4-06-1552\1

Väärteoasi nr 4-06-1552 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1552 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Konstantin Pjatnitski (Pyatnitskiy) Kohtuvälise menetleja esindaja Viktoria Otlet RESOLUTSIOON
3. Konstantin Pjatnitski süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Konstantin Pjatnitskile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates Konstantin Pjatnitski poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas hiljemalt 08.01.
5. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada Konstantin Pjatnitski suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Konstantin Pjatnitskilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.10.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 02.04.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 746114 selles, et 02.04.2006 kella 20.30 ajal peeti kinni Konstantin Pjatnitski, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1200/32 nähtuvalt tuvastati 02.04.2006 kell 23.27 Wismari Haiglasse toimetatud K.Pjatnitskil narkootiline joove kanepist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et K.Pjatnitski on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et ei ole narkootilisi aineid tarvitanud. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et oli kaine. Ehk nädal varem võis tarvitada kanepit. Oli juba nädal tallinnas olnud, ei oska öelda millest laboratoorne analüüs seda näidata sai. Karistusena eelistaks rahatrahvi. Töötab ametlikult. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem samalaadsete tegude eest karistatud, siis pakub välja võimalust määrata lühiajaline arest, mille saaks ära kanda nädalavahetusel. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et vaatamata menetlusaluse isiku süüd eitavatele ütlustele on menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga, mille õigsuses kohtul kahtlemiseks alus puudub. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et kanepi tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millistest suurem osa on tasutud. Vaatamata trahvide tasumisele on menetlusalune isik uuesti kinni peetud väärteo toimepanemiselt. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahv ei ole oma eesmärki saavutanud, so ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud peab kohus võimalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti lühiajalisena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik