – seega valitsesid mõlemad süüdistatavad oma teopanuse läbi tegu tervikuna. Apellant, tulles kohtuga vastupidisele järeldusele, tsiteerib mitmeid Riikohtu otsuseid, kuid veenvaid põhjendusi, millised lükkaks ümber maakohtu järeldused süüdistatavate poolt kuriteo toimepanemise grupis, apellatsioonis esitatud ei ole. Otsustamaks, kas kuriteo toimepanija on kaastäideviija või kaasaaitaja ei oma tähtsust sellised D.G kaitsja apellatsioonis rõhutatud asjaolud nagu kuriteo initsiaator, suurem osavõtu aste, isikute erinev huvitatus kuritegu toime panna, kui palju üks või teine kuriteost konkreetselt kasu sai. Kohtukolleegium leiab, et tõendatud on ka süüdistatavate teadmine sellest, et nad panevad toime kuritegu ja tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Süüdistatavad tegutsesid eesmärgiga, et neid ei tabataks. Sellele viitab kasutatud sõiduautol ees ja taga erinevate numbrimärkide kasutamine ja näo varjamiseks sobivate peakatete kasutamine – kootud müts, soni. Seda, et süüdistatavad teadsid, et tegemist on varastatud krediitkaardiga , mille kasutamine on ajaliselt piiratud selle blokeerimisega kinnitab ka fakt, et lühikese ajavahemiku jooksul püüti tankida võimalikult palju bensiini. Kuigi süüdistatavad eitavad , et nad tahtsid teadvalt võõrast asja enda vara hulka pöörata e. ebaseaduslikult omastada, on sellise tahtluse esinemine maakohtu poolt tuvastatud kuriteo tehioludega ja otsuses toodud tõenditega tõendatud. Subjektiivse külje tõendamine kriminaalmenetluses ei pea ja ei saa toimuda ainult süüdistatava enda ütluste alusel s.o. ainult süüdistatava poolt tahtlust kinnitavate ütlustega. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kõigi tõendite igakülgse ja objektiivse läbivaatamise tulemusel ja nende kogumis hindamisel tuvastanud õigesti kõik kuriteo toimepanemise tehiolud ja ka põhjendatult jõudnud järeldusele, et süüdistatavate süü neile esitatud süüdistuses on leidnud tõendamist. Süüdistatavate käitumisele on antud õige juriidiline hinnang. Süüdistatavatele maakohtu poolt mõistetud karistused on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad nende eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on ka põhjendanud konkreetsele süüdistatavale konkreetse vangistusmäära mõistmist. 7 8 Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 8.juunist 2006.a. D. G ja A.Ai suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 8 Malle Preimer