M Ä Ä R U S Tallinnas,30.novembril 2006.a. 1-06-14733 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja E.Pillan ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Ämari Vangla direktori esildise Rein Eha tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Rein Eha oli süüdi mõistetud 08.04.2002.a Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 142 lg 3 p 2; § 141 lg 2 p 1,3 järgi, lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 04.01.2002.a. ja lõpp 04.01.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 04.09.2006.a. Rein Eha on karistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristusi ega ergutusi ei oma. Vanglaametnikega käitub ja suhtleb viisakalt. Töötab vangla territooriumil asuvas ettevõttes keevitajana ja ettevalmistustsehhis. Oma süüd tunnistab ja kahetseb tehtut, on mõistab põhjuste-tagajärgede seoseid. Peale vabanemist on olemas kindel elukoht , töökoht ning lähedaste toetus. Ämari Vangla direktor taotleb Rein Eha tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ,et Rein Eha on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, seega ei saa uue kuriteo toimepanemise võimalust täielikult välistada. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Rein Eha, vangla esindaja ning prokuröri leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. arvamuse kohus Kohus leiab, et Rein Eha ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Rein Eha kannab karistust röövimise ja väljapressimise eest. Kinnipeetavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, neist neljal korral vabaduskaotusliku karistusega, kuid vaatamata sellele jätkas ta kuritegelikku eluviisi. Kuriteod on muutunud iseloomult raskemaks. Käesoleval ajal kannab ta raskete isikuvastaste kuritegude eest. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Rein Ehal oli nii elu- ja töökoht, kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Hinnates süüdimõistetu Rein Eha isikut , tuleb arvesse võtta, et Rein Eha on eelnevalt viiel korral kohtulikult karistatud isikuks, millest tuleneb järeldus, et tema suhtes kohaldatud karistused ei ole täitnud Kar § 56 lg-s sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdimõistetut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Rein Eha on ära kandnud üle 2/3 karistusest, teda iseloomustati üldjoontes positiivselt. Kohus leiab, et Rein Eha käitumine vanglas ei kaalu üle toimepandud kuriteo raskust ega anna alust tingimisi ennetähtaegselt karistusest vabastamiseks. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 2 aasta 1 kuud 4 päeva )vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Ämari Vangla direktori taotlus Rein Eha tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Täitmiskohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.