M Ä Ä R U S Tallinnas,14.novembril 2006.a. 1-06-13793 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja E.Pillau ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Ämari Vangla direktori esildise Rein Viitkari tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Rein Viitkar oli süüdi mõistetud 21.12.1999.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 176 lg.1 järgi, karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrK § 41 alusel liidetud osaliselt Pärnu Linnakohtu 20.10.1993.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Lõplik karistus 9 aastat 4 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 29.11.1999.a. ja lõpp 01.04.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 20.02.2006.a. Rein Viitkar on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 24 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhted vanglaametnikega korrektsed. Kinnipeetav töötab alates 26.04.2002 AS Eesti Vanglatööstuse instrumentaaltsehhis treial-freesijana. 1995.a. lõpetas Rummu Erikutsekoolis keskkooli, 2002.a. müügiesindaja õppekava, 2003.a. omandas OÜ Õpimajas autosõidukijuhi eriala. Vabanedes läheb kinnipeetav tööle OÜ Alert Auto, läheb elama ema juurde aadressil XXXXXX Ämari Vangla direktor taotleb Rein Viitkari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku kriminaalhooldusele. hinnangul Rein Viitkar sobib Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Rein Viitkar, vangla esindaja ning kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. prokuröri arvamuse Kohus leiab, et Rein Viitkari ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Rein Viitkar on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral. Teda on karistatud nii varguste ja röövimise, kinnipidamisasutusest põgenemiste, isikutõendava dokumendi võltsimise, kui ka omakasu ajendil kaaskinnipeetava tahtlikus tapmises osalemises ja selle organiseerimises. Kinnipeetav alustas kuritegude sooritamist alaealisena ning tema kuritegelik aktiivsus jätkus ka täiskasvanuks saades. Kuriteod on muutunud iseloomult raskemaks. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Rein Viitkaril oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad, kuid teda on karistatud režiimirikkumiste eest 24 korral, enamus neis jäävad ajavahemikku 19891992, mõned perioodi 1993-1996, ja viimane, suitsetamine selleks mitte ettenähtud kohas, on aastast 2004.a. Märkimist väärib seegi ,et aastast 1994 kuni 2000 on kinnipeetavale ka kohaldatud soodustusi 15-l korral. Kohus möönab , et käesoleva asja materjalides kajastatakse R.Viitkari käitumist kinnipidamiskohas ja tema sotsiaalseid sidemeid positiivselt, ta on läbinud erinevaid kursusi ning töötab, kuid rõhutab, et kinnipeetava käitumine vanglas ei moodusta eelosundatud KarS § 76 lg.3 kohaselt esmast alust süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Võttes arvesse kõiki asjaolusid vastavalt KarS § 76 lg-le 3 ja hinnates neid kogumis, kohus leiab, et R.Viitkari käitumine vanglas ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ega anna käesoleval juhul alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 2 aastat 5 kuud 17 päeva ) vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Ämari Vangla direktori taotlus Rein Viitkari tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Täitmiskohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.