4-06-3162\1

Väärteoasi nr 4-06-3162 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-3162 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Maksim Klantsatõi Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. Maksim Klantsatõi süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 5 (viis) päeva.
4. Maksim Klantsatõi määratud aresti kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas hiljemalt 01.02.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks temale määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja karistuse ärakandmisele toimetamisest.
6. Maksim Klantsatõilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.10.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 08.07.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 768232 selles, et 07.07.2006 peeti kella 06.05 ajal kinni Maksim Klantsatõi, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2644/77 nähtuvalt tuvastati 07.07.2006 kell 12.30 Wismari Haiglasse toimetatud Maksim Klantsatõil narkootilisest ainest amfetamiin tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik tunnistas, et tarvitas narkootilist ainet eile, on võõrutusravil. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kutse on üle antud allkirja vastu menetlusalusele isikule. Kuivõrd menetlusalune isik on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik ning ei ole taotlenud väärteoasjas kohtuistungi edasilükkamist, asub kohus seisukohale, et väärteoasja on võimalik arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleks määrata arest. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, võib määrata menetlusalusele isikule lühiajalise aresti. Kohus, kuulanud ära, kohtuväise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate kirjalike seletuste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 5400 krooni ulatuses ja rahatrahvid on tasumata. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud ka varavastaste ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest korduvalt ja viimase karistuse kandmiselt vabanes 01.02.
9. Seega on menetlusalusel isikul rahalisi kohustusi kannatanute ja riigi ees. Sellest tulenevalt ei ole võimalik menetlusalusele isikule määrata karistusena rahatrahvi, kuivõrd ka varasemate trahvide tasumiseks puuduvad menetlusalusel isikul võimalused. Seetõttu tuleb määrata karistusena arest. Kuivõrd menetlusdalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti lühiajalisena, milline karistus sunniks menetlusalust isikut loobuma narkootilise aine tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena lühiajaline arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik