4-06-3313\2

Väärteoasi nr 4-06-3313 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-3313 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Juri Lõssenkov Kohtuvälise menetleja esindaja Lidia Räämet RESOLUTSIOON
3. Juri Lõssenkov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.
4. Juri Lõssenkovile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates Juri Lõssenkovi poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest kuulub ärakandmisele hiljemalt 01.02.
5. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Juri Lõssenkovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 990 (üheksasada üheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.10.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 04.07.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 822003 selles, et 04.07.2006 kella 03.10 ajal peeti kinni Juri Lõssenkov, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2602/35 nähtuvalt tuvastati 04.07.2006 kell 06.50 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 24.07.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 843722 selles, et 24.07.2006 kella 20.10 ajal peeti Juri Lõssenko, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3152/355 nähtuvalt tuvastati 24.07.2006 kell 23.20 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul amfetamiini tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse isiklikult ja allkirja vastu kätte saanud. Menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku juureolekuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, määrates esimese episoodi eest aresti 5 päeva ja teise episoodi eest 10 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kokku 16 165 krooni ulatuses, millistest on tasutud 85 krooni. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule toimepandud väärtegude eest aresti ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik