lg 3 ja § 205 lg 2,3 alusel Sten Tikule tema enda kohtule avaldatud elukoha aadressil määrusega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
lg 3 alusel loetakse aresti kandmise alguseks Sten Tiku arestimajja saabumise aeg. Juhul kui Sten Tikk ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule ning
EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1 alusel on kohtumenetluse pooltel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.
lg 1 alusel peab pool, juhul kui ta soovib apellatsiooniõigust kasutada, sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse apellatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 03.maist 2006.a, alates kella 14.00-st. ASJAOLUD 16.02.2006.a koostas Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna patrullitalituse nooremkonstaabel Indrek Oinus väärteoprotokolli, milles menetlusaluseks isikuks on Sten Tikk. Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt süüdistatakse Sten Tikku liikluseeskirja § 70 p 1 nõude täitmata jätmises liiklusseaduse § 74-1 lg 2 järgi selles, et tema 16.02.2006.a kella 16.25 ajal Tartumaal, Tartu linnas, Veski tn 13 juures, Jakobi ja Näituse tänavate vahel, liikudes Veski tänaval Näituse tänava suunas, juhtis mootorsõidukit Peugeot 206 registreerimismärgiga 029 MEU vastava kategooria juhtimise õiguseta, ajal, mil juhtimisõigus oli peatatud. Väärteoprotokollis märgitud asjaolud selle kohta, et Sten Tikk juhtis mootorsõidukit Peugeot 206 registreerimismärgiga 029 MEU 16.02.2006.a kella 16.25 ajal Tartumaal, Tartu linnas, Veski tn 13 juures, Jakobi ja Näituse tänavate vahel, liikudes Veski tänaval Näituse tänava suunas, on tõendatud kogumis tunnistaja Jaanus Jalajase ja Sten Tiku ütlustega ning Sten Tiku 17.02.2006.a kirjalikus pöördumises (lk 4-5) avaldatuga. Kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas, vastuolusid ei ole. Kogutud tõendid kinnitavad kogumis väärteoprotokollis kajastatu tegelikkusele vastavust. Asjaolu, et Sten Tikul kui mootorsõidukijuhil ei olnud 16.02.2006.a kella 16.25 paiku kaasas ja tal ei olnud esitada politseile juhtimisõigust tõendavat dokumenti, on tõendatud kogumis tunnistaja Jaanus Jalajase sellekohastest ütlustest nähtuvaga; Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastusest kohtu järelpärimisele nähtuvaga selle kohta, et Sten Tiku juhiluba on hoiul alates 29.07.2005 ARK Tartu Büroos ja seda talle 3 tagastatud ei ole (lk 14); 29.07.2005.a Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse juhtimisõiguse peatamise otsusest nr 6421 nähtuvaga selle kohta, et Sten Tiku juhtimisõigus peatati 24 kuuks ja juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest arvates ning juhtimisõiguse peatamise tähtaega lõpeb 28.07.2007.a ning Sten Tiku juhiluba EE4890081 on hoiul ARK Tartu büroos. (lk 20). Asjaolu, et S.Tikul ei olnud 16.02.2006.a kella 16.25 paiku kaasas ja tal ei olnud politseile esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti, on tõendatud ka Sten Tiku enda sellekohaste ütlustega kohtuistungil ja tema 17.02.2006.a kirjalikus pöördumises sellekohaselt avaldatuga (lk 4-5). Väärteoprotokollis märgitud asjaolu, et S.Tiku mootorsõiduki juhtimisõigus oli 16.02.2006.a peatatud, on tõendatud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 29.07.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsusest nr 6421 nähtuvaga selle kohta, et Sten Tiku mootorsõiduki juhtimisõigus peatati 24 kuuks, juhtimisõigus peatus otsuse tegemisest arvates, juhtimisõiguse peatamise tähtaeg lõpeb 28.07.2007.a (lk 20-21). Nimetatud otsusest nähtuvalt on S.Tiku juhiluba hoiul ARK Tartu büroos (lk 20). Asjaolu, et Sten Tikk oli 16.02.2006.a kella 16.25 ajal mootorsõidukit juhtides teadlik sellest, et tema mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, on peale Sten Tiku enda sellekohaselt kohtuistungil ja 17.02.2006.a pöördumises (lk 4-5) avaldatu tõendatud ka Tartu Halduskohtu 27.10.2005.a ja Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2006.a kohtuotsustest (lk 16-19,25-31) nähtuvaga selle kohta, et Sten Tikk vaidlustas Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 29.07.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 6421 õigsuse ja palus kohtul selle otsuse tühistada. Tartu Halduskohtu 27.10.2005.a ja Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2006.a kohtuotsustega Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 29.07.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsust nr 6421 ei tühistatud. Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2006.a kohtuotsuse peale esitas S.Tikk kassatsioonkaebuse, kuid 27.04.2006.a seisuga oli otsustamata, kas kassatsioonkaebusele menetlusluba anda (lk 34). Väärteomenetluse kestel on Sten Tikk viidanud asjaolule, et ta on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 29.07.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 6421 vaidlustanud ja selles asjas veel lõpplahendit ei ole. Kohtu hinnangul ei ole asjaolu, et Sten Tikk on 29.07.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 6421 vaidlustanud ja taotlenud selle tühistamist, piisavaks õiguslikuks aluseks liikluseeskirja (LE) § 70 p 1 täitmata jätmiseks. LE § 70 punktis 1 sätestatu kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kaasas ja ta peab esitama politseiametniku nõudel juhtimisõigust tõendava dokumendi. S.Tikul mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti 16.02.2006.a kaasas ei olnud ja nimetatud dokumenti ta politseiametniku nõudmise peale 16.02.2006.a politseiametnikule ei esitanud. Ka asjaolud, et S.Tikult on tema vaidlustatud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 29.07.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 6421 mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument – juhiluba nr EE490081 ära võetud (lk 20-21,13-15), ja tal ei olnudki võimalik mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti 16.02.2006.a politseile esitada, ei ole piisavaks ja õiguslikult põhjendatud aluseks LE § 70 p 1 nõude täitmata jätmiseks. Olles teadlik 29.07.2005.a otsusest nr 6421, oli Sten Tikk teadlik ka selles otsuses märgitust selle kohta, et juhtimisõiguse peatamise otsus kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni või kehtivusaja lõppemiseni ning vaide lahendamise ajal juhiluba ei tagastata (lk 21 – otsuse lõpposas). Olles teadlik 29.07.2005.a otsusest nr 6421, oli Sten Tikk teadlik ka otsuses märgitust selle kohta, et juhtimisõigus peatub otsuse 4 tegemisest arvates ja seda 24 kuuks. Halduskohtumenetluses ei olnud ja ei ole Sten Tiku suhtes kohaldatud ka esialgset õiguskaitset halduskohtumenetluse seadustiku § 12-1 tähenduses. Eeltoodud asjaoludel kogumis on kohus seisukohal, et 16.02.2006.a ei olnud Sten Tikul väärteoprotokollis märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit juhtides seaduslikku alust LE § 70 p 1 täitmata jätmiseks. LE § 70 punktis 1 sätestatu täitmata jätmisega pani Sten Tikk toime liiklusseaduse (LS) § 74-1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo – mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, isikuna, kelle mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud. Väärteoasjas puuduvad Sten Tiku käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. LS § 74-1 lõikes 2 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, isikuna, kelle mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud, karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Sten Tiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Sten Tiku avaldatu selle kohta, et ta 16.02.2006 juhtis mootorsõidukit, kuna pidi täitma enda tööülesandeid ning tööülesandeid täitis selleks, et sissetulekut saada ning ülalpidamisel on ka tütar ning halduskohtumenetluses on juhtimisõiguse peatamise otsus vaidlustatud, ei ole käsitletavad karistust kergendavate asjaoludena. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistuse üheks eesmärgiks võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid. S.Tiku varasemat liiklusalast käitumist arvestades on õiguskorra kaitsmise huvides määrata S.Tikule karistuseks arest, kuna senini karistuseks mõistetud rahatrahvid ei ole suutnud S.Tikku panna liiklusalaste väärtegude toimepanemisest hoiduma. Väärteokorras karistatuse õiendist nähtuvalt on S.Tikku karistatud arvukate liiklusalaste rikkumiste eest – kahel korral HÕS § 94 lg 1 järgi (kiiruseületamine kuni 20 km/h), kolmel korral LS § 74-35 lg 1 järgi (liiklusnõuete muu rikkumine), 7 korral LS § 74-22 lg 2 järgi (kiiruse ületamine kuni 20 km/h), ühel korral LS § 74-1 lg 2 järgi. Rahatrahvid vahemikus 106 kroonist kuni 6000 kroonini ei ole pannud S.Tikku uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest hoiduma. S.Tiku suhtes on väärteokorras karistatuse õiendist nähtuvalt LS § 74-1 lg 2 järgi veel menetluses 4 väärteoasja, millistes talle inkrimineeritavad teod on toime pandud 14.08.2005.a, 19.12.2005.a, 20.01.2006.a, 01.02.2006.a. Kohtuistungil S.Tiku avaldatust nähtuvalt on 14.08.2005.a, 19.12.2005.a, 20.01.2006.a, 01.02.2006.a.toimepandu eest talle LS § 74-1 lg 2 järgi inkrimineeritavad teod õiguslikult analoogilised käesolevas väärteoasjas menetletule (kohtuistungi protokolli lk 4). Kuna S.Tikku ei ole varasemalt arestiga karistatud, siis mõista arest miinimummääras. Heli Sillaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.