Väärteoasi nr 4-06-3999 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 25. oktoobril 2006.a. Tartus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunik Anneli Tanum sekretär Rita Ratušnaja juuresolekul, arutanud avalikul kohtu

et’i osavõtul kaebust Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna

1. augusti 2006.a. otsusele väärteoasjas nr 2602,06,008749 liiklusseaduse § 7417 1 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 66 lg 3 järgi. t u v a s t a s: Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku 30.08.
2. a. otsusega väärteoasjas nr 2602,06,008749 karistati Karol Kinki liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 6000.- krooni ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 900.- krooni. Otsuse kohaselt Karol Kink 12.06.
3. a. kl 17:59, juhtides mootorsõidukit Tartus Riia tänaval, manöövri alustamisel ei veendunud selle ohutuses ning reastudes osaliselt kõrvalritta, pidurdas koheselt manöövri lõpetamisel, mille tõttu toimus kokkupõrge tagant lähenenud sõidukiga Audi. Liikluseeskirja (edaspidi

) rikkumisega tekitati varaline kahju sõiduauto Audi omanikule sõiduki parempoolse esiosa deformatsiooni näol. Samuti juhtis Karol Kink mootorsõidukit kohustusliku liikluskindlustuse

pingu maksevabal perioodil ja põhjustas liiklusõnnetuse. Sellega rikkus menetlusalune isik

§ 91, § 70 p 2 nõudeid.

15.08.

1. a. esitas menetlusalune isik ka vastulause, milles ta ei tunnistanud oma süüd ja jäi eelnevalt antud tunnistuste juurde. Kohtuväline menetleja on Karol Kinki süü lugenud tõendatuks liiklusõnnetuse aktiga ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga. 15.09.
2. a. esitasid Karol Kink ja tema kaitsja Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuses taotlevad nad otsuse täielikku tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist Karol Kinki süü puudumise tõttu. Kaebuses

itakse, et Karol Kink ei ole liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Karol Kink on kirjeldanud, et ta veendus manöövri ohutuses ja oli juba ümberreastunud, kui tekkis vajadus peatuda. Selle järel sõitis talle tagant otsa sõiduauto Audi. Kuivõrd liiklusõnnetuse akt on koostatud 1 tund peale sündmust ning sõidukid olid sündmuskohalt lahkunud, ei tõenda nimetatud dokument millegagi Karol Kinki süüd liiklusõnnetuse põhjustamisel.

§ 129

sätestab, et juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Nimetatud kohustust eiras Tartu linna tipptunnil Audi juht, kes on liiklusõnnetuses süüdi. Samuti

itakse kaebuses, et Karol Kinkil oli kehtiv liikluskindlustuse tavaleping ja selle tõendamiseks esitavad nad liikluskindlustuse poliisi. Kohtuistungil jäi Karol Kink oma kaebuse juurde. Oma ütluste kohaselt sõitis ta paremas sõidureas mööda Riia tn kesklinna poole. Kuna tema sõidurida oli Puusepa tn ristmiku juures suletud, soovis ta reastuda vasakusse sõiduritta. Enne ümberreastumist lülitas ta sisse suunatule, mis põles enne manöövri alustamist ca 3 sekundit. Ta vaatas peeglisse ja nägi, et tagant vasakus sõidureas tuleb Audi suure kiirusega, s.o umbes 60 km/h. Ta oli Audist umbes 15m eespool ja kuna ta veendus ohutuses, reastus ta ümber. Tema kiirus oli sel hetkel ca 40 km/h. Peale ümberreastumist oli ta sunnitud tegema äkkpidurduse, kuna tema ees oli kaks autot ja esimene neist pidurdas. Ta sai auto pidama ja ca 2-3 sekundi pärast sõitis Audi tema autole tagant sisse. Seega õnnetuse hetkel tema auto seisis täielikult ja asetses teel vasakus sõidureas täiesti sirgelt. Audi oli peale avariid ka otse, kuid tema taga natuke vasakul. Tema auto oli vigastatud minimaalselt – vigastused asusid taga vasakus nurgas, s.t stangel ja tagatulel oli muljumise tagajärjel väike tükk väljas. Audi vigastused olid suuremad ja asusid ees paremas nurgas - esitiib, kapot ja esistange. Talle jäi arusaamatuks, kuidas vigastused said tekkida auto erinevatesse nurkadesse. Karol Kink väidab samuti, et ta ei juhtinud mootorsõidukit kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil. Tal vaid ei olnud kehtivat kindlustuspoliisi kaasas. Ka Karol Kinki kaitsja on kohtuistungil taotlenud väärteootsuse tühistamist. Karol Kinkil oli kehtiv liikluskindlustus. Samuti

iab kaitsja, et liiklusõnnetuse põhjustajaks ei olnud Karol Kink, kuna liikluseeskirju rikkus hoopis sõiduauto Audi juht. Kohtuvälise menetleja ametnik on kohtuistungil jäänud seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest on vastutav Karol Kink, kes rikkus liiklusseaduse § 91 sätted. LS § 91 sätestab, et enne manöövri või peatumise sooritamist, peab juht veenduma, et see oleks ohutu ja ei takistaks teisi liiklejaid. Karol Kink tegi manöövri ettevaatamatult, eelnevalt veendumata, et see oleks olnud ohutu ja takistas manöövriga Audi juhti. Liiklusseaduse § 2 kohustab juhti olema tähelepanelik ja tagama liikluse ohutuse. Karol Kink oleks pidanud enne sõidurea vahetamist veenduma, et see on ohutu ja tal ei oleks vaja olnud teha seda äkkpidurdust. Karol Kink, suundudes naaberritta ja teostades seal äkkpidurduse, võttis sellega teisel liiklejal ära pidurdusteekonna. Juht peab hoidma pikivahet, kuid sõidukile tuleb anda võimalus kohandada sõidukiirus selliseks, et tekkiks pikavahe. Maike Kalju tegevuses rikkumisi ei esine. Karol Kink on toime pannud liiklusseaduse § 7417 lg 1 kvalifitseeritud väärteo. Kohtuvälise menetleja esindaja palub kohtul Karol Kinki süü liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 järgi ümber kvalifitseerida sama seaduse § 661 lg 1 järgi.

§ 70

kohustusel peab olema sõidukijuhil olema esitamiseks kehtiv liikluskindlustuse poliis. Karol Kinkil seda esitada ei olnud. Alguses oli süüdistatud maksevaba perioodil alusel, kuid see juhtus andmebaasi vea pärast. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid nende kogumis,

iab, et kohtuistungil on täielikult tõendamist

idnud, et Karol Kink rikkus

§ 91nõudeid ja pani sellega toime LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karol Kinkile liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärtegu tuleb ümber kvalifitseerida sama paragrahvi lõike 1 järgi. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et Karol Kink, sõites Tartus Riia tänaval parempoolses sõidureas, rivistus vasakusse ritta, kus pidi koheselt pidurdama. Äkkpidurdamist on tunnistanud ka Karol Kink ise. Vaidlus seisneb selles, kas Karol Kink sooritas nimetatud manöövri veendumata selle ohutuses. Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud sõiduauto Audi juht Maike Kalju. Tema ütlustest nähtuvalt sõitis ta 12.06.2006. a. kl 17.30 ajal Riia teel vasakus sõidureas. Tema auto kiirus oli umbes 30-40 km/h, kuna liiklus oli tihe. Paremas sõidureas sõitis sõiduauto Volvo. Autode vahe oli umbes ühe auto pikkus. Valgusfooris põles roheline tuli ja kohe peale valgusfoori oli tee paremas sõidureas suletud. Enne valgusfoori tegi Volvo ettevaatamatu reastumise, mis tema arvates ei olnud juhil planeeritud ja sõitis talle ette. Volvo juht suunda ei näidanud ja seega ta ei teadnud, et Volvo soovib ümber reastuda. Talle ette keeranud, Volvo pidurdas. Ta pidurdas, kuid kuna pidurdusmaa oli väga lühike, sõitis ta Volvole tagant sisse. Volvo juht ei olnud avarii hetkeks jõudnud autot teel päris otseks keerata. Peale õnnetust jäid autod vasakusse sõiduritta. Tema autol said vigastada parempoolsed esituli, suunatuli ja stange. Autol olid kriimud ka külje peal. 2 Ka Maike Kalju kirjeldatud ütlustest nähtub, et Karol Kink, sooritades ümberreastumist tema sõiduritta, pidurdas ootamatult. Maike Kalju ütlustest nähtub veel, et Karol Kink ei olnud ümberreastumist veel täielikult lõpetanud, kuna juht ei olnud jõudnud autot täielikult otseks keerata. Maike Kalju selliseid ütlusi tõendavad ka liiklusõnnetuse akt, fototabelid ning Karol Kinki ja tema auto kõrvalistmel sõitnud tunnistaja Aimar Hoole ütlused sõidukil esinevate vigastuste kohta. Nimetatud tõenditest nähtub, et avariis said kannatada Maike Kalju poolt juhitud sõiduauto Audi parem esimene nurk ja Karol Kinki sõiduauto vasak tagumine nurk. Nimetatud vigastuste asukoht tõendab, et sõiduauto Volvo ei olnud kokkupõrke hetkeks täielikult ümberreastunud, kuna juht ei olnud jõudnud autot otseks keerata. Kirjeldatud asjaolu kinnitab aga Maike Kalju ütlusi selles, et sõiduauto Volvo sõitis talle ette ootamatult. Karol Kinki poolt äkilist ümberreastumist tõendab ka asjaolu, et sooritades manöövrit, s.o keerates vasakule sõiduritta, pidi ta koheselt tegema äkkpidurduse, et mitte tagant otsa sõita ees pidurdanud autole. Kohus

iab, et nimetatud asjaolud näitavad, et Karol Kink sooritas ümberreastumise manöövri äkiliselt ja veendumata, et see on ohutu. Tunnistaja Aimar Hoole on kohtuistungil kinnitanud Karol Kinki ütlusi selles, et kokkupõrke hetkel oli ta lõpetanud ümberreastumise manöövri. Karol Kinki, Maike Kalju ja Aimar Hoole ütlustest nähtub, et peale avarii toimumist sõitsid liiklusõnnetuse osapooled sündmuskohalt eemale parklasse, et mitte takistada teiste sõidukite liiklemist. Karol Kink ja Aimar Hoole on väitnud, et nemad arvasid, et Maike Kalju sai aru, et oli neile tagant otsa sõitmises süüdi. Maike Kalju omakorda väidab, et Karol Kink oli talle öelnud, et oli talle napilt ette keeranud, millest tema sai aru, et Karol Kink tunnistas end õnnetuses süüdi. Seega ei nähtu dokumentaalsetest tõenditest, kus ja millise nurga all täpselt asetsesid sõiduautod peale kokkupõrget. Samas

iab kohus, et Karol Kinki enda ja tunnistaja ja Aimar Hoole ütlustega ning fototabelitega sõidukite vigastuste kohta, on tõendatud Maike Kalju ütlused selles, et sõiduauto Volvo keeras tema sõiduritta ootamatult. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja Maike Kalju loogilistes ja ühetaolistes ütlustes, mida kinnitavad teised väärteootsuses kirjeldatud tõendid. Kohtul puudub alus kahelda ka Maike Kalju ütlustes selle kohta, et tema auto kiirus oli kokkupõrke hetkel 30-40 km/h. Samuti

iab kohus, et kuivõrd kohtuistungil on tõendamist

idnud, et Karol Kink sooritas manöövri vasakusse sõiduritta ootamatult, siis esineb alus kahelda tema ütluste usaldusvääruses selles, et ta näitas nõuetekohaselt suunatuld. Samuti

iab kohus, et ka sel juhul, kui juht näitab ümberreastumiseks suunatult, peab ta enne manöövri sooritamist veenduma, et tagant tulev auto seda märkab ja tal manöövri sooritamist võimaldab.

§ 91

kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Kohus

iab, et Karol Kink, keerates ootamatult Maike Kalju juhitud autole ette ja sooritades koheselt äkkpidurduse, ei andnudki talle võimalust kohandada sõidukiirust selliseks, et tekkiks nõutav pikivahe.

§ 91

nõuete rikkumise eest näeb vastutuse ette liiklusseaduse § 7417 lg 1, mis sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Liiklusõnnetuses inimestest keegi viga ei saanud, kuid Karol Kinki ootamatu manöövri tagajärjel toimunud avariiga tekitati kahju sõiduauto Audi omanikule Maike Kaljule, kelle auto vigastused nähtuvad kohtuistungil ülekuulatud isikute ütlustest, liiklusõnnetuse aktist ja fototabelitest. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et Karol Kinki süü liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi on kohtuistungil täielikult tõendamist

idnud. 3 Kohtuvälise menetleja otsusega on Karol Kinki karistatud ka liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 järgi. Kohus

iab, et Karol Kinkile liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärtegu tuleb ümber kvalifitseerida sama paragrahvi lõike 1 järgi. Väärteotoimikus sisalduva liikluskindlustuse tavalepingu poliisiga (tl 3) on täielikult tõendamist

idnud, et 12.06.2006. a. oli Karol Kinkil olemas kehtiv liikluskindlustuse tavaleping. Samas tunnistab Karol Kink ise, et

pingu poliisi tal politseiametnikule esitamiseks olemas ei olnud.

§ 70

p 2 kohaselt peab mootorsõidukijuhil kaasas olema ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta. Nimetatud kohustuse rikkumise eest näeb karistuse ette liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1, mis sätestab, et sõidukijuhi poolt kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise tõendi esitamata jätmise eest kontrollimise õigust omavale isikule – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Eeltoodud asjaoludel

iab kohus, et Karol Kinki väärtegu liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi on täielikult tõendamist

idnud. Kohus

iab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o Karol Kinki süüditunnistamises liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 järgi ja talle nimetatud paragrahvi alusel mõistetud karistuse osas. Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 näeb karistuseks ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Sama paragrahvi lõige 1 sätestab karistuseks palju väiksema rahatrahvi määra, s.o kuni 10 trahviühikut. Kohus

iab, et kuna Karol Kink on oma süüd kindlustuspoliisi mitteesitamises täielikult tunnistanud, tuleb teda karistada rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses. KarS § 47 lg 1 kohaselt on trahviühikuks 60.- krooni. Liiklusseaduse § 7417 lg 1 näeb karistuseks ette rahatrahvi kuni 300 trahviühiku ulatuses. Kohus

iab, et kohtuvälise menetleja poolt Karol Kinkile karistuseks mõistetud rahatrahv 100 päevamäära ulatuses on asjaolusid arvestades sobiv summa ja määratud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 - § 135, kohtunik o t s u s t a s: Tühistada osaliselt Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna

1. augusti
2. a. otsus väärteoasjas nr 2602,06,008749 Karol Kinki karistamise osas liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 järgi. Mõista Karol Kinkile karistuseks liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi rahatrahv 100 trahviühikut, s.o kuus tuhat