p.4 ja § 199 lg.2 p.4,8 järgi ning P.S ( S ) süüdistuses
otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav A.N Prokurör Ave Eisel Süüdistatav A.N ik. xxxxxxxxxxx, ilma kindla elukohata ja tööta, varem viiel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 22.novembril 2001.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.2 järgi 1 a. 11 kuu vangistusega, alates
vangistusega;
Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 15 a. vangistust. Süüdistatavalt A. Nlt mõisteti välja kannatanu T. N kasuks 4960 kr. Sama kohtuotsusega tunnistati erinevates kuritegudes süüdi ja karistati P.Si, kuid tema suhtes kohtuotsust apellatsiooni korras ei vaidlustata.
N süüdi selles,et tema, ajavahemikul 12.- 14. detsembrini 2004.a., Tallinnas, x korteris, tappis S. T, lüües viimast korduvalt tooli ning noga pähe, kehasse, üla - ja alajäsemetesse. Samuti tappis ta vähemalt 72 tundi enne 29.detsembrit 2004.a., Tallinnas, x maja juures asuvas kivihoones, S. Š, lüüese viimast ruskiate, jalgade ja puuhaluga pähe, kehasse ning noaga 8 korda selga.
N süüdi selles, et tema, 24.oktoobril 2002.a., Tallinnas, x korteris, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära kannatnutele T ja A. N kuuluvaid vallasasju, kokku 4960 kr. väärtuses ning 24.augustil 2003.a., Tallinnas, x korteris, ebasedusliku omastamise eesmärgil, võttis ära S. L televiisori Samsung, väärtusega 4000 kr. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav A. N esimese astme kohtu otsust ainuüksi
Apellant taotleb toimepandud kuriteo kvalifikatsiooni muutmist või mõistetud karistuse vähendamist. Apellandi väidetel pole esimese astme kohus pööranud tähelepanu asjaolule, et nii S.T kui S. Š oli peksmise järel elus. S.T lämbus enda oksemassi. Harju Maakohtus tunnistajad N.J ja I. M kinnitasid, et süüdistatav astus välja tunnistaja N. J kaitseks, kellel olid kooselu pinnal konfliktid S. T. Asjaolu, et tunnistaja N. J lohistas S. T laiba koridori, polnud apellandile teada. S. Š tekkinud tüli põhjuseks oli süüdistatava P.S ütlust, mille kohaselt olevat S. Š politseinikele rääkinud apellandi puutumusest allmaatorustikes asetleidnud intsidentidesse ( seal leiti inimlaip ). Alkoholijoobes käitumiskontrolli kaotanuna hakkas apellant S. Š peksma. S. Š laiba lahkamisel ei leitud maos toidujääke, kuigi ta oli koos apellandiga alkoholi tarvitades ka söönud. See kinnitab, et peksmise järel oli S. Š elus. Apellant taotleb karistuse kergendamist veel seetõttu, et tal on oma tütarlapsega ühine laps ning ta soovib perekonda luua, tööle asuda ja seadusekuulekalt edasi elada. Ringkonnakohtu istungil taotles süüdistatav esimese astme kohtus lõpliku karistusena mõistetud vangistuse tähtaja vähendamist 10-11 aastale. Kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni täies ulatuses. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis kordab süüdistatav A. N sisult esimese astme kohtus tema poolt S. T ja S. Š tapmise kohta antud selgitusi, millised kajastuvad kohtuistungi protokollis ( IV kd., tl.136-144 ) ja vaidlustatud kohtuotsuse põhiosas ( IV kd. tl. 161 pöördel ). Apellatsioonis osundatud tunnistajad N. J ja I. M on esimese astme kohtus vahetult ütlusi andnud. Nende tunnistajate ütluste usaldusväärsust ei sea kahtluse alla apellant ega ole seda teinud esimese astme kohus, kohtuotsuse põhiosas. Samuti vastab kohtuistungil uuritud kohtuarstlike ekspertiiside arvamustele ja kohtuarsti A. A ütlustele apellatsiooni väide, et S. T surm põhjustas lämbumine vere - ja oksemassi, mis vallandus tapetu huulte ja keele haavadest ning kehatüve põrutustest. Kõik S. T surnukehal leitud vigastused olid elupuhused. S. Š surma põhjuseks oli aju-kolju lahtine tömp trauma, mis oli tekitatud lühikest aega enne surma, võimalik et tooliga. Samuti olid eluohtlikud S. Š laiba rindkerel leitud torkelõikehaavad. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdistatava A. N apellatsiooni väide, et S. T ja S. Š ei surnud nende peksmise ajal, vastavuses kriminaalasja kohtulikul arutamisel kindlaks tehtule. S. T ja S. Š surm saabus süüdistatava A. N poolt neile terviskahjustuste tekitamise järel ja seoses põhjustatud tervisekahjustustega. Kohtuliku arutamise käigus pole vaidlust selles, et süüdistatav A. N peksis S. T ja S. Š valimatult rusikatega, jalgadega, tooliga, toolijalaga, pähe ja kehasse ning lõi korduvalt noaga. Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et löömisel noaga või muu esemega inimesele pähe, valimatul löömisel rusikate ja jalgadega muude elutähtsate elundite piirkonda, nagu rindkeresse või kõhtu, möönab süüdlane mis tahes tagajärje, s.h. kannatanu surma saabumist ning tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega. Apellatsioonis väidetud sõnavahetus S. T tunnistaja N. J elukorralduse pärast, samuti kui süüdistatava enesekontrolli kaotus alkoholijoobe tõttu, ei ole toimepandud tegude õigusvastasust või süüd välistavaks ega karistust kergendavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel on esimese astme kohus võtnud arvesse süüdistatava A. N süü suurust, karistust kergendava asjaoluna varguse toimepanemise puhtsüdamlikku kahetsemist ning karistust raskendava asjaolu puudumist. Karistus on mõistetud karistusseadustikus kehtestatud sanktsiooni piires ja liitkaristus moodustatud õigesti. Neil asjaoludel ringkonnakohus nõustub täies ulatuses esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea nende kordamist siinjuures vajalikuks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13. juuni 2006.a. otsuse muutmata ja süüdistatava A.N apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA J. PAAP
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.