Väärteoasi nr.4-06-3842 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 01 novembril, Tallinnas Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Helve Särgava, sekretäri Ülle Karna juuresolekul, kaebuse esitanud menetlusaluse isiku Karin Kiik ja kohtuvälise menetleja Põhja PP liiklusjärelvalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Liivalaia kohtumajas Karin Kiik´i kaebust Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna poolt 30.08.2006.a. tehtud otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2302,06,
- Vaidlustatud otsuse kohaselt karistati Karin Kiik´i liiklusseaduse § 74´22 lg 2 alusel rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses, s.o. 720 krooni. Karin Kiik´i karistati selle eest, et tema juhtis mootorsõidukit asula sisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 38 km/h võrra, sõites kiirusega 91 +/- 3 km/h. 07.09.2006.a. kohtule saabunud avalduses taotleb Karin Kiik tühistada täielikult Põhja PP liiklusjärelvalve osakonna otsus väärteoasjas nr 2302,06,000788
- augustist 2006.a. Kaebuse kohaselt tunnistati Karin Kiik süüdi kiiruseületamises ja määrati talle karistuseks rahatrahv 720 krooni. Kaebuse kohaselt ei näidatud kaebuse esitajale kiiruseületamise näitu, kuna radaril oli aku tagant ära tulnud. K. Kiik ei usu, et ta nii kiiresti sõitis, ta oli öösel võõras kandis ning enda arvates sõitis ta 50 km/h. Autos oli tal ka kaassõitja M. K. Kohus tegi kindlaks: Kohtuistungil jäi Karin Kiik kaebuses esitatud väidete juurde. Kohtus ta kinnitas, et ei ole otsusega nõus, kuna ei ole kiirust ületanud. K. Kiik väitis, et sõitis võib olla 60 km/h, sest oli öine aeg ja tema jaoks võõras tee. Radari pealt talle kiirust ei näidatud. Kui sõitis polnud seal ühtegi autot ja umbes 10 kilomeetrit eemal, peeti ta kinni ja öeldi, et on kiirust ületanud. Kiirusepiirangumärki K. Kiik ei näinud, kuid nägi asula nimega sinise põhjaga silti ja kuna asulas lubatud kiirus on 50 km/h, siis vähendas kiirust. Valgepõhjalist märki linna siluetiga ei mäleta. Enne kiiruse vähendamist oli kiirus 80 km/h. Kohapeal kiiruseületamise kohta protokolli ei koostatud, politsei võttis dokumendid enda kätte ning K. Kiik sõitis politseiauto järel kaupluse juurde, kus teda kutsuti politseiautosse ja koostati protokoll. Kinnipidamise hetkel oli K. Kiik´i sõnade kohaselt tema kiirus 90 km/h. Tunnistaja M. K sõnade kohaselt viibis ta K. Kiik´i poolt juhitud autos, kui politsei nad kinni pidas. Sõitsid nemad teed mööda, suunaga Tallinna poole. Kui politseinik auto kinni pidas, siis väitis, et oli kiirust ületatud ning meil kästi asulasse tagasi sõita. Asulasse oli mõned kilomeetrid. Kohtuvälise menetleja esindaja andis kohtuistungil arvamuse, et väärteoasja otsus on seaduslik ning kaebus alusetu. Radarseade oli vastavalt eeskirjadele taadeldud, töökorras, ametiisikud olid kaebuse esitajale võõrad, seega pole alust arvata, et nad koostasid ebaseadusliku protokolli. Kõik nõuded olid täidetud. Näitu polnud juhile võimalik näidata seetõttu, et mõõtmine ja peatamine toimusid erinevates kohtades. Kui auto kiirus oli mõõdetud ja hakati autole järele sõitma, siis auto käivitamisel näit kustub. Seadus ei kohusta politseiametnikku näitama näidiku tulemust, see on märgitud ka Riigikohtu otsuses 3-1-1-105-
- Näitu näidatakse sel juhul, kui mõõtmine ja peatamine toimuvad ühes kohas, antud juhul toimusid need erinevates kohtades. Kiirusemõõtmise protokolli nõuded olid täidetud. Samuti lisas kohtuväline menetleja, et oma seletuses on Kiik kirjutanud, et ta on seadust rikkunud, et sõitis 70 km/h.. Kohtuistungil väitis, et juhtis autot lubatud kiirusega 90 km/h, asula silti ei märganud, seega juhtis ta autot kogu aeg kiirusega 90 km/h ja radar fikseeris kiiruseks 91 km/h. Kuna peatumine ja mõõtmine olid erinevates kohtades, siis et järgi jõuda 90 km/h sõitvale autole, peabki läbima 10 km. Repliigi korras kaebuse esitaja väitis veel kohtule, et hakkas sõitma kiirusega 90 km/h kui lõppes piir, asulas ta ei sõitnud üle 50 km/h. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tunnistaja ütlused ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidega on tuvastatud, et K. Kiik rikkus liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid ületades lubatud sõidukiirust asulasisesel teel. Nimelt näeb antud seaduse säte ette, et suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. LS § 74´22 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis ning selle eest nähakse ette karistus kuni 50 trahviühikut. Karin Kiik juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel sõites kiirusega 91 +/- 3 km/h, sellega ületas ta lubatud sõidukiiruse 38 km/h võrra ning teda karistati rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses, s.o 720 krooni. Seega karistati teda alla sanktsiooni keskmise määra, mis täielikult vastab süüastmele ja Kiik´i isikule. Kohus leiab, et Karin Kiik on rikkunud liikluseeskirja nõudeid ületades lubatud suurimat sõidukiirust. Kohtus on ta tunnistanud, et kui ületas kiirust, siis ainult +10 km/h piires. Samas on ta oma 08.08.06 avalduses kirjutanud, et sõitis umbes 70 km/h, mis on suurem lubatud sõidukiirusest asulasisesel teel. Samuti on K. Kiik kohtus väitnud, et ta ei pannud tähele kiirusepiirangu märki ega ka valgepõhjalist märki linna siluetiga. Riigikohus oma 3-1-1-105-03 otsuses on märkinud, et politseiametniku kohustus tutvustada kiirust ületanud juhile mõõteseadme näitu tuleb juhtudel, kui sõiduki juht vaidlustab mõõtmistulemuse õigsust, süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb kanda väärteoprotokolli. Juhul aga, kui […] mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, on hädavajalik fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis VTMS §-s 49 sätestatud nõuetele ja milles muude asjaolude kõrval on vajalik näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kiiruseületamise fakt tõendatud, kuna nii mõõtmistulemus kui ka teised nõutavad andmed on korrektselt protokollis fikseeritud. Nimelt on liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud, et kasutati kiirusmõõteseadet Stalker ATR nr 24625 nr 06110005, mida testiti 05.08.2006.a. kell 17.00 ning seade oli töökorras. Kohtu arvates ei ole seega alust arvata, et radarseade võis eksida, kuna seade oli vastavalt eeskirjadele taadeldud ja kontrollitud. Samuti on protokollis olemas mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet (J. H, vanemkonstaabel), mootorsõiduki juhi nimi (Karin Kiik), mõõtmise aeg ja koht (06.08.2006.a. kell 01.20, Harjumaa GPS x517024 ja y6584163), millise sõiduki kiirust mõõdeti (Audi 80) ning mõõtmise tulemus (seadme lugem 91 km/h). Märkusena on protokolli lisatud asjaolu, et kuna juhile pidi järele sõitma katkes Stalkeril akuga ühendus ja juhile kiirust ei olnud võimalik näidata. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on tutvustatud kaebuse esitajale. Viimane on andnud protokollile allkirja ning pole avaldanud vähimatki kahtlust protokolli õigsuse osas. Samuti ei avaldanud ka kahtlust omakäelises avalduses (kirjutatud 08.08.06) vaid kinnitas ainult sõitmist umbes 70 km/h. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 1 ; § 133 – 135; § 156, kohus otsustas:
- Jätta rahuldamata Karin Kiik´i kaebus.
- Karin Kiik´l tasuda väärteoasja nr 2302,06,000788 otsusega määratud rahatrahv summas 720 (seitsesada kakskümmend) krooni Põhja Politseiprefektuuri arvele 10220035022014 Eesti Ühispangas ning viitenumbriks märkida
- Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades kassatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Helve Särgava Kohtunik