1-04-54\13

(5)Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik

1. S.V mõisteti süüdi ja karistati KarS § 183 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 3 kuu ja 8 päeva vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.02.2004.a kuni 26.05.2005.a, s.o. 1 aasta 3 kuud ja 8 päeva.
2. S.V mõisteti süüdi selles, et tema, olles 15.12.2003.a karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 183 järgi, peale vabanemist, alates 15.01.2004.a kuni 19.02.2004.a, ebaseaduslikult omandas tuvastamata kohas ja isikutelt väikeses koguses narkootilist ainet ( alla 0,1 grammi ) heroiini korraga, millest ebaseaduslikult hoidis ja pakendas väiksemateks müügidoosideks enda juures ja oma elukohas aadressil Tallinn x ja kuni kinnipidamiseni 19.02.2004.a, ebaseaduslikult andis väikestes kogustes edasi oma elukohas ja elukoha ümbruses x eeluurimisega tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Nii andis ta jaanuaris 2004.a 4-5-l korral Tallinnas x väikeses koguses ( alla 0,1 grammi) heroiini edasi J.L. Kinnipidamisel 19.02.2004.a kell 11.00 Tallinnas x asuva maja juures võeti S. Vlt ära 0,113 grammi 6,3 % heroiiniihüdrokloriidi, milles puhast heroiini väikeses koguses 0,006 grammi. Narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise ja valdamisega edasiandmise eesmärgil ja samuti väikeses koguses narkootilise aine ebaseadusliku edasiandmisega isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS § 12 ptk 1.jaos sätestatud kuriteo, pani S.V toime KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohus jättis S. Vle esitatud süüdistusest tõendamatuse tõttu välja episoodi heroiini edasiandmise kohta A. V 17.02 või 18.02.2004.a Apellatsiooni taotlused.
3. Vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov taotleb esitatud apellatsioonis S.V suhtes tehtud Harju Maakohtu 16.juuni 2006.a otsuse tühistamist narkootikumide müümise faktis J. L seoses menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Kaitsja leidis, et kuna J. L heroiini müümise episood inkrimineeriti süüdistatavale kohtuliku arutamise käigus prokuröri poolt muudetud süüdistusega ja see episood ei läbinud kohtueelset uurimist, tuleks selles osas kriminaalasi saata esimese astme kohtule. Kaitsja arvamusel pidanuks prokurör KrMS § 268 lg 4 ja 5 sätetest juhinduvalt alustama kriminaalasja J. L narkootikumi edasiandmise episoodis ja kohus lükkama edasi selle kriminaalasja kohtuliku arutamise. Kaitsja arvamusel on vastasel juhul kaitseõigust ilmselt rikutud, sest kaitse ei saanud realiseerida oma õigusi, mis on seotud kriminaalasja algstaadiumiga. Maakohtu seisukoht, et esialgselt esitati S. Vle süüdistus narkootikumide üleandmises tuvastamata isikutele, mis aga tähendab, et J. L seotud süüdistus on üksnes eelmise täpsustus – on kaitsja arvates vägagi kahtlane. Apellant rõhutab, et taoline menetluslik lahend jätab kaitse ilma oma õiguste täisväärtuslikust teostamisest. Näiteks KrMS §-de 230 2

(5)ja 231 mõttes. Kaitsja leiab, et J. L seotud episoodi tõendatuse arutamine kohtuistungil ei olnud legitiimne.

1. Ringkonnaprokuröri apellatsioonis taotletakse Harju Maakohtu 16.juuni 2006.a otsuse osalist tühistamist ja teha uus otsus, millega mõista S. V süüdi A. V narkootilise aine heroiini edasiandmises 17.
2. või 18.
3. 2004.a kella 14.00 paiku Tallinnas, x. Muus osas palutakse kohtuotsus jätta muutmata. Prokuröri väitel keeldus tunnistaja A. V põhjendamatult kohtus prokuröri küsimustele vastamast, mistõttu KrMS § 291 lg 2 alusel avaldas kohus prokuröri taotlusel A. V kohtueelsel uurimisel antud ütlused, selles, et ta ostis 17.02 või 18.
4. 2004.a S. Vlt ( hüüdnimega G ) 200 krooni eest 2 tšekki pakitud heroiini. 19.02.2004.a läks ta taas G käest heroiini ostma, kuid siis peeti ta politsei poolt kinni. Prokuröri taotlusel avaldati kohtus ka tunnistaja H. T ütlused, kes kohtuistungil loobus eeluurimisel antud, A. V heroiini ostmise episoodi kinnitavatest, ütlustest. Prokurör leiab, et kuna A. V ja H. T olid mõlemad narkosõltlased ja nad tarvitasid H. T raha eest koos heroiini, valetas H. T suure tõenäosusega kohtus. Tegelikult kohtusid nad pidevalt heroiini omandamiseks ja tarvitamiseks A. V. Kuna A. V tundis S. Vt, läks just tema süüdlase korteri ukse taha heroiini ostma. Prokurör järeldab, et mainitud tunnistajate kohtueelse uurimise käigus antud ütlused on usaldusväärsed. Prokurör ei pea arvestatavaks, et varem karistatud isikutena ei teadnud A. V ja H. T oma õigusi ütluste andmisel. Nad olid sündmuskohalt tabatud ja andsid uurijale, kes nende kinnipidamisel ei osalenud, adekvaatseid ja vaid neile teadaolevaid üksikasju heroiini ostmisest G. A. V ei olnud jõudnud veel narkootikumi tarbida, mistõttu puudus alus ka tema ekspertiisi toimetamiseks. Prokurör märgib, et KrMS § 291 lähtuvalt on kohtuistungil avaldatud ütlustes iseseisev tõenduslik tähendus ning arvestades, et tunnistajate kohtueelse uurimise käigus antud ütlused on usaldusväärsed, tuleb S. V süüdi tunnistada narkootilise aine edasiandmises A. V viimase poolt eeluurimisel antud ütluste alusel. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus S. V suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
6. Harju Maakohus, hinnates süüasjas olevaid tõendeid, jõudis järeldusele, et S. V on süüdi narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises. Kohus tuvastas, et S. V, isikuna, kes on varem toime pannud samasuguse süüteo, omandas ajavahemikul 15.01.2004.a kuni 19.
7. 2004.a ebaseaduslikult tuvastamata kohas ja isikult väikeses koguses narkootilist ainet ( alla 0,1 g) heroiini korraga, millist ebaseaduslikult hoidis ja pakendas väiksemates müügidoosideks enda juures ja oma elukohas ning andis väikestes kogustes edasi oma elukoha ümbruses, sealjuures jaanuaris 2004.a 4-5-l korral J. L. Kohus põhistab oma otsustust muuhulgas S. Vlt kinnipidamisel võetud 3 voldiku heroiiniga, milles oli puhast heroiini 0,006 grammi, tema elukohast võetud heroiini jälgedega narkootilise aine pakendamise vahenditega - kandiku, lusika. klaasanuma, klaaspurgi, sigaretipaberist väljalõigatud fooliumitükkidega heroiini pakendamiseks ja maja keldrist võetud apteegikaaludega. Otsuse kohaselt tunnistas J. L kohtus, et tundis S. Vt alates 2000-st aastast hüüdnime G järgi. G andis talle oma telefoninumbri, mis oli tunnistaja telefoni mälus ja mille kaudu ta võttis süüdistatavaga sidet, kui vajas narkootikumi. 2004.a talvel ostis J. L S. Vlt 3

(5)korduvalt madala kvaliteedilist heroiini. Maakohus loeb neid ütlusi usaldusväärseks ja kooskõlas olevaks teiste süüasjas kogutud tõenditega. Ühtlasi asub maakohus seisukohale, et prokuröri poolt S. Vle muudetud süüdistuse esitamisega J. L episoodis ei ole rikutud menetlusnorme, kuna S. Vl oli võimalik tutvuda süüasja materjalidega, esitada taotlusi, realiseerida kaitseõigust ja kaebeõigust muudetud süüdistuse raames. S. Vle oli esitatud süüdistus narkootikumide väikeses koguses omamises, valdamises edasiandmise eesmärgil tundmatutele isikutele, mistõttu vaidlustatud episoodiga ei suurenenud süüdistuse maht vaid sellega konkretiseeriti süüdistust. 6.

1. Kohtukolleegium nõustub maakohtu arvamusega ja märgib seonduvalt kaitsja apellatsioonis esitatud vastuväitega J. L episoodi arutamise legitiimsusest järgmist. Kohtumenetluse käigus esitas prokurör
2. aprillil 2005.a KrMK § 215 lg 2 järgi S. Vle kirjalikult muudetud süüdistuse KarS § 183 lg 2 p 2 järgi, lisades varasemale süüdistusele episoodi ( kd 1 tl 173), et S. V andis 2004.a. jaanuaris 4-5-l korral Tallinnas x teel väikeses koguses ( alla 0,1 grammi ) heroiini edasi J. L. Prokurör lähtus seejuures KrMK § 215 lg 2 sättest, mille järgi on süüdistuse muutmine või uue süüdistuse esitamine kohtus lubatud, juhul kui prokurör peab vajalikuks muuta esitatud süüdistust. Ka kehtiv KrMS § 268 lg 2 säte näeb ette, et prokurör võib kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist muuta või täiendada esitatud süüdistust, mille kohta koostab süüdistusakti KrMS § 154 nõudeid järgides. Kohtukolleegium osundab, et käesoleval juhul ei rikkunud prokurör muudetud süüdistuse esitamisega süüdistuse muutmise lubatavuse piire, mis on määratud selle süüdistuse raskusega, s.o ei muutnud esitatud süüdistuse kvalifikatsiooni KarS § 183 lg 2 p 2 järgi. Kohus määras 20.05 2005.a. kohtuistungil anda S. V muudetud süüdistuse alusel kohtu alla (kd. 1 tl. 187). Prokurör avaldas muudetud süüdistuse ka Harju Maakohtu 03.02.2006.a istungil.( kd. 2 tl. 10 ). J. L oli üle kuulatud nii 08.04.2005.a kohtuistungil ( kd. 1 tl 171 ) kui 02.05.2006.a. kohtuistungil ( kd. 2 tl. 41), mil ta andis ühetaolisi ütlusi selles, et ostis 2004.a. talvel S. Vlt narkootikume. Kohtukolleegium leiab, et põhjendamatu on kaitsja taotlus saata kriminaalasi esimese astme kohtule, põhjusel, et kaitsja on J. Lipsoga seonduvas episoodis jäetud ilma kaitse õigusest, sealhulgas KrMS § 230 ja § 231 ettenähtud õigustest, s.o. kaebuse esitamisest uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale maakohtule ja lahendamisest maakohtus. Kohtukolleegium osundab siinjuures Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-42-03 väljendatud seisukohale, et seadusandja nägi kohtuliku arutamise käigus muudetud süüdistuse esitamise võimaluse ette üksnes menetluse ökonoomiast lähtudes, et mitte pöörata kriminaalasja menetlust uuesti tagasi kohtueelse menetluse staadiumi ja korrata sealt peale kogu menetlust uuesti. Kohtukolleegium on seisukohal, et S. Vle muudetud süüdistuse esitamisega narkootikumide andmises J. L ja selle episoodi arutamine maakohtus oli kooskõlas kriminaalmenetlusõiguse sätetega. Süüdistatavale ja tema kaitsjale oli antud aeg tutvuda muudetud süüdistuse sisuga, võimalus teha taotlusi ja täiendusi esitatud uute asjaolude kohta, samuti küsitleda tunnistajat kohtulikul arutamisel ja esitada vastuargumente süüstavatele tõenditele, mis iseenesest välistab kaitse õiguste kitsendamise. Kohtumenetluse poolte kaitseõigus on tagataud võimalusega vaidlustada kohtuotsus kaebekorras ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Kohtukolleegium ei tuvastanud vaidlustatud episoodis kohtumenetluse poolte kaitseõiguse rikkumist, samuti nagu menetlusnormide olulist rikkumist.
3. Kohtukolleegium on seisukohal, et põhjendamatu on ka ringkonnaprokuröri apellatsiooni taotlus mõista S. V süüdi A. V heroiini edasiandmise episoodis. 4

(5)Kriminaalasjas kohtuliku uurimise käigus eitas S. V A. V heroiini müümist 2004.a veebruaris. Prokurör palub S. V selles episoodis süüdi tunnistada A. V ja H. T eeluurimisel antud ütluste alusel. Nimelt kinnitas A. V eeluurimisel, et ostis S. Vlt 2004.a talvel heroiini ja H. T väitis, et A. V oli talle taolisest faktist rääkinud. Kohtuistungitel ei kinnitanud kumbki tunnistaja oma ütlusi, kusjuures A. V eitas heroiini ostmist S. Vlt ja H. T sellest midagi teadmist. Maakohtu otsuses tõdetakse, et tunnistajate A. V ja H. T vastuolulised ütlused ei ole hinnatavad usaldusväärsetena, kuid samas märgitakse, et kohtule ei ole esitatud ka teisi tõendeid, mis kinnitaksid et 17-18.02.2004.a oleks S. V andnud A. V narkootilist ainet. Maakohus konstanteerib, et S. Vt ei ole alus süüdi mõista A. V heroiini edasiandmise episoodis, kuna tunnistajad ei kinnita kohtuliku uurimise ajal varem antud ütlusi ja muid tõendeid kuriteo fakti kohta ei ole. Kohtukolleegium tähendab, et maakohus on oma järeldust A. V heroiini edasiandmise episoodi tõendamatuse kohta vajalikult põhistanud. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et prokurör, taotledes vaidlustatud episoodi inkrimineerimist süüdistatavale, ei esita seejuures ühtegi tõendit peale juba varem korratud ja kohtuotsuses käsitletud kahe tunnistaja eeluurimisel antud ütluste millistest nad on avalikul kohtulikul arutamisel loobunud. Kohtukolleegium on seisukohal, et kuna selles episoodis ei ole kohtule esitatud tõendeid, mille alusel oleks võimalik A. V ja H. T vastuolulisi ütlusi usaldusväärselt analüüsida ja kontrollida, ei ole S. V süü A. V 17.02. või 18.02.2004.a väikeses koguses heroiini andmises ümberlükkamatult tõendamist leidnud. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kõrvaldamata kahtlused heroiini edasiandmise episoodis A. V tuleb tõlgendada S. V kasuks. Kohtukolleegiumil puudub seaduslik alus selles osas maakohtu otsuse muutmiseks. 8. Kohtukolleegium on seisukohal, et Harju Maakohus on mõistnud S.V põhjendatult süüdi narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises isikuna, kes on varem toime pannud samasuguse kuriteo ja mõistnud talle karistuse tulenevalt KarS § 56 sätestatud karistamise alusest. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 16 juuni 2006.a otsuse S.V suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Ene Randmäe Meelika Aava Malle Preimer 5