4-06-2557\1

Väärteoasi nr 4-06-2557 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2557 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Vassili Sidorjak Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
3. Vassili Sidorjak süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. Vassili Sidorjakile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates Vassili Sidorjaki suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale mõistetava vangistuse ärakandmisest.
5. Vassili Sidorjakilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 990 (üheksasada üheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
6. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.10.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 07.06.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 823186 selles, et 07.06.2006 kella 21.30 ajal peeti kinni Vassili Sidorjak, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2270/93 nähtuvalt tuvastati 08.06.2006 kell 01.25 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 03.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 798744 selles, et 03.08.2006 kella 16.35 ajal peeti kinni Vassili Sidorjak, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3249/31 nähtuvalt tuvastati 03.08.2006 kell 18.50 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 07.06.2006 koostatud väärteoprotokolli märkinud, et eelmisel päeval tarvitas erinevaid narkootilisi aineid ja alkoholi ning 03.08.2006 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on ta märkinud, et tarvitas 01.08.2006 hiinlast. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et ei mäleta enam nii ammuseid asju, kui nii on märgitud, ju siis oli nii. Tarvitab harva, vaid lõdvestuseks, sõltuvust ei ole. Tahaks aresti ära kanda nädalavahetustel, sest just oleks saanud ametlikult tööle, kuid peeti kinni. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, tuleks määrata arest. Esimese episoodi eest 4 päeva, teise eest 8 päeva, kokku 12 päeva alates tõkendi muutmisest või kriminaalmenetluses mõistetava karistuse ärakandmisest. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja kohtuistungil ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kokku 6240 krooni ulatuses, millised on tasumata. Peale selle on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning tal on nii kannatanute kui ka riigi eest suured rahalised kohustused. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud ning arvestades seda, et menetlusalune isik on järjest toime pannud samalaadsed väärteod, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb määrata arest ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Kohus ei pea võimalikuks määrata karistuse kandmist ositi nädalavahetustel, kuivõrd kohtule ei ole teada, millise karistuse määrab kohus menetlusalusele isikule kuriteo toimepanemise eest ja millal menetlusalune isik vabaneks karistuse kandmiselt. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, milline kuulub ärakandmisele koheselt pärast menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud tõkendi muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest. Samuti tuleb temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik