4-06-1592 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2006.a, Tallinn Väärteoasja number 4-06-1592 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, lii

§ 76p 1, § 219 ja § 70 p 2 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7419 lg-s 1, §-s 747 ja LKindl

S § 661 lg-s 2 kirjeldatud väärteod.

3. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 809530 kohaselt
6. a kella 21.50 ajal x ja y tänava ristmikul Tallinnas juhtis sõiduautot BMW 520 riikliku registreerimismärgiga xxx XXX E.B, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõidukil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega E.

§ 70p 1, 2 ja § 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg-s 2, §-s 747 ja LKindl

S § 661 lg-s 2 kirjeldatud väärteod.

3. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 812641 kohaselt
6. a kella 14.15 ajal x ja y tänava ristmikul Tallinnas juhtis sõiduautot BMW 520 riikliku registreerimismärgiga xxx XXX E.B, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõidukil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega E.

§ 70p 1, 2 ja § 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg-s 2, §-s 747 ja LKindl

S § 661 lg-s 2 kirjeldatud väärteod.

3. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 815932 kohaselt
6. a kella 07.15 ajal x ja y tänavate ristmikul Tallinnas juhtis sõiduautot BMW 520 riikliku registreerimismärgiga xxx XXX E.B, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõidukil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, 2 millega E.

§ 70p 1, 2 ja § 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg-s 2, §-s 747 ja LKindl

S § 661 lg-s 2 kirjeldatud väärteod.

3. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 840246 kohaselt
6. a kella 17.15 ajal x maja nr x juures Tallinnas juhtis sõiduautot BMW 520 riikliku registreerimismärgiga xxx XXX E.B, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõidukil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega E.

§ 70p 1, 2 ja § 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg-s 2, §-s 747 ja LKindl

S § 661 lg-s 2 kirjeldatud väärteod.

3. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 840192 kohaselt
6. a kella 16.30 ajal x maja juures Tallinnas juhtis sõiduautot BMW 520 riikliku registreerimismärgiga xxx XXX E.B, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõidukil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega E.

§ 70p 1, 2 ja § 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg-s 2, §-s 747 ja LKindl

S § 661 lg-s 2 kirjeldatud väärteod.

3. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 840227 kohaselt
6. a kella 03.30 ajal x maja juures Tallinnas juhtis sõiduautot BMW 520 riikliku registreerimismärgiga xxx XXX E.B, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõidukil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega E.

§ 70p 1, 2 ja § 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg-s 2, §-s 747 ja LKindl

S § 661 lg-s 2 kirjeldatud väärteod.

3. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 765384 kohaselt
6. a kella 10.05 ajal Tallinnas x ja y nurgal parklas juhtis sõiduautot BMW 520 riikliku registreerimismärgiga xxx XXX E.B, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõidukil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega E.

§ 70p 1, 2 ja § 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg-s 2, §-s 747 ja LKindl

S § 661 lg-s 2 kirjeldatud väärteod.

3. a koostatud vääärteoprotokollist nr AB 768166 nähtuvalt
6. a kella 20.10 ajal peeti Tallinnas x maja juures kinni E.B, kes toimetati
9. a kell 01.15 Wismari Haiglasse ning menetlusalusel isikul tuvastati narkootilisest ainest amfetamiin tingitud joove. Samuti leiti menetlusaluse isiku juurest metallkarp, milles oli kaks minigrip kilekotti valget värvi ainega ning süstal. Vastavalt ekspertiisiaktile nr AN-515-06/2591 avastati metallkarbis ja pulbrijälgedega minigrip kilekotis amfetamiini jälgi. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist ainet ning ebaseaduslikult omandanud ja vallanud narkootilist ainet väikeses koguses, pannes sellega toime NPAS §-s 151 kirjeldatud väärteo.
10. Harju Maakohtu
13. a otsusega väärteoasjas nr 4-06-1592 tunnistati E.B süüdi LS § 741 lg 2, § 747 ja LKindlS § 661 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg-t 1 kohaldades karistati teda 30 päevase arestiga. Samuti tunnistati E.B süüdi NPAS § 151 järgi ja karistati 30 päevase arestiga. Karistuse kandmise aja alguseks loeti alates E.B kinnipidamisest väärteomenetluses, so alates
16. a. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3 arvestati teiseliigilise väärteo 3 toimepanemise eest määratud 30 päevase aresti ärakandmise algust alates esimese 30 päevase aresti ärakandmisest. Ühtlasi mõisteti E.Blt välja riigituludesse riiklikus ekspertiisiasutuses ekspertiisi nr AN-515-06/2591 tegemiseks tehtud kulu 1208 krooni ja joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 krooni. Menetluse väärteoasjas, mille kohta oli
19. a koostatud väärteoprotokoll nr AB 811448, lõpetas kohus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Maakohus luges väärteo toimepanemise menetlusaluse isiku poolt tõendatuks väärteoasjas kogutud tõenditega ning otsustas karistusena kohaldada aresti, võttes arvesse seda, et E.B jätkas vaatamata varasematele rahatrahvidele ja arestidele põhiliselt samalaadsete ja ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemist ning temale varem karistusena mõistetud rahatrahvid on tasumata.
20. Harju Maakohtu otsuse peale esitas E.B apellatsioonkaebuse, milles ta palub väärteoasi uuesti läbi vaadata ja kergendada talle mõistetud karistust või asendada arest rahatrahviga või võimaldada tal aresti kanda osade kaupa. Apellandi väitel võib ta arestkaristust korraga kandes kaotada oma töökoha, samuti peab ta hoolitsema oma pere eest. TALLINNA RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Kohtukolleegium leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on E.B 10 korral toime pannud LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning nendest kordadest 7 korral on ta samaaegselt, seega ühe teoga, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, toime pannud ka LS § 747 ja LKindlS § 661 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Eelmärgitud väärtegude toimepanemise eest karistuse määramisel lähtus kohus põhjendatult KarS § 63 lg-st1 ning määras karistuse LS § 741 lg 2 sanktsiooni järgi. Peale selle nähtub väärteoasja materjalist, et E.B pani toime ka NPAS § 151järgi kvalifitseeritava väärteo, millise toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste väärtegudega ning neid ei ole toime pandud ühe teona, siis on maakohus põhjendatult määranud erinevate väärtegude toimepanemise eest vastavalt KarS § 63 lg-le 3 ka eraldi karistused, mis kuuluvad ka eraldi ärakandmisele. Põhjendatud on maakohtu seisukoht E.B suhtes pikaajalise arestkaristuse kohaldamise osas, kuivõrd eelnevate väärtegude eest karistusena mõistetud rahatrahvid ja isegi arestid ei ole mõjutanud E.Bt seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud karistusseadustiku § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Varem karistusena mõistetud rahatrahvid on seejuures E.B poolt tasumata. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohtukolleegium E.Ble maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi ja määraga ning märgib, et E.Ble mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
22. Karistusseadustiku § 66 lubab kohtul karistusena kohaldatud aresti ositamist otsustada üksnes kohtuotsuse tegemisel karistuse mõistmise käigus. Vaidlustatava kohtuotsusega E.Ble mõistetud arest kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas E.B tööalast ja perekondlikku olukorda. Puuduvad tõendid E.B tööalase ja perekondliku olukorra kohta, mis kinnitaksid, et tal puudub võimalus kanda arestkaristust järjest. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ositi karistuse kandmise viis annaks menetlusalusele isikule võimaluse samaaegselt jätkata samalaadsete väärtegude toimepanemist ja teda ei oleks uute väärtegude toimepanemise eest enam võimalik karistada, sest talle on määratud karistus ülemmääras. See aga tingiks olukorra, kus iga uue teo toimepanemine kergendaks menetlusaluse isiku olukorda ning 4 muudaks võimatuks karistuse ärakandmise. Seega ei ole maakohus E.Ble aresti mõistes pidanud tema suhtes KarS § 66 kohaldamist võimalikuks ning apellatsioonkaebuses toodu ei anna ringkonnakohtule alust hinnata ümber Harju Maakohtu otsustust, et E.Ble kohaldatud arest tuleb tal ära kanda korraga.
23. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
26. a otsuse E.B väärteoasjas nr 4-06-1592 muutmata ning esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. Meelika Aava Ene Randmäe Jüri Paap 5