1-06-3278\5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja 13.november 2006.a Tallinn koht Kohtuistungi aeg ja koht

1. november 2006.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-3278 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi E. S süüdistus KarS § 169 järgi Apelleeritav kohtuotsus Pärnu Maakohtu otsus 20.septembrist 2006.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatava E. S kaitsja adv. Raul Ainla Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Kaitsja Resolutsioon Edasikaebamise kord E.S, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x mk. , x vald, x küla, töötab vabakutselise muusikuna, FIE, OÜ M juhatuse liige, varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Raul Ainla Pärnu Maakohtu otsus 20.septembrist 2006.a. E.S suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ringkonnakohtu kantselei kaudu, s.o. alates
2. novembrist 2006.a. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on õigus esitada kassatsioon ainult advokaadi vahendusel. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohtu 20.septembri 2006.a. kohtuotsusega mõisteti E.S süüdi KarS § 169 järgi ja karistati 4 (neli) kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.S ei pane 1 (ühe) aastasel ja 6 kuusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma elukohas x 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning täidab KarS § 75 lg 2 p 6 alusel ülalpidamiskohustust. Süüdimõistetu määrati kriminaalhooldaja järelevalve alla. Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhatajat kohustati määrata talle kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. E.S mõisteti süüdi selles, et tema hoidub kuritahtlikult kõrvale Järva Maakohtu 20.05.1996 kohtuotsuse ja Järva Maakohtu 5.04.2005 kohtumääruse alusel K. N kasuks nende ühiste poegade E-H. ja K-H. ülalpidamiseks elatusraha maksmisest alates 16.11.2004 igakuiselt 3300 krooni kuus. Töötades füüsilisest isikust ettevõtjana ja omades pidevat sissetulekut, tasus ta elatisraha osaliselt, mitte täies ulatuses ja vaheaegadega, sellest tekkis elatusraha võlgnevus. Ta asutas 21.06.2005 ainuosanikuna OÜ M, mille juhatuse liige ta on ja mille kaudu laekusid talle summad muusikaliste teenuste osutamise eest laevadel. Tegutsedes ettevõtjana, varjas ta oma sissetulekuid kohtutäituri eest ja ei ole oma poegadele elatusraha maksnud alates 15.05.
3. Seisuga 1.10.2005 on tema elatusraha võlgnevus K. Nurmele kokku 43 785 krooni. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja adv. R.Ainla kohtuotsuse tühistamist ja E.S õigeksmõistmist. Juhul , kui kohus leiab, et E.S süüdimõistmine on seaduslik ja põhjendatud taotleb apellant kohtuotsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega kergema karistuse – rahalise karistuse - mõistmist. Taotlust motiveeritakse alljärgnevalt. 1) Apellant leiab, et kohtuliku uurimine on olnud puudulik, kuna kohus on vaatamata kaitsja poolt kohtuistungil välja toodud kohtueelse uurimise puudulikkusele jätnud täiendavad tõendid kogumata. 3 Nimetatud põhjusel on aset leidnud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohus on ise otsuses möönnud, et kohtueelne uurimine on puudulik, kuna rahalise tulu saamist süüdistatava poolt pole asja kohtueelsel menetlemisel uuritud. KrMS § 297 lg 1 sätestab: „Pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise.” Vaatamata sellele, et oli ilmselge, et tegemist oli olulise asjaoluga (tulu saamine), et tuvastada, kas esineb KarS § 169 objektiivsesse teokoosseisu kuuluv asjaolu, ei kogunud kohus täiendavaid tõendeid. Kuna süüdistatava poolt tulu saamise tuvastamine on süütuse presumtsoonist tulenevalt süüdistaja ülesanne, siis ei pidanudki kaitsja ja süüdistatav hakkama tegelema objektiivse tõendamisega. Asjaolu, et isik omab osaühingu osa ning et osaühingu arvele on laekunud raha, ei tõenda iseenesest, et isik oleks tulu saanud. Nimetatud asjaolude esinemisel tekkis vaid vajadus uurida, kas süüdistatav on saanud tulu. Oskamatu juhtimise või mõne muul põhjusel edutu äriühing võib toota isikule hoopis kahjumit ning sellest võib tekkida juhatuse liikme kui füüsilise isiku vastu nõudeid. Arusaamatuks jääb kaitsjale ka millest kohus järeldab, et E.S on omanud osaühingu omandamisel 40 000,00 krooni. KrMS § 339 lg 2 sätestab: „Kohus võib tunnistada oluliseks ka kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus.” Kaitsja leiab, et ülalmainitud põhjustel on tegemist puudulikult motiveeritud kohtuotsusega ning kohtuotsuse puudulik motiveerimine on selle tühistamise aluseks.
4. Apellant leiab, et ülaltoodud põhjustel on jäänud tuvastama ka KarS § 169 objektiivse teokoosseisu oluline element. Ei ole tuvastatud süüdistatava kuritahtlikkus ülalpidamiskohustuse rikkumisel. Teisisõnu on jäänud hindamata (tuvastamata) tema võimekus tasuda temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha. Kohtuistungil tuvastati siiski, et E.S on vähemalt osaliselt (oma võimete kohaselt) elatist tasunud ning teinud seda ka kohtumenetluse ajal. Nimetatud põhjustel on kohus vääralt kohaldanud materiaalõigust ning alusetult hinnanud E.S ülalpidamiskohustuse rikkumist kuritahtlikuks.
5. Juhul, kui kohus siiski leiab, et ülaltoodu ei ole aluseks süüdistatava õigeksmõistmiseks, siis peab kaitsja vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu mõistetud karistuse mittevastavusele kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. E.S on varem karistamata isik, seetõttu on tema suhtes vangistuse kohaldamine (olgugi tingimisi) tema isikule täiesti mittevastav. 4 Kuna E.S senine tegevus muusikuna on olnud vähetasuv, siis on E.S asunud otsima uut töökohta, et ta saaks korrektselt oma laste ülalpidamiskohustust täita. Seda peab ta tegema juba seetõttu, et ülalpidamiskohustuse täitmine on mõistetud karistuse tingimusliku mittekohaldamise aluseks. Tuleb tõdeda, et tööandjate rõhuv enamus ei ole nõus sõlmima töölepingut isikuga, kes kannab tingimisi vangistust. Kuigi käsitatava süüteo näol ei ole tegemist varavastase või isikuvastase kuriteoga, ei tee tavainimene vahet erinevatel kuriteoliikidel. Nimetatud põhjustel esitab kaitsja ka alternatiivse taotluse tühistada kohtuotsus E.S´ale mõistetud karistuse osas ning mõista talle rahaline karistus. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni. Prokurör taotles jätta apellatsioon rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega , peab vajalikuks märkida järgmist. Kaitsja väidab apellatsioonis, et kohtulik uurimine maakohtus on olnud puudulik, kuna kohus on vaatamata kaitsja poolt kohtuistungil välja toodud kohtueelse uurimise puudulikkusele jätnud täiendavad tõendid kogumata. Kohtukolleegium ei pea sellist kaitsja väidet arvestatavaks. Esimese astme kohtus on kaitsja ise nõustunud kohtuliku uurimise lõpetamisega ning ei ole leidnud kohtuliku uurimise puuduliku olevat. Ka ei ole kaitsja esitatud apellatsioonis taotlenud ringkonnakohtult kohtuliku uurimise täiendamist mingite tõenditega. Apellatsioonist võib aru saada, et kohtuliku uurimise puudulikkuseks peab kaitsja seda, et tuvastamata on jäänud tulu saamine süüdistatava poolt. Kaitsja väidab ka, et tema huvides ei olnudki tõendada, et süüdistatav sai tulu, see olnuks prokuröri ülesanne. Kohtukolleegium juhib apellandi tähelepanu asjaolule, et maakohtu otsuses on selgelt väljendatud kohtu seisukoht – kohus on lähtunudki otsuse tegemisel teadmisest, et süüdistatav ei ole saanud tulu tulumaksuseaduse mõttes. Kohus on põhjendanud, et tulu saamine süüdistatava poolt ei ole usaldusväärselt tõendatud ning kõik kõrvaldamata kahtlused selles küsimuses on maakohus tõlgendanud süüdistatava kasuks. Samas nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga selles osas, et süüdistatava poolt tulu saamine või mittesaamine ei ole tema süüküsimuse otsustamisel määravaks asjaoluks. Maakohus on lugenud tuvastatuks, et E.S ei ole elatisraha oma alaealiste laste ülalpidamiseks maksnud süstemaatiliselt ja pikema aja jooksul. Süstemaatilisus tähendab elatisraha maksmata jätmist enam kui kolme kuu jooksul ja pikemaajaline maksmata jätmine võib seisneda ulatuslikus võlgnevuses mingi pikema aja jooksul – näiteks aasta jooksul elatisraha maksmist vaid mõnel kuul. Kohus on ka märkinud, et vaatamata väidetavale maksevõimetusele ei ole süüdistatav pidanud vajalikuks otsida muud tööd ega pöördunud kohtusse väljamõistetud elatissummade vähendamiseks, samuti ei ole ta täitemenetluse korras taotlenud maksmise ajutist peatamist. 5 Kohtukolleegium leiab, et eeltooduga on tõendatud süüdistatava poolt laste ülalpidamiskohustuse kuritahtlik rikkumine. E.S süüküsimuse otsustamisel on maakohus asjakohaselt viidanud ka Riigikohtu vastavasisulistele seisukohtadele. Paljasõnalisteks on jäänud apellandi väited , et maakohtu poolt on rikutud kriminaalmenetlusõigust oluliselt sellega, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ja tegemist on ka puudulikult motiveeritud kohtuotsusega. Riigikohtu praktikas väljakujunenud arusaama kohaselt on motiveerimata kohtuotsusega tegemist siis, kui kohus ei ole üldse motiveerinud oma mingit otsustust (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-98 22.septembrist 1998.a.). Vaidlustatava kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on linnakohus põhjendanud oma otsustust, otsuse lugejale on kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on ka oma otsuses põhjendanud, miks ei pea võimalikuks seaduses ettenähtud kergema karistuse – rahalise karistuse – mõistmist E.S. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega E.S mõistetud karistuse osas ja ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 20.septembrist 2006.a. E.S suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Meelika Aava Jüri Paap