lg 1 RESOLUTSIOON 3- 200 lg 2 p 6, 7 järgi ning D.Pi süüditunnistamises
lg 3- 200 lg 2 p 4, 6, 7 järgi, samuti L OÜ kasuks 9 454 380 krooni väljamõistmises. Teha asjas uus otsus, millega süüdi tunnistada V.K ja D.S
lg 2 p 6, 7 järgi ning D.P
Selgitada kannatanule, et tal on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Kohtuotsus muus osas, kaasa arvatud mõistetud karistuste osas ja uurimiskulude väljamõistmises, jätta muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt ning adv. R.Obergi, adv. T.Saksa ja adv. V.Krinali apellatsioonid rahuldada. Adv. N.Suvorova apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. EDASIKAEBUS Asjaolud ja menetluse käik 2 Maakohus tunnistas süüdi ja karistas V.S, sünd. xx.xx.xxxx.a. Vene Föderatsiooni kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht x,
lg 2- § 200 lg 2 p 6, 7 järgi 4 aastase vangistusega ning
Liitkaristuseks mõisteti
lg 1 alusel 4 aastat vangistust
lg 1 kohaldades tingimisi 3 aastase katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile, süüdistuses
xx.xx.xxxx.a., kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras 4 korda, elukoht x,
-lg 3- § 200 lg 2 p 6, 7 järgi 3 aastase vangistusega ning
Liitkaristuseks mõisteti
lg 1 alusel 3 aastat vangistust
lg 1 kohaldades tingimisi 2 aastase katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile; D.S, sünd. xx.xx.xxxx.a., Vene Föderatsiooni kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht x,
lg 3- § 200 lg 2 p 6, 7 järgi 3 aastase vangistusega ning
Liitkaristuseks mõisteti
lg 1 alusel 3 aastat vangistust
lg 1 kohaldades tingimisi 2 aastase katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile; D.P, sünd. xx.xx.xxxx.a., kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras 1 kord, elukoht x, süüdi
lg 3- § 200 lg 2 p 4, 6, 7 järgi 3 aastase vangistusega ning
Liitkaristuseks mõisteti
lg 1 alusel 3 aastat vangistust
Menetluskulude kõrval mõisteti kõigilt süüdistatavatelt solidaarselt välja 9 454 380 krooni L OÜ kasuks ja 14 548 krooni AS J kasuks. Maakohtu otsuse kohaselt I.S, olles teadlik, et L OÜ-le kuuluv koorem lõhnavett „IMPERIA 1“ 105 400 tk. koguväärtusega 9 454 380 krooni pidi saadetama Läti Vabariiki, kihutas V.Kit, D.Si, D.Pi ja uurimisega kindlakstegemata isikuid röövima seda saadetist ja seda vedanud AS J veoautot Scania 113 registrinumbriga xxx XXX poolhaagisega nr. xxx XX: saades nimetatud isikutega 2004.a. juunikuus täpselt tuvastamata päeval Narva linnas kokku kallutas neid õigusvastasele teole- pakkudes neile teenimisvõimalust ja selgitades kavandatava röövimise asjaolusid, käis samal kuul koos V.Ki ja D.S Pärnu maakonnas Ikla piiripunktis, kus kohtus uurimisega kindlaks tegemata 3 isikuga, andis D.S Läti Vabariigi sõiduauto registreerimisnumbrid, mobiiltelefoni Nokia 3110 koos Läti kõnekaartiga, tagavaraaku ja laadija, samal päeval selgitas toimepandavate kuritegude asjaolusid, aitas otsida veoauto röövimiseks ja autojuhi kinnisidumiseks sobiva koha, selgitas tegutsemisplaani, samuti aitas muretseda kuriteo toimepanemise vahendid- sõiduauto Opel Omega Caravan registrinumbriga xxx XXX, käerauad ja andis raha vajalike kulude katmiseks. Selle tulemusena V.K, D.S, D.P ja uurimisega kindlakstegemata isikud röövisid 16.07.2004.a. kella 15.00 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt. 67,2 km-l Kasti tee ristmiku juures L OÜ-le kuuluva lõhnavee väärtusega 9 454 380 krooni ning AS J veoauto ja haagise koguväärtusega 190 000 krooni ja mobiiltelefoni väärtusega 900 krooni. Kohtuotsuse kohaselt hõivasid vara uurimisega kindlakstegemata isikud. I.S on kõnesolevale röövimisele kihutaja, V.K, D.S ja D.P olid sellele kuriteole kaasaaitajad, vahetult röövimist nemad toime ei pannud. Küll aga ei viibinud nad kuriteopaigal juhuslikult, nad tegutsesid varem kavandatud plaani kohaselt ja pidid aru saama, et autojuhi kinnipidamise tegelik eesmärk oli veoauto ja koorma hõivamine teiste isikute poolt, oma käitumisega nad osutasid otsese tahtlusena füüsilist abi selleks, et teistel isikutel oleks võimalik võõrast vara takistuseta oma valdusse saada. Nad ei teadnud kaubakoguse olemasolust, selle saatmisest Lätti 16.07.2004.a. või sellele vahetult eelnenud muul ajal, nad ei hõivanud kannatanu vara. D.P omas karistatust varasema väljapressimise eest. Lisaks sellele maakohtu otsuse kohaselt I.S kihutas kõnesoleva röövimise ettevalmistamise käigus V.Kit, D.S ja D.Pi võtma vabaduse veoauto juhilt A. M, aitas otsida röövimiseks ja autojuhi kinnisidumiseks sobivat kohta, instrueeris- kuidas käituda veoautojuhi ja röövitud veokiga, aitas muretseda kuriteo toimepanemise vahendid- sõiduauto ja käerauad- ning andis raha vajalike kulude katmiseks. Selle tulemusena V.K, D.S ja D.P 16.07.2004.a. kella 15.00 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt. 62,7 km-l Kasti tee ristmikul, pärast seda, kui AS J veoauto Scania 113 registrinumbriga xxx XXX juht A.M oli dokumentide ettekäändel meelitatud sõiduautosse Opel Omega Caravan registrinumbriga xxx XXX (kandis sellel päeval Läti numbrimärke), otsese tahtlusena ja varem kavandatud plaani kohaselt võtsid A.M vabaduse- sõitsid parkimisplatsilt eemale ja viisid ta kinnikleebitud silmadega, tropiga suus ja käeraudades metsa, panid ta käeraudadega ümber puu ja jätsid sinna, samal ajal valvas D.P auto juures. Kannatanul õnnestus vabaneda 1,5 tundi hiljem. Kohtuotsuse kohaselt on I.S kõnesolevale ebaseaduslikule vabaduse võtmisele kihutaja, V.K, D.S ja D.P selle kuriteo kaastäideviijad. 4 Apellatsioonid ja taotluste sisu Prokurör palub maakohtu otsus tühistada osas, millega tunnistati V.K, D.S ja D.P süüdi kõnesolevale röövimisele kaasaaitamises. Uue otsusega palutakse nende süüdistatavate käitumine kvalifitseerida röövimise kaastäideviimisena. Mõistetud karistusi apellant muuta ei taotle. Taotlust põhjendab kaebaja, et
lg 2 mõtte kohaselt vastutab igaüks teo täideviijana, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Käesolevas asjas on tehtud kindlaks, et süüdistatavad olid teadlikud eesmärgist veok ja koorem röövida ja, olles motiveeritud omakasulisest ajendist, alustasid kuriteo toimepanemist, nad valitsesid toimuvat funktsionaalses tööjaotuslikus koostoimes kindlakstegemata isikutega, kes viisid grupilise röövimise lõpule st. panid süüteo toime nendega ühiselt. Veel palub prokurör teha kohtuotsuses täpsustus ekspertiisitasude väljamõistmise osas ning jätta trassoloogia- ja daktüloskoopiaekspertiiside kulud Riigi kanda, taotlust põhjendatud ei ole. Adv.N.Suvorova palub kohtuotsus I.S süüditunnistavas osas täies mahus tühistada ja mõista ta esitatud süüdistuses õigeks. Oluliselt on rikutud kriminaalmenetlusõigust, kuna tehtud järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. Samuti on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust. Taotlust põhjendab kaebaja väitega, et I.S on oma süüd kõnesolevas eitanud, ka teisi tõendeid tema vastu pole. Tema süüd kinnitanud D.S ebajärjekindlaid ütlusi teised tõendid ei kinnita. Objektiivselt ei saanud I.S anda kuriteo toimepannud isikutele Läti telefonikaarti ja autonumbrit, sest kolmanda riigi- Vene Föderatsiooni- kodanikuna ta ei saanud neid Lätist muretseda. Ka pole üheselt tõendatud, et väidetava kuriteo toimepanemise ajal I.S pidas telefoni teel sidet kuritegu toimepanejatega. Adv. R.Oberg palub kohtuotsus tühistada L OÜ tsiviilhagi rahuldamise osas ja jätta see läbi vaatamata. Kaebaja arvates pole hagejale tekitatud varalise kahju suurus veenvalt ja objektiivselt kindlaks tehtud. Käesolevas asjas ei saa lähtuda põhimõttest, et omanikul on õigus ise oma vara hinnata vastavalt kehtivatele turuhindadele. Kauba ostu-müügilepingut hagetava summa väärtuses sõlmitud pole. Tõenäosus, et kui lõhnavett poleks röövitud, oleks kauba omanik saanud selle müügist 9 454 380 krooni, on asjaolusid arvestades olematu. Asjas on tõendeid, et kaup 5 ja selle pakend olid ebakvaliteetsed. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil on röövimisega tekitatud otsene kahju oli summas 337 592.55 krooni, alusdokumente selle kinnituseks ei esitatud. Lõhnavee tegelik ehk turuväärtus oli sellest summast müügihinnas kümneid kordi väiksem. Ka adv. T.Saks ja adv. V.Krinal vaidlustavad kohtuotsust L OÜ tsiviilhagi puudutavas osas, paludes kohtuotsuse seda küsimust puudutav osa tühistada ja saata see tsiviilhagi arutamiseks uuesti esimese astme kohtusse. Kaebajad leiavad, et tsiviilhageja pole oma nõuet piisavalt tõendanud ja lähtub kahju arvutamisel tehingust, mida reaalselt ei toimunud ja milles üks pool- ostja- on kindlaks tegemata. Tõendamata on nii koorma kadumisega seotud otsene kahju kui ka saamatajäänud tulu. Ringkonnakohtu seisukoht KrMS §-d 60 ja 61 sätestavad, et õigusemõistmisel kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, tõendite alusel kujundatakse kohtu siseveendumus tõendamiseseme asjaolude olemasolu või selle puudumise kohta. Seaduse kohaselt võivad tõenditeks olla kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlused, ekspertarvamus, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll, dokument, salvestis. Nõustuda tuleb I.S kaitsjaga, et kõik kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita süü olemasolu. I.S poolt süü eitamine on üks käesoleva kriminaalasja tõenditest. Ülejäänud tõendid kogumis on aga kaitsja poolt selle absolutiseeritud tõendiga vastuolus. Kohus pidi vastuolulistest tõenditest tegema motiveeritud valiku. Kohtuotsuse kohaselt kujunes maakohtu siseveendumus süüdistatavate süüst röövimise episoodis süüdistatavate I.S, V.Ki, D.S ja D.Pi, kannatanute esindajate A. K ja J. R ning tunnistajate R. P ja A. T ütluste, D.S ütluste ja olustiku seostamise protokolli, süüdistatava V.Ki väärteo eest karistamise asjaolude, A.T poolt fotodel I.S äratundmise protokolli, erinevate jälitusprotokollide, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendite, veoauto ja haagise vaatluse protokolli alusel; ebaseadusliku vabaduse võtmise episoodis süüdistatavate I.S, V.Ki, D.S ja D.Pi ning kannatanu A.M ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendite, DNA ekspertiiside aktide, isikute, sõiduauto ja käeraudade äratundmiseks esitamise protokollide ja jälitusprotokolli alusel. Kohus ei pidanud usaldusväärseks väidet, et kogu sündmust korraldas D.S ja ühestki tõendist ei nähtu, et D.S võis olla I.Sst sõltumatult informatsiooni kõnesoleva kauba olemasolu ja liikumise kohta. 6 Ringkonnakohtul puudub alus tõenditest süü kohta tehtud järelduste ümberhindamiseks ega pea vajalikuks neid tõendeid ja järeldusi käesolevas kohtuotsuses korrata. Alljärgneva toob kohtukolleegium vastuseks I.S kaitsja väidetele. V.Ki ja D.Pi ütlustest nähtuvalt oli vahetute tegude toimepanemisel otsustajaks D.S. Viimane aga kinnitas kohtus, et teole kihutajaks oli I.S. Kaitsja rõhutab, et D.S on oma ütlustes olnud ebajärjekindel, seetõttu ei saa selle isiku ütlustele otsustamisel tugineda. Maakohtu istungil selgitas D.S, miks ta kohtueelse uurimise algfaasis andis erinevaid ütlusi, võrreldes hilisematega ja kohtuistungil antutega- seda põhjustas surve seoses korterivõlaga, mida tuletasid talle meelde uurija ja I.S. D.S poolt antud ütluste tõelevastavuse kindlakstegemiseks kõrvutas maakohus tema väiteid objektiivselt tuvastatuga. Nii kontrolliti Riikliku Autoregistrikeskuse andmeid autode kohta, millega väidetult käidi sündmuskohal kuritegu kavandades ja teo toimepanemise päeval; samuti mobiilside kaudu helistamisi erinevatel numbritel ja abonentide asukohti helistamise ajal. Siinjuures nõustub ringkonnakohus apellandiga, et need kõneeristused ei näita helistajat ja helistamise eesmärki, neid kõnesid ei kuulatud pealt. Need näitavad omavahelist sidepidamist ja isikute asukohta vestluse ajal. Apelleeritud kohtuotsuses ei väideta, et kuritegu ette valmistades käis I.S Läti Vabariigi territooriumil. Küll aga kinnitas D.S tema käimist Iklas, tema kokkusaamist Läti poolelt tulnud isikuga ja sellelt isikult Läti autonumbri, mobiiltelefoni, telefonilaadija ja kaarti saamist. Kohtuotsuses ei väideta, et kuritegudele järgneval ööl helistas I.S tunnistaja R.P ja informeeris vajadusest teatada Päästeametile kinniseotud autojuhist. Kohtuotsuse kohaselt oli selleks helistajaks D.S, kelle väitel andis helistatava numbri talle I.S. Et seejärel R.P tõesti helistaski Ida Politseiprefektuuri, on tõendatud kohtuotsuses nimetatud tõenditega. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et tunnistajad A.S ja T.S arutuselolevate kuritegude toimepanemist kinnitavaid ütlusi pole andnud. Otsuses pole vastupidist kinnitatud. Faktiks jääb, et ühel äratundmiseks esitamisel A.T tundis esitatavates ära I.S, teisel aga mitte; kohtu arvates üks neist kui tõend ei kummuta teist kui tõendit. Nimetatud asjaolud kogumina annavad aluse järeldusele, et I.S kihutas V.Kit, D.S ja D.Pi veoautot kinni pidama ja seda juhtinud A.M ebaseaduslikult vabadust võtma. Adv. N.Suvorova taotlus kaitsealuse õigeksmõistmises ei kuulu rahuldamisele. Väide kohtu järelduste mittevastavusest tuvastatud asjaoludele on 7 asjakohatu, sest kaitsja tegelikult sisustab seda väidet tuvastatud asjaolude (kaitsealusele ebasoodsa) hindamisega. Hinnates V.Ki, D.S ja D.Pi käitumist seoses toimepandud rööviga, nõustub ringkonnakohus prokuröriga- nad polnud sellele mitte kaasaaitajad, vaid selle kaastäideviijad. Käesolevas asjas on vaieldamatult kindlaks tehtud, et nad omavahel kooskõlastatult peatasid veoauto, meelitasid selle juhi sõiduautosse eesmärgiga elimineerida tema võimalik järgnev vastupanu ja vägivaldselt toimetasid ta eemale metsa. Usutavad ei ole süüdistatavate väited, et sellise käitumise eesmärki ei teatud (D.S), eesmärk oli selle eest teenida (D.P), see oli D.S asi (V.K) või seda tehti eesmärgiga juht hiljem vabastada. Selliste väidete paikapidamatust ja tegelikult arusaamist osalusest vara vägivaldses hõivamises kinnitavad objektiivselt toimepandud teod: algselt plaanitud kahele teo toimepanijale lisati vajadust arvestades veel D.P, eelnevalt käidi tutvumas etteplaanitava teo toimepanemise kohaga, varjumise eesmärgil kasutati kaht sõiduautot, millest üks jäeti eemale, võimaliku hilisema identifitseerimise raskendamiseks vahetati riided, sõiduautosse meelitatud juhti rünnati ootamatult, kinnipeetava silmad kaeti teibiga ja suhu pandi tropp, käed aheldati käeraudadega, juht toimetati veoautost eemale. Sellise käitumise põhjendamine üksnes liikumisvabaduse vastu suunatud eesmärgiga on ringkonnakohtu arvates kitsapiiriline ja täit tõde varjav, kurjategijad said aru rünnaku varavastasest eesmärgist. Autojuhi metsa viimisega võtsid V.K, D.S ja D.P endale vastutuse ka kindlakstegemata isikute poolt faktiliselt toimepandu- vara hõivamise- eest. Nende teopanus varavastase eesmärgi saavutamisel oli oluline, nende poolt autojuhi võimaliku vastupanu kõrvaldamine oli eelduseks järgnevale veoki ja koorma hõivamisele. Kolleegiumi arvates on maakohus liialt tähtsustanud asjaolusid, et nimetatud isikud on eitanud oma käitumise seost vara järgneva hõivamisega, et nemad vahetult vara ei hõivanud ja et olemasolevate andmete kohaselt nad röövitud varast endale midagi ei saanud. Käesolevas asjas ei oma juriidilist tähtsust, kas süüdistatavad teadsid täpselt veose iseloomu ja mahtu, kes vara vahetult hõivas ja kas vahetult autojuhi suhtes vägivalda kasutanud isikud hõivatud varast midagi endale said või mitte. Oluline on, et nad olid teadlikud järgnevast vara hõivamisest.
lg 2 kohaselt on tegemist kaastäideviimisega juhul, kui süüteo panevad toime ühiselt ja kooskõlastatult vähemalt kaks isikut. Neil põhjusil tuleb V.Ki, D.S ja D.Pi konkreetne käitumine kvalifitseerida kõnesoleva röövimise täideviimisena ning prokuröri apellatsioon selles osas tuleb rahuldada. Süüdistuse ja kohtuotsuse kohaselt rööviti vara suures ulatuses
lg 2 p 6 tähenduses.
RakS § 8 p 2 kohaselt hinnatakse suureks varaliseks 8 kahjuks sellist kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Palga alammäär on ajas muutuv suurus, mis ei oma tagasiulatuvat jõudu
Kõnesolevate tegude toimepanemise ajal oli palga alammääraks kinnitatud 2480 krooni. Seega loeti sellel ajal suureks varaliseks kahjuks aineline kahju, mille suurus ületas 240 000 krooni. Ringkonnakohus nõustub esitatud väitega, et L OÜ kahju ei ole üheselt arusaadavalt kindlaks tehtud ja seetõttu tuleb kohtuotsus seda tsiviilhagi puudutavas osas tühistada. Vaidlust ei ole AS-le J tekitatud kahju (204 548 krooni) ja tsiviilhagiga (14 548 krooni). Sellele lisandub veel kahju kauba omanikule- L OÜ-le, kelle kahju täpset suurust saab kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses. Igal juhul aga ületas hõivatud vara koguväärtus eespoolnimetatud 240 000 krooni piiri, mistõttu teo kvalifikatsioon suures ulatuses vara röövimises on õige. Taotluse suhtes jätta osa menetluskulusid riigi kanda ei saa kohus seisukohta kujundada, sest esitatud taotlust pole motiveeritud. Kohtu arvates kõnesolevad ekspertiisid olid määratud asjakohaselt ja kriminaalasja uurimise huvides. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et rahuldamisele kuulub prokuröri apellatsioon kuritegude ümberkvalifitseerimises ning kaitsjate taotlus KrMS § 310 lg 3 alusel L OÜ tsiviilhagi läbi vaatamata jätmises. Taotlused menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmises ja I.S õigeksmõistmises jätta rahuldamata. Käesoleva kohtuotsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 2 ja 340 lg 4 p 1. Jüri Paap Meelika Aava Ene Randmäe 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.