4-06-2480\4

4-06-2480 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2006.a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2480 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Väärteoasi A.K väärteoasi NPAS § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
4. a otsus Apellatsiooni esitaja A.K (ik: xxxxxxxxxxx, registreeritud elukohtx, ajutine elukoht: x, ei tööta) Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik A.K RESOLUTSIOON
5. Harju Maakohtu
8. a otsus A.K väärteoasjas nr 4-06-2480 jätta muutmata.
9. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
10. novembrist 2006.a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
11. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna konstaabel J. P koostas
14. a väärteoprotokolli nr AB 621931 selle kohta, et A.K
17. a kella 22.00 ajal Tallinnas aadressil x juures parklas tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega pani toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.Harju Maakohtu
20. a otsusega väärteoasjas nr 4-06-2480 tunnistati A. K süüdi NPAS §-is 151 kirjeldatud väärteos ning teda karistati 10 päevase arestiga. Karistuse kandmise aja alguseks loeti alates A. K suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale mõistetava karistuse ärakandmisest. Ühtlasi mõistis maakohus A. Klt välja riigituludesse ekspertiisitasu 570 krooni. Harju Maakohus luges väärteo toimepanemise menetlusaluse isiku poolt tõendatuks väärteoasja materjaliga, sealhulgas menetlusaluse isiku ütlustega ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 3082/303, mille kohaselt tuvastati A. Kl
23. a narkootiline joove fentanüülist ja amfetamiinist. Arvesse võttes seda, et A. K on vaatamata varasematele karistustele jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist, varem karistusena mõistetud rahatrahvid kokku summas 4800 krooni ei ole mõjutanud teda hoiduma toime panemast uusi väärtegusid ja rahatrahvid on tasumata, otsustas kohus õiguskorra huvidest lähtuvalt kohaldada karistusena aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem ka lühiajalise arestiga karistatud, kuid see ei ole mõjutanud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest, siis asus kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb määrata arest ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena.
24. Harju Maakohtu
27. a otsuse peale esitas A. K apellatsiooni, milles ta palub talle mõistetud aresti täitmisele pööramine edasi lükata ja võimaldada tal kanda arest osade kaupa nädalavahetustel. Apellatsioonkaebust põhjendab A. K sellega, et ta on rase ja tema ülalpidamisel on kaks last. TALLINNA RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Kohtukolleegium leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 209 lg 1 kohaselt võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti. Seega kuulub arestkaristuse täitmise pööramise edasilükkamise küsimuse lahendamine maakohtu pädevusse. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas A. K tervislikku ja perekondlikku olukorda. Asjaolusid, mille tõttu ei oleks viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, maakohus antud väärteoasjas tuvastanud ei ole. Puuduvad tõendid A. K tervislike ja perekondlike asjaolude kohta, mis kinnitaksid, et tal puudub võimalus kanda arestkaristust järjest. Seega ei ole Harju Haakohus pidanud A. Kle suhtes VTMS § 209 lg 1 kohaldamist võimalikuks ning apellatsioonkaebuses toodu ei anna ringkonnakohtule alust hinnata ümber maakohtu otsustust A. Kle arestina mõistetud karistuse kandmisele asumise kohta kohtuotsuses märgitud ajal.
29. Karistusseadustiku § 66 lubab kohtul karistusena kohaldatud aresti ositi kandmist otsustada kohtuotsuse tegemisel karistuse mõistmise käigus. Harju Maakohtu
32. a otsusega väärteoasjas nr 4-06-2480 on A. Kt karistatud 10 päevase arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas A. K tervislikku ja perekondlikku olukorda. Puuduvad tõendid A. K tervislike ja perekondlike asjaolude kohta, mis kinnitaksid, et tal puudub võimalus kanda arestkaristust järjest. Harju Maakohus ei ole A. Kle karistust mõistes pidanud tema suhtes KarS § 66 2 kohaldamist võimalikuks ning apellatsioonis toodu ei anna ringkonnakohtule alust hinnata ümber maakohtu otsustust A. Kle arestina mõistetud karistuse korraga ärakandmise kohta.
33. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
36. a otsuse A. K väärteoasjas nr 4-06-2480 muutmata ning esitatud apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Ene Randmäe 3