lg 3 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni ja
lg 5 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks;
Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusosalised Menetlusalune isik: Erik Leontjev RESOLUTSIOON 1. Jätta Erik Leontjevi kaebus Põhja Politseiprefektuuri haldustalituse komissari K. P 11.07.2006 otsusele nr 2376,06,003481 Erik Leontjevi karistamises
lg 3 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni ja
lg 5 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks;
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri haldustalituse komissari K. P 11.07.2006 otsus nr 2376,06,003481 Erik Leontjevi karistamises
lg 3 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni ja
lg 5 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks;
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 25.10.2006. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari K. P 11.07.2006 otsusega nr 2376,06,003481 karistati Erik Leontjevit
lg 3 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni ja
lg 5 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks;
lg 1 alusel rahatrahviga 135 trahviühiku ulatuses, so 8100 krooni.
lg 1 ettenähtud väärteo osas menetlus lõpetati seoses kriminaalmenetluse alustamisega. Otsusele esitas Erik Leontjev kaebuse, milles tunnistas kiiruse ületamist 66 km/h võrra ja reguleerija poolt antud kohustusliku peatumismärguande eiramist ning kahetses toimepandut, kuid taotles kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist määratud lisakaristuse osas, kuivõrd on kutseline autojuht ja juhtimisõiguse äravõtmise tõttu jääks ta ilma oma tööst ja sissetulekust. Peale selle tuleks arvestada, et maksab pangalaenu, on käendaja ja isiklikku elukohta ei ole. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ja lisas, et juhtimisõiguse äravõtmisega jääb ta tööst ilma. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning vaidlustatud otsus põhjendatud ja seaduslik. Kaebajat on varem karistatud
Tegemist käesoleval hetkel lubatud kiiruse ületamisega 66 km/h võrra, seega
lg 3 ettenähtud väärteoga, millise puhul vaid rahatrahviga karistamisest ei piisa. Kaebuses on märgitud, et kaebaja on kutseline autojuht, töökoha iseloomustusest aga ilmneb, et tegemist on meistriga, seega ei ole tegemist kutselise autojuhiga. Kohus, tutvunud väärteoasja kirjalike materjalidega, ära kuulanud kaebaja seletused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ning vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub. Kaebajat karistati
lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni. Vastavalt
lg 3 sanktsioonile võib taolise rikkumise eest määrata karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Seega oli karistus määratud oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kaebajat karistati ka
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 135 trahviühiku ulatuses, so 8100 krooni. Vastavalt
lg 1 sanktsioonile võib taolise rikkumise eest määrata karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Seega oli karistus selle rikkumise eest määratud ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana. Kaebaja on leidnud, et tuleks arvestada seda, et ta on kutseline autojuht ning ta jääks juhtimisõiguse äravõtmise tulemusena ilma oma tööst ja sissetulekust. Kohus asub seisukohale, et taoline kaebuse väide on asjakohatu. Kaebaja oli teadlik sellest, et liikluseeskirja nõuete rikkumise eest võidakse karistada ning kohaldada ka lisakaristust, millest teavitatakse elanikkonda pidevalt, eesmärgiga muuta liiklust ohutumaks. Seega oli varem korduvalt liikluseeskirja sätteid rikkunud kaebajale ka teada asjaolu, et lubatud sõidukiirust ületades või alkoholjoobes mootorsõukit juhtides võidakse teda karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Sellele vaatamata asus alkoholijoobes kaebaja juhtima mootorsõidukit, ületas kiirust vähemalt 66 km/h võrra ja eiras peatumismärguannet. Kohtule jääb arusaamatuks, mida peaks veel tegema selleks, et muuta ennast teistele liiklejatele veel ohtlikumaks. Eelloetletud käitumisakte teostades teadis kaebaja ka seda, et töökoha ning sissetuleku säilitamiseks on tal vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Sellele vaatamata pidas kaebaja vajalikuks aasta jooksul teist korda juhtida mootorsõidukit alkoholijoobes, ületada kiirust ja eirata peatumismärguannet. Selles, et lubatud sõidukiiruse ületamine oma rikkumise iseloomult juba ohustab kaasliiklejaid, ei saaks aga keegi kahelda. See peaks kohtu arvates olema üldteada asjaolu, et lubatud sõidukiiruse ületamine ohustab kaasliiklejate ja rikkuja enese elu, tervist ja vara, sealhulgas ka kaasasõitnud raseda elukaaslase ja sündimata lapse elu, kuivõrd liikluskorraldust ja lubatud sõidukiirust on reguleeritud selleks, et sellise ohu saabumist vältida või muuta selle võimalus minimaalseks. Ohu vältimine on aga võimalik vaid siis, kui liiklejad järgivad liikluseeskirja ning käituvad sellele vastavalt. Seejuures peab kohus oluliseks ka kiiruse ületamise suurust, kus lubatud sõidukiiruse, so 50 km/h asemel sõitis kaebaja kiirusega 120 km/h ja kaebaja ei pidanud vajalikuks oma sõiduki liikumiskiirust kohandada liikluskorraldusvahenditele vastavaks. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta kahetseb toimepandut. Kohus asub seisukohale, et antud väärteoasjas kaebaja märgitud karistust kergendavat asjaolu, so puhtsüdamlikku kahetsust ei esine. Lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud tegu ning rikkuja eesmärgiks ongi lubatud sõidukiirust ületada ning arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise ulatust leiab kohus, et kaebaja enese tahtlik käitumine ning liikluseeskirja nõuetesse ja teistesse liiklejatesse ükskõikne ja üleolev suhtumine välistab puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu lubatud sõidukiiruse ületamisel sellises ulatuses. Vastavalt
lg 5 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Kaebajalt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud vaid 2 kuuks, seega lisakaristuses ettenähtud sanktsiooni miinimummäära lähedasena. Menetlusalune isik on tasunud kõik temale varem määratud trahvid, kuid sellele vaatamata ei ole ta pidanud vajalikuks hoiduda uute väärtegude toimepanemisest edaspidi. Seega ei piisa pelgalt rahatrahvist kaebaja mõjutamiseks ning kohtu arvates on
lg 5 sätete kohaldamine kaebaja suhtes põhjendatud ning puudub alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks
Küll on kohus veendunud selles, et kaebaja eemaldamine liiklusest vähemalt kaheks kuuks peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet. Asjaolu, et kaebajal on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks kaebajal iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liikluseeskirja nõuete rikkumisest. Seega peaks kaebaja ise tegema kõik selleks, et ta järgib liikluseeskirja nõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Kohus leiab, et kaebuses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta tööülesannete täitmisel ei vähenda kaebajale inkrimineeritud rikkumise ulatust ja tahtlikku iseloomu ning ei saa seetõttu olla ka vaidlustatud otsuse muutmise või tühistamise aluseks. Tahtlikku väärtegu toime pannes on süüdlane teadlik võimalikest tagajärgedest, seega ka sellest, et temalt võidakse väärteo toimepanemisel ära võtta juhtimisõigus, mille tõttu kaotab ta oma töö ja sissetuleku, kuid väärtegu toime pannes suhtus ta sellesse temale endale kahjulikku tagajärge ükskõikselt. Kohus asub seisukohale, et ka eelmisi väärtegusid toimepannes oli kaebajal sama töökoht ja sissetulek samast allikast ning tal oli töökoha säilitamiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Sellele vaatamata ei hoidunud ta toime panemast
lg 1 ettenähtud väärtegu ning sellele järgnevalt uut samalaadset väärtegu, mis tingis kriminaalmenetluse alustamise ja tingib senise kohtupraktika põhjal otsustades ka pikemaajalise juhtimisõiguse äravõtmise. Ka sel puhul suhtus kaebuse kohaselt kutselisest autojuhist kaebaja saabuvasse tagajärge ükskõikselt, pidades töökohast, sissetulekust ja pangalaenust olulisemaks alkoholi tarvitamist ja liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.