1-06-10779\4

(06230101048)Kohtukoosseis eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap Sekretär Tatjana Derkatš Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

1. augusti
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik eriasjade prokuröri Steven-Hristo Evestus, määruskaebus eriasjade prokurör Steven-Hristo Evestus, kaitsja Sven Sillar Kohtuistungil osalenud isikud RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. augusti
5. a määrus S. K suhtes tõkendina vahistamise kohaldamisest keeldumise kohta.
6. Anda luba vahistada kahtlustatav S. K. Käesolev määrus saata viivitamatuks täitmiseks Põhja Politseiprefektuurile ja teadmiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile.
7. Eriasjade prokuröri Steven-Hristo Evestuse määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võidakse esitada määruskaebus Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevale järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.
8. S. K (ik: xxxxxxxxxxx, elukoht: Tallinn, x) on kahtlustatav KarS § 114 p 5 järgi kriminaalasjas, milles alustati menetlust selles, et
11. a kella 16.38 paiku x külas, x vallas, Harju maakonnas, ca 1,3 km kaugusel x mnt-st y poole asuvast x jõest leiti tundmatu naisterahva laip.
14. a tuvastas kohtuarst, et tundmatu naisterahva surma põhjuseks on kuulihaavad pea- ja kehapiirkonnas. Käesolevaks hetkeks on kindlaks tehtud, et tapetud isikuks oli L. M (ik: xxxxxxxxxxx). Kahtlustuse kohaselt S. K, omakasu motiivil, soovides OÜ A ainuosanikuna endale jätta kokkuleppel L. M, ajutiselt OÜ A nimele vormistatud ja varasemalt L. M ja A. V OÜ-le V kuulunud kinnistut Tallinnas, x , samuti varasemalt L. M kuulunud kinnistut Harjumaal, x,
17. a 1

(4)õhtul tulistas revolvrist 3 lasku L. M kehasse ja pähe, mille tagajärjel L. M suri saadud vigastustesse. 1.

1. Samuti on S. K kahtlustatav KarS § 418 lg 2, lg 3 p 2 järgi, s.o tulirelva laskemoona ebaseaduslik hoidmine suures koguses ja sõjaväerelva laskemoona ebaseaduslik hoidmine. Vahistustaotlus
2. Eriasjade prokurör S.-H. Evestus esitas
5. a kohtule taotluse S. K vahistamiseks. Vahistustaotluses märkis prokurör, et kahtlustus KarS § 114 p 5, § 418 lg 2, lg 3 p 2 järgi on põhjendatud. Kahtlustatav S. K on varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata. Käesoleval hetkel kahtlustatakse teda aga raske isikuvastase kuriteo toimepanemises omakasu motiivil, mis on I astme kuritegu ja mille eest näeb Karistusseadustik ette karistusena kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Samuti kahtlustatakse S. K tulirelva ja sõjaväerelva laskemoona käitlemisega seotud kuriteo toimepanemises, mis on samuti I astme kuritegu ning mille eest Karistusseadustik näeb ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Eeltoodu alusel lasub prokuröril põhjendatud kahtlus, et isik vabanedes võib jätkuvalt toime panna raskeid kuritegusid (kuna käesoleval hetkel kahtlustatakse teda sellise toimepanemises) ning võib hakata hävitama või muutma tõendeid, pannes sellega toime uusi kuritegusid. Kuna Karistusseadustik näeb ette nende kuritegude eest rasked karistused siis võib samuti arvata, et vabaduses hakkab kahtlustatav karistuse hirmus kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ning takistab sellega kohtueelse menetluse läbiviimist. Maakohtu seisukoht
6. Harju Maakohtu
9. a määrusega kohus keeldus kahtlustatava S. K vahistamisest, leides, et puuduvad alused kahtlustatava S. K vahistamiseks. Määruse motiivides märkis kohus, et kahtlustatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud. Kahtlustataval on kindel elu- ja töökoht. Kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, mis annaksid aluse kahtlustatava suhtes kõige rangema tõkendi kohaldamist. Puudub alus selleks, et väita isiku kõrvalehoidumist menetlusest, kuna kahtlustatav on olnud seotud Eestiga nii elu- kui ka töökoha läbi. Isik on varem karistamata nii kriminaal- kui ka väärteokorras, seega puudub objektiivne alus kahtlustuseks, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Määruskaebus 4.Maakohtu määruse peale esitas ringkonnakohtule määruskaebuse eriasjade prokurör S.H. Evestus, kes palub määrus tühistada ja vahistada kahtlustatav S. K. Prokurör leiab, et kohtumäärus vahistamisest keeldumise osas on põhjendamatu ja ebaseaduslik ning kuulub tühistamisele alljärgnevatel põhjustel: 4.
10. Prokurör asub seisukohale, et kuna kahtlustatavat on alus kahtlustada kahe I astme kuriteo toimepanemises, siis esineb menetlejal kohtueelses menetluses piisav alus raskeima tõkendi kohaldamiseks kriminaalmenetluse tagamiseks. Kuna raskeima karistusmäärana on ette nähtud eluaegne vangistus, siis on põhjendatud kahtlus kahtlustatava poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkus. Selliste uute kuritegude 2

(4)toimepanemise kahtlus ei pea eeldama samalaadsete kuritegude toimepanemist, vaid ka olemasolevate ja tulevaste tõendite ning muude tõendamiseseme asjaolude hävitamise, muutmise või võltsimise võimalikkust, mis omakorda võib väljenduda tõendite kõrvaldamises või nende kunstlikus loomises ja teiste kuritegude toimepanemises. Vaidlustatud kohtumääruses toodud fakti, et isik on varem karistamata, ei saa pidada raskeima tõkendi kohaldamist välistavaks asjaoluks olukorras, kus isikule on esitatud kahtlustus eriti raske isikuvastase kuriteo toimepanemises. Antud juhul tuleb eelkõige lähtuda kuriteo iseloomust ja selle eest ette nähtud karistusest; 4.

1. Tagamaks kahes I astme kuriteos kahtlustatava tegevuse igakülgne, täilik ja objektiivne uurimine ja tõendite erapooletu kogumine, on mõistlik kohtult eeldada sellekohast põhjalikumat analüüsi, kui leitakse, et tulemuslik kohtueelne menetlus on võimalik läbi viia ka kergemaliigilisema tõkendi valimisega. Kui riik leiab, et on piisav alus kahtlustada isikut kuriteo toimepanemises, siis peab riik tagama ka tõendiallikate säilimise ja turvalisuse, mida omakorda on seadusandja Kriminaalmenetluse seadustikus tõkendite instituudiga muuhulgas silmas pidanud. Seetõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustatav võib vabaduses jätkuvalt toime panna kuritegusid; 4.
2. Samuti peab prokurör vajalikuks rõhutada, et S. K on piisav alus kahtlustada kahe I astme kuriteo toimepanemises. Samuti ei saa välistada asjaolu, et isik võib hakata karistuse hirmus kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ning seda kahtlust ei muuda olematuks asjaolu, et isik on seni olnud seotud Eestiga nii elu-kui ka töökoha läbi. Prokurör on jätkuvalt seisukohal, et S. K vahistamiseks esinevad alused nii Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 20 p 3 kui ka KrMS 130 lg 2 mõttes, kahtlused on seaduslikud ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri seisukoha, tutvunud määruskaebuse ja vahistustoimiku materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatu väärib tähelepanu: 5.
4. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul vaidlust selles, et maakohus ei ole möönnud põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Maakohus ei ole märkinud, et kuriteokahtlus ei ole põhjendatud ning seetõttu isiku vahistamine ei ole põhjendatud, vaid maakohus on leidnud, et S. K vahistusalused puuduvad. Seega ei tõusetu määruskaebuse läbivaatamisel küsimust mõistliku kuriteokahtluse olemasolust või puudumisest, mis on vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu
7. a lahendile nr 5 5939/00 Sulaoja vs Eesti tõkendi – vahistamine – kohaldamise olulisimaks eelduseks. Ringkonnakohtu arvates samuti vahistustoimiku materjalid sisaldavad andmeid põhjendatud kahtluse kohta, et S. K käitumises võivad esineda KarS §-des 114 p 5 ja 418 lg 2, lg 3 p 2 kirjeldatud kuriteo tunnused. Samas ei piisa isiku vahistamiseks ainult põhjendatud kahtluse olemasolust, vaid sellele lisaks peavad esinema ka KrMS § 130 lg-s 2 toodud vahistamisalused. Viimaste raames peab kohus sisuliselt kontrollima, kas esineb põhjendatud kahtlus, et isik hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma või uusi kuritegusid toime panema, mis tingivad tema suhtes raskeima tõkendi kohaldamise ainuvõimalikkuse; 3

(4)5.

1. Kohtule esitatud S. K vahistamistaotlusest nähtuvalt peab prokuratuur võimalikuks, et S. K võib vabaduses jätkuvalt toime panna raskeid kuritegusid (kuna käesoleval hetkel kahtlustatakse teda sellise toimepanemises) ning võib hakata hävitama või muutma tõendeid, pannes sellega toime uusi kuritegusid. Aga samuti ka seda, et ta võib karistuse hirmus hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ning takistada sellega kohtueelse menetluse läbiviimist. Sellist seisukohta põhjendatakse prokuratuuri taotluses eelkõige sellega, et S. K poolt toimepandud ja KarS §-de 114 p 5 ja 418 lg 2, lg 3 p 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on rasked I astme kuriteod, mille eest on ette nähtud karistusena pikaajaline või eluaegne vangistus. Maakohus leides, et puudub alus väitmaks isiku kõrvalehoidumist menetluses, kuna kahtlustatav on seotud Eestiga nii elukui ka töökoha läbi, samuti puudub objektiivne alus kahtlustuseks, et S. K võib jätkata kuritegude toimepanemist, on ringkonnakohtu arvates jätnud tähelepanuta asjaolu, et ei töö- ega ka elukoha olemasolu ning varasemate karistuste puudumine ei takistanud S. K käitumast viisil, mis põhjustas tema kahtlustamise kahe raske kuriteo toimepanemises; 5.
2. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi süüdistuse raskus iseenesest ei ole aluseks pikaajalisele vahistamisele ja ei ole ühtlasi ka KrMS § 130 lg 2 järgi vahistamise aluseks, vaid tõkendi kohaldamisel tuleb arvesse võtta võimalikku karistuse raskust ja kõiki KrMS § 127 lg-s 1 sätestatud tõkendi valimise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja, et varasemat karistamatust ei saa pidada raskeima tõkendi kohaldamist välistavaks asjaoluks olukorras, kus isikule on esitatud kahtlustus eriti raske isikuvastase kuriteo toimepanemises, mille tagajärjel on saabunud isiku surm. Menetluse sellises algstaadiumis on põhjendatud kahtlus, et kuriteos kahtlustatav võib vabaduses viibides hakata hävitama või muutma tõendeid, pannes sellega toime uusi kuritegusid. Samuti võttes arvesse kahtlustuse aluseks olevate kuritegude eest ettenähtud karistusi, mis on ainult vabadusekaotuslikud (raskeim karistusmäär eluaegne vangistus), on alust põhjendatud kahtluseks, et isik võib hakata kõrvale hoiduma kriminaalmenetlusest või takistama tõe tuvastamist kriminaalasjas. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et S. K suhtes kergemaliigilise tõkendi kohaldamine ei ole võimalik ning ta tuleb vahistada. Kahtlus kuritegude toimepanemise jätkamises ja kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumises on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 p 3 ja KrMS § 130 lg 2 kohaselt kahtlustatava vahi all pidamise seaduslikeks alusteks.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 390 ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu
6. a määruse ja rahuldab esitatud määruskaebuse. Ivi Kesküla Julia Katškovskaja Jüri Paap 4