Obsah (6)

§ 199§ 346§ 344§ 345§ 64§ 76

1-06-4532 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus 3. november 2006.a Tallinn 1-06-4532 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Ene Randmäe Alina Koop Kohtuistungi sekretär Tõlk

§ 199

lg 2 p 4; § 344 lg 1; § Kriminaalasi 345 lg 1; 209 lg 2 p 1 § 346 järgi Pärnu Maakohtu

1. juuni 2006.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav K. K Apellatsiooni esitaja Helga Aadamsoo Prokurör K. K Süüdistatav Ants Nõmmik Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu
2. juuni 2006.a otsus K.K eelvangistuses viibitud aja, kantud karistuse, kandmata karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas ning teha uus otsus, millega Lugeda K.Kle mõistetud 3 (kolme) aasta 4 (nelja) kuulise karistuse kandmise aja alguseks
3. detsember 2005.a. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
4. novembril 2006.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Pärnu Maakohtu
6. juuni 2006.a otsusega mõisteti K. K süüdi ja karistati

§ 346

järgi rahalise karistusega 5000 krooni,

§ 344

lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega,

§ 345

lg 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 349 järgi 3 aastase vangistusega,

§ 199

lg 2 p 4 järgi 2 aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskematega ja 1 liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 5 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 15. juuni 2006.a. 2.

§ 346järgi mõisteti K.

K süüdi selles, et ta varastas 2005.a novembrikuu alguses x teel A. T elukohas tema Eesti Vabariigi isikutunnistuse, s.o. ametliku dokumendi. A. T isikutunnistust kasutades võttis K. K Hansapanga erinevatest kontoritest ja sularahaautomaatidest järgneva kümne päeva jooksul välja kokku 70 000 krooni, mille Hansapank A. T hüvitas. Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt K. Klt välja 70 000 krooni AS Hansapank kasuks. Veel mõisteti K. K süüdi selles, et ta varalise kasu saamise eesmärgil võltsis ja kasutas ametlikke dokumente, millega lõi A.H tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ja pettis temalt kinnistu müügiga välja 25 000 krooni. Kohtuotsuse kohaselt on süüdistatav K. K kohustatud selle summa A. H hüvitama. 3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav

§ 346järgi enda õigeksmõistmist, sest ta ei ole A.

T isikutunnistust varastanud. Apellant väidab, et A. T andis talle isikutunnistuse üle vabatahtlikult x asuva pangakontori juures selleks, et K. K tema pangaarvelt raha välja võtaks. A. T olevat olnud kindel, et küll Hansapank talle selle 70 000 krooni tagasi kannab. Seega oli A. T vargusest osavõtja, tehes seda K. K abil. A. T vahendusel ei ole ta saanud 70 000 krooni, vaid ainult 6 000 krooni. Kannatanu A. H annab valeütlusi, sest süüdistatav K. K ei ole temalt kinnistu müügi eest 25 000 krooni saanud. Esialgu pidi A. H maksma süüdistatavale K. Kle 5000 krooni, hiljem pakkus aga A. H talle oma ID kaarti, mitte enam raha. Kuna ta ei ole raha saanud, siis taotleb temalt kohtuotsusega AS Hansapank kasuks 70 000 krooni ja A. H kasuks 25 000 krooni väljamõistmise tühistamist. Lisaks sellele taotleb ta enda karistamist samasuguse karistusega nagu oli ette nähtud

1. veebruaril 2006.a. A. K, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppes, s.o. 1 aasta 6 kuulise vangistusega.
2. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav K. K ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt tühistamisele, kuna kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, millega on raskendatud süüdistatava olukorda. 5.1 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et K. K peeti kahtlustatavana kinni
4. detsembril 2005.a kell 18.40 (I kd tl 106). Pärast seda ta ei ole enam vabaduses viibinud. Apelleeritud kohtuotsuses on aga ekslikult märgitud K. K karistuse kandmise aja alguseks
5. juuni 2006.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt osundanud, et karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda isiku faktilise kinnipidamise päev (näiteks
6. aprilli 2004.a. otsuses nr.3-1-1-35-04 E. Uga süüdistusasjas – RT III 12, 149). Karistuse kandmise aja algus omab süüdimõistetu jaoks olulist tähtsust, sest sellest tähtajast oleneb, millal on süüdimõistetul õigus taotleda

§ 76alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Seega tuleb süüdistatava K. K karistuse kandmise aja alguseks lugeda 19. detsember 2005.a. 5.2 Kohtukolleegium on seisukohal, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus on põhjendanud, miks ta loeb 2 usaldusväärseks kannatanute A. H ja A. T eeluurimisel ja kohtus antud ütlused ning suhtub kriitiliselt süüdistatava K. K poolt eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlustesse. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Pärnu Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 etteantud õigust kasutades vajalikuks korrata. 5.3 K. K on kriminaalmenetluse erinevatel etappidel kasutanud oma õigust ütlusi mitte anda või siis korduvalt oma ütlusi muutnud. Tema ütlused ei ole kooskõlas kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Kohtukolleegium peab ennastõigustavaks K. K väiteid selle kohta, et kannatanu A. T andis talle ise oma isikutunnistuse selleks, et K. K saaks Hansapangast tema arvelt raha välja petta, kuna sellekohased tõendid puuduvad. Seetõttu peab kohtukolleegium alusetuks K. K apellatsiooni taotlust teda süüdistuses

346 järgi õigeks mõista. Kuna AS Hansapank on A. T tekitatud kahju summas 70 000 krooni hüvitanud, siis on kohus K. Klt kui kahju tekitajalt selle summa põhjendatult välja mõistnud. Kuna K. K sai kannatanu A. H kelmuslikul teel 25 000 krooni, siis on kohus tsiviilhagi põhjendatult rahuldanud. Kohtul ei olnud põhjust kannatanu A. H ütlusi mitte uskuda, sest need on kooskõlas tunnistajate I. F ja J. T ütlustega. 5.4 Apellatsioonis ei sisaldu põhjendusi selle kohta, miks oleks kohus pidanud üldmenetluses karistama K. K samasuguse karistusega nagu kokkuleppe sõlmimisel, millest K. K hiljem ise loobus, s.o. 1 aasta 6 kuulise vangistusega. Neid põhjendusi ei esitanud süüdistatav K. K ka apellatsioonikohtu istungil. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et kuna KrMS § 244 lg-le 2 ja § 245 lg 1 p-le 7 on kokkuleppemenetluses üheks kokkuleppe objektiks karistuse liik ja määr, siis on prokuröril õigus teha kokkuleppe sõlmimisel järeleandmisi karistusmääras. Karistusmäära vähendamisel vastutasuna süüdistatava kooperatiivse käitumise eest kokkuleppemenetluses arvestatakse muuhulgas seda, millises menetlusetapis süüdistatav taotleb kokkuleppemenetluse kohaldamist või nõustub prokuröri ettepanekuga kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Sellisel juhul, kui süüdistatav taotleb kokkuleppemenetluse kohaldamist või nõustub kokkuleppemenetluse kohaldamisega alles kohtuliku arutamise staadiumis, on prokuröri poolt tehtav järeleandmine karistusmäära suhtes väiksem, kui see oleks olnud juhul, kui süüdistatav oleks kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõustunud juba kohtueelses menetluses. See kuriteo toimepannud isik, kes aitab kiiremini kaasa õigusrahu taastamisele ja loobub ulatuslikumalt oma õigustest, peab saama ka suurema hüvituse karistuse kergendamise vormis. Seetõttu peab kohtukolleegium põhjendamatuks süüdistatava K. K väidet, et kohus oleks pidanud teda üldkohtumenetluse korras karistama sama karistusmääraga kui kokkuleppemenetluses. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 6 ja 345 alusel on kohtukolleegium seisukohal, et apelleeritud kohtuotsus kuulub tühistamisele süüdistatava K. K poolt kantud karistuse, kandmata karistuse ning karistuse kandmise aja alguse osas ning teha selles osas uus otsus. Meelika Aava Ivi Kesküla Ene Randmäe 3