4-06-2550\2

Väärteoasi nr. 4-06-2550 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 12.septembril 2006 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaak Paju Tõlk Valeri Helmar juuresolekul Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Aivar Hirs (tunnistus nr 30) ja Menetlusaluse isiku Ilja Šubin Vaatas 12.09.2006 avalikul kohtuistungil läbi Ilja Šubin kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar K. P 25.05.2006 otsuse väärteoasjas nr 2314,06,008659 tühistamiseks. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar K. P 25.05.2006 otsus väärteoasja nr 2314,06,008659 kohaselt Ilja Šubin 03.05.2006 kell 13.00 Tallinnas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra, sõites kiirusega 78+-3 km/h. Rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime teo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Ilja Šubinile määrati karistuseks Liiklusseaduse § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 1800 krooni ja liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Ilja Šubin vaidlustas 25.05.2006 otsuse väärteoasjas nr 2314,06,008659 ja palub tühistada. Kaebust põhjendab sellega, et ületas kiirust mitte rohkem kui 10-13 km/h. Talle fikseeriti kellegi teise kiirus. Ilja Šubin andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt talle ei meeldinud politseiametniku käitumine. Arvab et ületas kiirust 10-15 km/h, aga mitte 28km/h. Ei ole nõus, et talle määrati ühe rikkumise eest kaks karistust. Arvab, et sõitis 60-65 km/h. Möödasõit kestis 20-30 meetrit. Sõitis mööda kahest autost, mis olid puksiiris. Nad võtsid spetsiaalselt natukene tee ääre poole. Nad sõitsid puksiiriga ja aeglasemalt kui 50 km/h tunnis. Võtsid paremasse tee serva ja tahtsid kaebajat mööda lasta. Nähtavus oli hea, mingeid ehitisi ei olnud ja ei tahtnud ummikut tekitada. Kummaski suunas oli üks sõidurida ja keskel oli mingi lai ala. Autodest möödudes ei sõitnud joonest üle. Enne möödasõitu vaatas spidomeetrit. Arvab, et orienteerub kiirustes hästi, kuna on pikalt sõitnud. Kui nägi politseinikku, siis vaatas spidomeetrit, aga täpselt ei oska öelda. Osuti oli lai ja oli 60 km/h kohal. Ei mäleta palju näitas spidomeeter enne möödasõidu alustamist. Arvab, et politseiametnikku nähes ei vajutanud pidurile, kuna olin möödasõidul. Sõitis sellise kiirusega, et lähenes kogu aeg eessõitvale autole. Mööda sõitis nii 50-55 km/h, 60-65 km/h, sest mööda sõidu ajal tundis ennast nii, et ei tekita ohtu. On nõus trahvi tasuma, kui nimetatakse tema reaalne kiirus. Kohtuvälises menetluses kirjutas teistsuguse seletuse, sest oli enne seda saanud 50 000.- krooniga petta ja oli seetõttu halvas tujus. Ei või öelda, et kiirustas, kuid peas olid ebameeldivad mõtted. Kiirustas politseisse. Protokolli koostamise ajal olid peas muud mõtted kui see sündmus. Hiljem hakkas seda mõtestama ja tegi kaebuse, kuid tol hetkel mõtles ainult rahast. Üritas politseisse elektronpostiga saata vastulauset, kuid järgmisel päeval tuli kõik tagasi, sest elektronposti aadress oli vale. Protokolli koostamisel selgitati talle tema õigusi. Paar nädalat augustis ei sõitnud autoga. Kaebas, sest temaga käituti ebakorrektselt. Soovib õiget otsust, on nõus, et ületas kiirust enda poolt nimetatud suuruses. On nõus ka trahviga, kui jäi vahele, siis jäi vahele, kuid soovib, et ei korduks selline politsei suhtumine. Soovib õiglast otsust ja trahvi. Kohtuvälise menetleja ametnik M. V andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt peatas Merivälja teel sõiduauto AUDI sõidukiiruse ületamise pärast. Ükski paragrahv ei ütle, et kiirust võiks möödasõidul ületada, seetõttu ongi juht kinni peetud. Kiirusemõõtmisel kasutasid aparaati UL. Selle aparaadi sihik, punane lasertäpp tuleb suunata auto numbrile ja kui täpp on auto numbri peal, siis aparaat fikseerib kiiruse, korraga ei ole võimalik mõõta rohkem kui ühe auto kiirust. Ei oska öelda kui palju autosid tol hetkel sõitis, sest Merivälja teel on liiklus kogu aeg suhteliselt tihe. Seletas menetlusalusele isikule õigusi. On 100% kindel, et tutvustas menetlusalusele isikule kiirusemõõtja näitu. Kiiruse koha pealt ei vaielnud ta kordagi vastu. Aparaadi lubatud viga on +3 km/h. Neid aparaate taadeldakse kord aastas Tartus. Viimati sügisel

1. Seda aparaati kontrolliti 03.05.2006.a. Ei ole ebaviisakalt käitunud. Seisis kiirust mõõtes tee ääres. Laserseadmetega on väga raske sõidu ajal kiirust mõõta. Selle aparaadiga ei saa käies või jalutades mõõta, see vajab täpset sihtimist. Ei mäleta mis rikkumise eest oli eelmine auto enne Audit kinni peetud. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokolli koostanud ja kiiruse mõõtnud politsei ametnik M. V töötab liiklusjärelevalve osakonnas juba üle 10 aasta, on väga suurte kogemustega, on läbinud vastava koolituse ja on üks parimaid professionaale politseis. Kiirust mõõdeti mõõteseadmega Ultra Light, mille eripära on see, et sellega saab mõõta ühe mootorsõiduki kiirust, millele on suunatud laserkiir läbi optilise sihiku. Menetlusnorme rikutud ei ole. Protokoll on koostatud õigesti. Ainukene ebakorrektsus on see, et menetlusalune isik ei suutnud elektronposti aadressi välja lugeda. Kui kaebuse esitanud isik oleks väga tahtnud siiski vastulauset kaebust esitada, oleks võinud esitada selle kaebuse nii posti teel või siis täpsustada meili aadressi telefoni teel. Kaebus on esitatud ajendatud kohtu eksitamisest, et pääseda mõistetud karistustest, mis oli rahatrahv ja juhtimisõiguse peatamine. Kiirusega 60 km/h läbib auto 16,5 meetrit sekundis. Kui kaebaja sõitis mööda kiirusega 55 km/h, siis sellisel juhul pidi möödasõit võtma aega umbes 500 meetrit, sest kiiruste vahe on niivõrd väike. Palub tehtud otsus jõusse jätta. Kohus uuris järgimisi kirjalikke tõendeid: Otsus väärteoasjas nr 2314,06,008659 (tl 3); Väärteoprotokoll (tl 4,18); e-mail (tl 5-6); liiklusjärelevalve kiirusemõtteseadme kasutamise protokoll (tl 19); õiend (tl 21). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, kohtuvälise menetleja ametniku ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt, väites, et tema ei ole talle liiklusseaduse § 7422 lg2 järgi süüksarvatud õiguserikkumist toime pannud. Kaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et ta võis ületada lubatud sõidukiirust. Vaidlust ei ole kiiruse mõõtmise aja ja koha osas. Väärteoprotokollis puudub allkiri, et kaebuse esitanud isikule oleks tutvustatud tema õigusi. Kaebuse esitanud isik ja kohtuvälise menetleja ametnik kinnitasid mõlemad, et kaebajale tutvustati tema õigusi. Seega ei ole tegemist menetlusnormi rikkumisega mis tooks kaasa automaatselt kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku ütlustest nähtub, et kaebaja ületas kiirust möödasõidul teisest sõidukist. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt sõitis ta kiirusega 60-65 km/h. Ta ei vaidlusta asjaolu, et talle näidati kiirusemõõteseadme näitu ning et ta ei vaielnud sellele kohapeal vastu. Ka politseiametniku M.V ütlustest nähtub, et kaebajale näidati kiirusemõõtja näitu ning isik ei vaielnud kohapeal kiiruse ületamise määrale vastu. Kiirusenäidu näitamisega võimaldati Ilja Šubinil end koheselt väärteomenetluses kaitsta, kui ta ei ole nõus rikkumisega. I.Šubini väärteoprotokolli koostamisel antud ütlustest nähtub, et ta kiirustas ja ta kahetseb. Kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et I.Šubin ei vaidlustanud kohapeal mõõdetud kiiruse määra. Kaebuse esitanud isiku sõnade kohaselt vaatas ta enne möödasõitu spidomeetrit, kuid näitu ei mäleta. Samuti vaatas ta spidomeetrit märgates politseinikke. Osuti oli lai ja 60 km/h kohal. Arvab, et orienteerub kiirustes hästi. Kuna kaebaja möönab, et ta ei jälginud spidomeetri näitu koguaeg, vaid lähtus pigem sisetundest, ei ole välistatud, et kaebuse esitaja kiiruse võis olla mingil aja hetkel ka suurem kui 65 km/h. Kaebuse esitaja võis spidomeetri vaatamise hetkel sõita kiirusega 60-65 km/h. Kaebuse esitaja ei tea, mis ajahetkel täpselt tema kiirust mõõdeti ja kas ta sel hetkel auto spidomeetri näitu kontrollis. Seega ei lükka kaebuse esitanud isiku enda ütlused ümber ega kinnita liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis toodut ja kohtuvälise menetleja ametniku V ütlusi, mille kohaselt kaebuse esitanud isik juhtis kiiruse mõõtmise hetkel autot kiirusega 78+- 3 km/h. Politseiametnik on talle kiirusemõõtmise käigus teatavaks saanud asjaolud – sõiduki mõõdetud kiirusse - fikseerinud nõuetekohaselt liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis (tl 19). Asjaolu, et politseiametnik ei mäleta 03.05.2006 sündmuse üksikasju ei mõjuta liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kui tõendi kehtivust. Protokoll vastab väärteomenetluse seadustiku § 49 sätestatud nõuetele. Kohtul puudub alus kahelda liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis mõõtevahendi kasutamisel fikseeritu usaldusväärsuses. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutati kiirusmõõteseadet UL003931, mida oli viimati testitud sama päeva hommikul s.o 03.05.2006 kell 09.
2. Kohtul ei ole alust kahelda kohtuvälise menetleja ametniku V ja kohtuvälise menetleja esindaja ütlustes, mille kohaselt aparaadi UL puhul on tegemist laserseadmega, millega on võimalik mõõta korraga ainult ühe sõiduki kiirust, Punane lasertäpp suunatakse auto numbrile ja kui täpp on auto numbri peal, siis aparaat fikseerib kiiruse. Ka I.Šubini enda ütlustest ei nähtu, et mõõtmise hetkel oleks möödasõitu sooritanud rohkem kui üks auto, mis välistab, et võidi mõõta mõne teise auto kiirust. Auto, millest möödasõidu sooritati, kiirus pidi olema väiksem. Seega ei lükka I. Šubini selgitus spidomeetri vaatamise ja kiirustes orienteerumise kohta ümber kiirust mõõtnud politseiametniku üksikasjalikke seletusi kiirusmõõteseadmega UL003931 kiirusemõõtmise asjaolude ja Ilja Šubini poolt juhitud sõidukil lubatust suurema kiiruse fikseerimise kohta. Ilja Šubini ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei ole mitte vähetähtis asjaolu, et isik kohapeal oma rikkumist ei vaidlustanud ja oli nõus, et ületas kiirust sest kiirustas (tl 18). Liikluseeskirja § 124 p 1 kohaselt on asulasisesel teel suurim lubatud kiirus 50 km/h. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Ilja Šubinile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 124 p1 nõuete rikkumine on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega (liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollis antud ütlused ja osaliselt I.Šubini enda ütlused kohtuistungil) ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Ilja Šubin on väärteo toime pannud kaudse tahtlusega. I. Šubini objektiivsest käitumisest nähtub, et sooritades möödasõitu teadlikult lubatud maksimaalsest kiirusest 10-15 km/h kiiremini, pidas I. Šubin võimalikuks ka maksimaalse lubatud kiiruse suuremal määral ületamist ja möönis seda. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist, varasemate rikkumiste olemasolu ja arvu ning karistus on määratud sanktsiooni keskmisest määrast natuke suurem. Arvestades varasemate samaliigiliste rikkumiste olemasolu on põhjendatud ka lisakaristuse määramine miinimummääras. Eeltoodust tulenevalt tuleb Ilja Šubini kaebus jätta rahuldamata Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1 133, 134, Otsustas
3. Jätta Ilja Šubin kaebus rahuldamata. 2.Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar K. P 25.05.2006 otsuse väärteoasjas nr 2314,06,008659 jätta muutmata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 03.
4. 2006