← Eesti

1-06-9362\4

Obsah (7)§ 310§ 189§ 175§ 224§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 12.detsember 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-9362 (kohtueelses menetl

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

  1. Tunnistada Kirill Navotnõi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 p 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
  2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Reimo Grentsi tsiviilhagi ning välja mõista Kirill Navotnõilt 978 krooni Reimo Grentsi kasuks; 2.2 välja mõista Kirill Navotnõilt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsjale koopia tegemise kulud 51 krooni 40 senti, postikulud 378 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

  1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Kirill Navotnõile mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni. Kirill Navotnõid on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, 24.12.2005.a. öösel kella 03 paiku Viljandimaal Mõisaküla linnas Pärnu mnt 34 asuvas baaris „Kungla“ tungis kallale Herbert Reimetsale, keda lõi rusikaga mitmel korral näkku. Seejärel tungis kallale Reimo Grentsile, kes tuli kaklejaid rahustama ning lõi Reimo Grentsi rusikaga näkku, mille tagajärjel Reimo Grents kukkus põrandale pikali ning seejärel lõi kannatanut jalaga näkku. Herbert Reimetsal tuvastati peapõrutus ning Reimo Grentsil ninaluumurd ja peapõrutus. Kirill Navotnõi tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra raske rikkumisena, mis oli seotud vägivallaga.
  2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi otsustamine Reimo Grents on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 978 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 1 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 51 krooni 40 senti.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 378 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Kirill Navotnõilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsjale koopia tegemise kulud 51 krooni 40 senti, postikulud 378 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused 2

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.