lg 1 sätestab need asjaolud, mil kohus võib täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda. Kohus leidis, et taotluse rahuldamata jätmise aluseid ei esine, tõenditel võib olla kriminaalasja lahendamisel tähtsust. Kaitsja põhjendas kohtus, et tõendite esitamise vajadus ilmnes, kuna A.Kaarma elukoha ja temaga koos või lähestikku elavate inimeste kohta selgusid asjaolud alles kohtuistungil. Kohus leiab, et prokuröri seisukoht, et kohus ei saa arvestada tunnistajate T.Voika ja H.Meimer ütlusi, kuna tegu on süüdistatava elukaaslase ja emaga, ei tulene seadusest. Kohus hoiatas mõlemat tunnistajat valeütluste andmise eest, selgitas neile ütluste andmisest keeldumise aluseid ja kui tunnistajad soovisid ütlusi anda, selgitas kohus veelkord, et kohtus tuleb tõtt rääkida. Kõiki tõendeid peab kohus hindama kogumis ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus leiab, et süüdistatava A.Kaarma ja tunnistajate T.Voika ja H.Meimer ütlused on kokkulangevad ja kinnitavad, et A.Kaarma viibis 28.12.2004 oma kodus Tallinnas Koidu 82-
lg 1 kohaselt kriminaalasja lahendades tugineda asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Lõike 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis tõendaks, et just A.Kaarma oli isikuks, kes süüdistuses kirjeldatud kuriteod toime pani. Kohus leiab, et ka trassoloogiaekspertiisides esitatud eksperdi arvamus ja DNA-ekspertiis kogumis ei võimalda lugeda A.Kaarma süüd tõendatuks. Selles kriminaalasjas ei ole ühtki tõendit, mille alusel saaks kohtul tekkida veendumus A.Kaarma poolt kuritegude toimepanemises. Kohus leiab, et kõik prokuröri poolt süüdistuskõnes esitatud asjaolud on vaid prokuröri arvamus (süüdistatav ei tunnista end süüdi, kuna kuritegudega on tekitatud oluline varaline kahju ning A.Kaarma`t ootaks süüdimõistmisel ees pikk vangistus, kuna kaupluse varguste toimumise ajal oli A.Kaarma`l katseaeg) ja see arvamus ei ole kujunenud mitte kogutud tõendite, vaid oletuste pinnalt. Prokurör on leidnud, et eksperdiarvamust, mis on antud tõenäolises vormis, on võimalik kasutada tõendina (toetudes Riigikohtu lahendile 3-1-135-96 ja 3-1-1-121-97). Kohus aga leiab, et käesoleval 11 juhul ei saa trassoloogiaekspertiisides esitatud eksperdiarvamused, mis ei välista jälgede jätmist sündmuspaigale ka teiste isikute poolt, olla tõendiks mille alusel süüdistatav süüdi mõistetakse. Sellisest eksperdi arvamusest saab käesolevas kriminaalasjas vaid tekkida kahtlus ja kuna muid tõendeid kohtule esitatud ei ole, mis kinnitaks süüdistatava süüd, siis tuleb ka see ainuke kahtlus tõlgendada järgides süütuse presumptsiooni, süüdistatava kasuks. Kohus leiab, et ka DNA-ekspertiisis esitatud eksperdi arvamus, kus on leitud, et ei saa kindlalt välistada A.Kaarma`lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ekspertiisiks esitatud segaproovis, ei ole iseseisvalt süüd kinnitav tõend, vaid saab tekitada vaid kahtluse, mis aga muude tõendite puudumisel tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada. Kohus leiab, et eelkirjeldatud arvamust ei saa ka lugeda selliseks, mis oleks antud tõenäolises vormis. Asjaolu, et süüdistatav on erinevatel ülekuulamistel andnud erinevaid ütlusi kingade ostmise aja kohta, ei tõenda süüdistatava süüd. Kohus leiab, et kuna süüdistatav on andnud ütlusi, et tal on ECCO kingi mitu paari, siis sarnaste kingade soetamise täpne aeg ei pruugi täpselt meenuda. Kohus leiab, et kingade ostmine täpne aeg ei ole selles kriminaalasjas olulise tähtsusega, kuna trassoloogiaekspertiisides ei ole leitud eritunnuseid, mis vastaks just A.Kaarma kingadele, vaid on leitud, et sellised jäljed võidi jätta nii A.Kaarma`lt ära võetud kingadega kui muude analoogsete kingadega. Kohus, hinnanud eelkirjeldatud süüdistatava, kannatanu, tunnistajate ütlusi ja kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, leiab, et A.Kaarma süü talle süüks arvatud kuritegude toimepanemises ei tõendamist leidnud. Seega leiab kohus, et A.Kaarma tuleb talle esitatud süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi õigeks mõista. TÕKEND 2511.2005 kohaldati A.Kaarma suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld / I kd tl 157/, mis tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. TSIVIILHAGID - Haapsalu Tarbijate Ühistule tekitati 28.12.2004 vargusega Risti vallas Risti alevikus Haapsalu mnt 1 asuvast Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvasse A ja O kauplusesse varaline kahju 16029 krooni 30 senti, mis on hüvitamata ja mis osas on esitatud tsiviilhagi. - Lihula Tarbijate Ühistule tekitati 28.12.2004 vargusega Lihula vallas Kirbla külas asuvast Lihula Tarbijate Ühistule kuuluvast kauplusest varaline kahju 4218 krooni, mis on hüvitamata ja mis osas on esitatud tsiviilhagi. - Lihula Tarbijate Ühistule tekitati 28.12.2004 vargusega Lihula linnas Tallinna mnt 20 asuvast Lihula Tarbijate Ühistule kuuluvast Universaal kauplusest varaline kahju 8061 krooni 30 senti, millest on hüvitamata 6416 krooni 30 senti, mille osas on esitatud tsiviilhagi.
lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Lõige 3 sätestab, et kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. ASITÕENDID 1) 28.12.2004 sündmuskohalt Risti kauplusest asuvast kauplusest A ja O välisukse lukult 1 tampoonile ja kassaaparaadilt 2 tampoonile võetud DNA-proovid 2 pakendis, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures; 12 2) 28.12.2004 sündmuskohalt Kirblas asuvast kauplusest leitud ja kahele želatiinkilele talletatud jalatsijäljefragmendid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures; 3) 28.12.2004 sündmuskohalt Lihulas asuvast kauplusest Universaal leitud ja kahele želatiinkilele talletatud jalatsijäljefragmendid , mis asuvad kriminaalasja materjalide juures; 4) 28.12.2004 sündmuskohal Lihulas asuvas kaupluses Universaal pildistatud ja 8 pildifailina CD-le salvestatud jalatsijäljefragmendid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures. DNA-proovid tampoonidel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Jalatsijäljefragmendid jätta kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1.
lg 1 p 5 alusel – kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud kaitsjale R.Sild toimiku koopia tegemise kulu 198 krooni 40 senti /I kd tl 214/. 2.
lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud: 2.
Seega tuleb eelpoolnimetatud menetluskulud jätta riigi kanda. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.