M Ä Ä R U S Tallinnas,14. novembril 2006.a. 1-06-13410 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja E.Pillau ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Ämari Vangla direktori esildise Ilja Gorgišeli tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Ilja Gorgišeli kannab karistust Harju Maakohtu 25.10.2002.a. otsuse alusel. Teda karistati KrK § 177-3 järgi vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg.2 alusel suurendati karistust Tallinna Linnakohtu 04.02.1999 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra. Liitkaristuseks mõista 5 aastat 8 kuud 8 päeva vangistst. Karistuse algus 25.10.2002.a.( viibis vanglas alates 17.06.1993.a.) ja lõpp - 03.07.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.08.2006.a. Ilja Gorgišeli on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 59 korral. Käesoleval ajal ta omab kehtivat distsiplinaarkaristust . On iseseisvalt õppinud eesti keelt, samuti lugenud raamatuid. Kinnipeetav kandis karistust kinnises osakonnas. Oma süüd tunnistab ja kahetseb juhtunut. Edaspidi soovib elada seaduskuulekalt. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht . Ämari Vangla direktor taotleb Ilja Gorgišeli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk kõrgeks. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud , Ilja Gorgišeli , vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Ilja Gorgišeli ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ilja Gorgišeli kannab karistust tapmise eest. Vanglaametnikest spetsialistide kokkuvõtetest nähtub ,et I.Gorgišeli on jätkanud vangla siseselt kuritegude toimepanemist, rünnates ametnikke ja kaaskinnipeetavaid, neist ühel korral tahtliku tapmise eesmärgil. Samuti on tuvastatud narkootikumide tarvitamist. Ilja Gorgišeli omab kehtivat distsiplinaarkaristust kuni 13.04.2007.a. Kokku vangistuse ajal isikule on kohaldatud 59 distsiplinaarkaristust: ta on olnud vanglatöötajate suhtes agressiivne ( tekitanud kergeid kehavigastusi) ,lõhkunud esemeid ning käitunud lugupidamatult ega allunud korrale. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Ämari Vangla direktori taotlus Ilja Gorgišeli tähtaega vabastamiseks rahuldamata. tingimisi enne Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Täitmiskohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.