1-06-10905\2

(06231400908)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi Karen Tatkam lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav K a r e n TATKAM - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXXXXXXXX; töötab operaator-programmeerijana OÜ-s Ermatiko; varem kriminaalkorras karistamata; karistatud väärteo eest rahatrahviga (trahv tasutud); tõkend - elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Niina Petrjakova süüdistuses KarS § 424 järgi RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada K a r e n TATKAM KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 45 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 30 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd (ÜKT), on mõistetavaks karistuseks 60 tundi üldkasulikku tööd. 2 ÜKT tegemise ajaks määrab kohus KarS § 69 lg 3 alusel 3 (kolm) kuud ning sellel ajal on K. Tatkam kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata K. Tatkamile kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta K. Tatkam’ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista K. Tatkam’ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. K. Tatkam isikuna, keda 15.05.2005.a mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on Põhja Politseiprefektuuri otsusega 02.06.2005.a. karistatud rahatrahviga 10800 krooni, karistatus kustumata, uuesti
3. juulil 2006.a. kella 04.30 ajal Harjumaal Keila vallas LaulasmaaLohusalu tee
4. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Nissan Sunny registrinumbriga 530 ATK, olles joobeseisundis. Sellega pani K. Tatkam toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav K. Tatkam tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja N. Petrjakova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. K. Tatkami süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - väärteoprotokolliga 23.07.2006.a. (tl. 6), - alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 8), kus alkoholijoobeks on märgitud 1,94 promilli väljahingatavas õhus; joobe tuvastamisega mõõteriista abil K. Tatkam nõustus; joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus; - Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna otsusega 02.06.2005.a (tl. 5), - õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.11), - samuti K. Tatkam’i enda ütlustega eeluurimisel (tl.15 - 16), kus ta oma süüd tunnistas ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetses. 3 Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et K. Tatkami süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning K. Tatkam tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus K. Tatkam’i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et K. Tatkamit, kes on endale võtnud suured kohustused eluasemelaenu näol, pole võimalik karistada rahalise karistusega. Tema karistamisel vangistusega peab kohus võimalikuks ja otstarbekohaseks kohaldada KarS § 69 sätteid, s.o. asendada mõistetav vangistus üldkasulik tööga. Sellist karistust taotles ka süüdistatava kaitsja. K. Tatkm on terve, töövõimeline isik ning oma nõusoleku ÜKT tegemiseks andis ta kohtuistungil. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Õiguskorra kaitsmise huvides peab kohus põhjendatuks kohaldada ka lisakaristust, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ja seda kolmeks kuuks nagu taotles prokurör. Korduv joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on raskeim liikluseeskirja rikkumine ning kujutab endast suurt ohtu kõigile liiklejatele ning lisakaristuse kohaldamata jätmine poleks millegagi põhjendatud. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
5. Kohtunik