, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas 1) Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Halar Hallimäe` poolt 20.10.2006.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,06,010692 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas. 2) Vähendada Aivo Mängel`ile määratud karistust ning karistada teda LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga
) § 10 lg 4 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma pädevust tõendava tunnistuse. Eelnimetatud juhul ei esitanud menetleja kaebuse esitajale oma pädevust tõendavat tunnistust. Kuna kaebuse esitajal puudus võimalus kontrollida, kas menetleja tegutseb oma pädevuse piires, keeldus ta ka allkirjastamast dokumente. 22.09.2006.a andis A. Mängel menetlejale väärteo toimepanemise kohta ütluseid. Nimetatud ütlused on kirja pandud "Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis". Kaebuse esitaja tunnistas oma süüd, et ta juhtis mootorsõidukit ning ka seda, et ta oli alkoholijoobes. Samuti kaebuse esitaja kahetses oma teguviisi. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 2 ja 3 kohaselt on süüteokoosseisul objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Otsuses on menetleja poolt jäetud tuvastamata süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Süüteokoosseisu objektiivse tunnusena on menetleja lakooniliselt märkinud otsuse lahtris "Väärteo kirjeldus" juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, mis on ilmselgelt ebapiisav selleks, et motiveerida kaebuse esitajale määratud 200 trahviühiku suurust rahatrahvi. Menetleja on otsuses märkinud, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Samas KarS § 57 lg 1 p 3 sätestab selgesõnaliselt, et karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. Kaebuse esitaja kahetses oma teguviisi juba kohapeal, mis nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist. Menetleja on ka otsuses viidanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile, kuid kaebuse esitajale pole teada millistel põhjustel pole menetleja arvestanud kaebuse esitaja kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Lisaks eeltoodule kaebuse esitaja leiab, et menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud, et õiguserikkumine oli raske isikliku olukorra mõjul, õigusrikkumisega kaebuse esitaja kahju ei ole tekitanud – pigem kaebuse esitaja just üritas sellest hoiduda, õigusrikkumise asukoht polnud tänav ega ka maantee, kus oleks seatud ohtu nii enda kui teiste isikute elud ja vara. Menetleja poolt otsuses käsitletu "Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava 2
lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetluse lõpuleviimisel koostab kohtuväline menetleja väärteotoimiku, süstematiseerides selleks väärteoasja materjali. Väärteotoimik võib olla kaanteta, kui see on otstarbekas. Väärteotoimiku lehed nummerdatakse. 31.10.2006.a, kui kaebuse esitaja sai kätte koopia väärteotoimikust, ilmnes et asja materjalid olid ühtsesse toimikusse köitmata ja leheküljed nummerdamata, samuti puudus sealt menetleja pädevust tõendav tunnistus. Muuhulgas väärib märkimist ka asjaolu, et kaebuse esitajale tutvumiseks esitatud dokumentide hulgas puudus tunnistaja ülekuulamise protokoll, mille kohta on märge väärteoprotokollis nr AB806495 lahtris "Muud tõendid ja andmed". Otsuse lahtris ''Väärteo kirjeldus" on kirja pandud: „Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega…“. Loetelust puudub tunnistaja ülekuulamise protokoll. Seega jääb kaebuse esitajale arusaamatuks, milliste tõendite alusel menetleja on otsuse vastu võtnud. Tuginedes sellele, et nimetatud köitmata ja nummerdamata dokumentide pakk ongi väärteotoimik, tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitajale polnud tagatud seadusest tulenev õigus tutvuda väärteoasja kõikide materjalidega, sealhulgas ka sellega kas menetleja oli pädev vastu võtma otsust. Vaatamata eeltoodule, on kaebuse esitaja oma rikkumise tõsidusest aru saanud ning kahetseb puhtsüdamlikult. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ning palub asi lahendada kirjalikus menetluses. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel H. Hallimäe oma 16.11.2006.a kirjalikus vastuses teatab, et nõustub esitatud kaebusega osaliselt. Menetluse käigus palus menetlusalune isik esitada menetluspädevuse tunnistuse, mille H. Hallimäe ka esitas.
lg 4 paneb küll kohustuse, et kohtuväline menetleja ametnik peab esitama menetlusalusele isikule oma pädevust tõendava tunnistuse, kuid jätab lahtiseks esitamise aja menetluse jooksul. Kogu menetluse jooksul ei olnud menetlusalune isik nõus, et tema suhtes alustati väärteomenetlust LS § 7419 lg 1 alusel, kuna menetlusalune isik ei saanud, aru milles seisnes tema rikkumine. Kaebuses selgitab kaebuse esitaja, et tema vanaisa suri 21.09.2006.a ning ta mälestas vanaisa surma sugulaste ja tuttavatega, olles eelnevalt parkinud auto 21.09.2006.a õhtul DIO bensiinijaama, kuid seejärel parandab, et vanaisa suri 18.09.2006. Sindis asuv DIO bensiinijaam on hommikutundidel suure liiklustihedusega koht. Kella 08.00 ajal, kui sõidavad autod tankima, samuti mööduvad sealt lapsed, kelle kooliteele bensiinijaam jääb. Seega kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse esitaja oma tegevusega seadis selgelt ohtu teiste isikute elud ja varad, samuti bensiinijaama tankurite vahel sõitmine alkoholijoobes seadis ohtu ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise. Lähtuvalt Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 3 p 4 alusel ei väljastatud kaebuse esitajale tunnistaja ülekuulamise protokolli, kuna see sisaldab andmeid tunnistaja elukoha ja sünniaja kohta. Kohtuväline menetleja olles läbi viinud väärteoasja täiendava kontrolli, mille tulemusena tegi kindaks, et kohtuväline menetleja on otsuse koostamisel eksinud, jättes otsuses märkimata kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse, mida kaebuse esitaja tegi menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Samuti tunnistab kohtuväline menetleja, et väärteotoimiku leheküljed olid nummerdamata. Väärteotoimiku juurde ei lisata pädevust tõendavat tunnistust, kuna Lääne Politseiprefektuuris politseiprefekti poolt on välja antud 01.01.2004.a käskkiri number 2, millega on kinnitatud väärteomenetlusõigust omavate ametikohtade nimekiri, mille alusel on ka käesolevat väärteoasja lahendavale kohtuvälisele menetlejale väljastatud pädevust tõendav tunnistus. Kohtuväline menetleja leiab, et nimetatud eksimused ei ole viinud otsuse tegemisel ebaseadusliku 3
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse ja asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et A. Mängel`i kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaebuse esitaja enda poolt antud ütlustega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ning protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millistest nähtuvalt on A. Mängel nõustunud tuvastamise tulemusega, andes allkirja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobumise kohta, millega on tuvastatud A. Mängel`i süü mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes. Samuti kaebaja oma kaebuses nõustub rikkumise kvalifitseerimise osas. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele, kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu kohtul puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks
-s sätestatud alustel. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, millega kaebaja seab kahtluse alla kohtuvälise menetleja ametniku, H. Hallimäe pädevuse, osalemaks väärteomenetluses kohtuvälise menetleja ametnikuna, kuivõrd 01.01.2004.a Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti käskkirjaga number 2 on kinnitatud väärteomenetlusõigust omavate ametikohtade nimekiri ning nimekirja kohaselt kuulub H. Hallimäe nende ametnike loetellu, kes on pädevad osalema väärteomenetluses kohtuvälise menetleja ametnikuna. Kohus nõustub kaebaja väitega, mille kohaselt, ei olnud kaebajale tagasatud õigus tutvuda väärteoasja kõikide materjalidega, so tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Kohtuväline menetleja on oma vastuses põhjendanud, et lähtuvalt Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 3 p 4 alusel ei väljastatud kaebuse esitajale tunnistaja ülekuulamise protokolli, kuna see sisaldab andmeid tunnistaja elukoha ja sünniaja kohta.
lg 1 p 6 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse ning § 33 tulenevalt kehtib väärteomenetluses tunnistaja anonüümseks tunnistamise keeld, so tunnistaja anonüümsust väärteomenetluses ei tagata. Seega kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on rikutud
Mängel`ile seadusest tuleneva õiguse tutvuda menetluse käigus tehtud menetlustoimingu protokolliga, so tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Kohus nõustub kaebusega selles osas, et kohtuväline menetleja ei ole nähtuvalt väärteoasjas tehtud 4
lg 1 nõudeid, mille kohaselt kohtuvälise menetluse lõpuleviimisel koostab kohtuväline menetleja väärteotoimiku, süstematiseerides selleks väärteoasja materjali. Eelpoolnimetatud vastuväidetega nõustub ka kohtuväline menetleja. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist ning ajatamist põhjendusel, et kaebaja on oma rikkumise tõsidusest aru saanud ning kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses väljendanud nõusolekut kaebuse esitajale karistuseks määratud rahatrahvi vähendamise osas kolme tuhande krooni võrra. Arvestades eeltoodut ning juhindudes
Kohus, arvestades vastutust kergendava asjaoluna kaebuse esitaja puhtsüdamlikku kahetsust, leiab, et A. Mängel`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust on võimalik vähendada 150 trahviühikuni, so 9000 kroonini. Kohus, tulenevalt KarS § 56 lg 1, asus seisukohale, et antud suuruses karistus on piisav mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti vastavalt KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et A. Mängel`ile tuleb võimaldada määratud rahatrahvi tasumist ositi, so kuue kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Igor Pütsep Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.