4-06-1155\5

Tõlge 08.12.2006.a. Toimik nr. 4-06-1155 OTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 7-8 detsembril 2006.a. Viru Maakohus kooseisus kohtunik R. Minzatov, sekretär J. Väli, tõlk S. Hamaza juuresolekul, vaatas avalikul kohtuistungil läbi Jelena M. kaebuse asja politsei otsuse peale karistuse osas. Asja läbivaatamise juures viibisid kaebuse esitaja esindaja P. Panasjuk ja politsei esindaja H. Lindus. Kohus tuvastas: Jelena M. esitas kohtule kaks kaebust, millest nähtub: 25 veebruaril 2006.a. kell 01.53 sõitis J. M. sõiduautoga VW Multivan Kohtla-Järvel, Ahtme maanteel. Politsei peatas tema auto ja talle tehti ettepanek läbida alkoholikontroll. M. väidab, et ta ei olnud alkoholi tarvitanud, kuna oli 6 kuud rase. Vaatamata sellele puhus ta kolm korda alkomeetrisse. Esimesel korral näitas alkomeeter positiivset tulemust, kahel järgmisel puhumisel oli tulemus negatiivne. Politsei koostas tema suhtes dokumendid, kuid ta keeldus alla kirjutamast, sest ei saanud dokumentide sisust aru. Palus võimaldada tõlki, kes tõlgiks kas soome või vene keelde. Politsei tegi kaks otsust, millega teda karistati LS § 74-19 lg.2 järgi rahatrahviga 8100 krooni ja ta jäeti ilma mootorsõiduki juhtimisõigusest tähtajaga 7 kuud. LS § 74-20 lg.2 järgi karistati teda rahatrahviga 9300 krooni ja jäeti ilma mootorsõiduki juhtimisõigusest tähtajaga 12 kuud. Ta ei ole karistustega nõus, kuna arvab, et politsei rikkus tema õigusi, talle ei võimaldatud tõlki, tema tunnistajat üle ei kuulatud. Tunnistaja Jevgeni T., kaebuse esitaja abikaasa rääkis, et viibis sellel ööl autos kaassõitjana. Ta kinnitas, et politsei peatas nende auto. M. puhus alkomeetrisse. Seejärel viidi ta politseiautosse. Kuna naine oli rase, siis lubas politsei tal abikaasat politseiautosse saata. Politseiautos puhus M. veel kaks korda alkomeetrisse. T. avaldas, et abikaasa oli kaine, tema aga oli alkoholi tarvitanud. Kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud politseiametnikud N. Bronski ja K. Leet rääkisid, et nad märkasid autot, mis tundus neile kahtlasena. Auto ei peatanud „stopp“ märgi juures. Nad peatasid selle auto. Autot juhtis M.. Auto salongist ja M. juurest tuli alkoholi lõhna. Nad kontrollisid teda alkomeetriga, mis näitas, et naine on purjus – süttis põlema punane tuli. Nad viisid ta oma autosse, kus otsustasid kontrollida tema alkoholijoobe astet teise mõõtevahendiga. Naine keeldus, kuna sekkus tema mees T. M. tunnistas, et ta oli joonud veini. Ta rääkis, et see on tervisele kasulik ja et Soomes, kus ta elab, on see lubatud. Kuna tema mees ei allunud nende korraldustele, skandaalitses ja segas neil töötada, kutsusid nad välja teise politseiekipaaži. Pärast seda, kui T. oli pandud istuma teise politseiautosse, koostasid nad protokollid ja ülejäänud vajalikud dokumendid. M. ei kirjutanud millelegi alla. Ta sai kõigest aru, kuna temaga räägiti vene keeles. Talle tehti ettepanek sõita politseijaoskonda, kus viibis soome keelt valdav ametnik, kuid M. keeldus. Talle tehti ettepanek sõita haiglasse, meditsiiniliseks alkoholisisalduse määramiseks veres, kuid ta 1 keeldus. See kõik võttis 2-3 tundi aega. M. käitumisest oli näha, et ta oskab eesti keelt, sest ta sekkus siis, kui K. Leet rääkis raadio teel politsei korrapidajaga. Kohtuistungil toetas kaebuse esitaja esindaja P. Panasjuk J. M. nõudmisi. Ta lisas, et praeguseks ajaks on M. laps sündinud ja sellepärast ei saa ta isiklikult kohtusse ilmuda. Panasjuk arvab, et kaebuse esitaja süü LS § 74-20 järgi ei ole tõendatud. Pärast esimest mõõtmist kahtlesid politseinikud mõõteriista näidu õigsuses. Sellepärast otsustasid nad läbi viia korduvad kontrollimised, teise mõõteriista abil. Vastavalt sellele, kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdlase kasuks. Samadel alustel tuleb lõpetada menetlus LS § 74-19 järgi. Politsei esindaja arvab, et puuduvad alused kaebuste rahuldamiseks. M. süü on tõendatud kohtuistungi käigus kogutud tõenditega. Kohus avaldas politseiettelande materjalid: Protokoll nr. AB 780692, 25 veebruarist 2006.a., millest nähtub, et Jelena M. juhtis 25 veebruaril 2006.a. kell 01.55 Kohtla-Järvel, Ahtme maanteel, sõiduautot VW Multivan, reg, nr. xxx, olles alkoholijoobe seisundis ja hoidus kõrvale joobeseisundi tuvastamisest. Protokollis on soomekeelne märge selle kohta, et ta ei valda eesti keelt. M. keeldus protokollile alla kirjutamast. Jelena M. joobeseisundi tuvastamise protokoll, milles on näidatud, et kasutati mõõtevahendit Lion S-L2, nr. 243a. Mõõteriistal süttis põlema punane indikaator, mis kinnitab alkoholijoovet. On olemas märge, et ta keeldus meditsiinilisest joobeseisundi tuvastamisest ja alla kirjutamisest. Autost ja M. suust tuli tugevat alkoholi lõhna. Tema silmad olid niisked, läikivad ja punased. Jelena M. mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsus. M. keeldus alla kirjutamast. Karistamise otsus nr. 2440 06 001957, 13 märtsist 2006.a., milles on näidatud, et Jelena M. juhtis mootorsõidukit ilmsete joobetunnustega, keeldus alkoholiekspertiisist. Karistatud LS § 74-20 järgi rahatrahviga 9300 krooni ja jäetud ilma mootorsõiduki juhtimisõigusest tähtajaga 12 kuud. Teatis karistuste kohta, millest nähtub, et J. M. pole varem väärtegude eest karistatud. Väärteoprotokoll nr. AB 780693, 25 veebruarist 2006.a., millest nähtub, et Jelena M. juhtis 25 veebruaril 2006.a. kell 01.53 sõiduautot VW Multivan, reg, nr. xxx, olles alkoholijoobes. Ka siin on soomekeelne märge selle kohta, et ta ei oska eesti keelt. M. keeldus alla kirjutamast. J. M. ülekuulamise protokoll, milles ta keeldus ütluste andmisest. Politsei otsus nr. 2440,06,001959, 13 märtsist 2006.a., milles on näidatud, et ta juhtis autot joobeseisundis. Karistati LS § 74-19 järgi rahatrahviga 8100 krooni ja juhtimisõigusest ilmajätmisega tähtajaga 7 kuud. Teatis raseduse kohta, 154 päeva. Politseiametniku Nikolai Bronski ülekuulamise protokoll, kes rääkis, et Jelena M. tunnistas kinnipidamisel, et oli joonud natuke veini. Seejuures rääkis ta, et vastavalt soome seadustele, kerges joobeseisundis olles tohib autot juhtida. Autos oli kaasreisija T., kes nimetas ennast tema meheks. Ta segas neil töötada, käitus väljakutsuvalt. Nad pidid appi kutsuma teise politseiekipaaži. Kogu jutuajamine M. toimus vene keeles. Ta sai kõigest toimuvast aru, kuid kuhugi alla ei kirjutanud. M. puhus alkomeetrisse, mis kinnitas tema joobeseisundit, kuna põlema süttis punane indikaator. Ta keeldus protokollile alla kirjutamast ja keeldus meditsiinilisest joobe tuvastamisest. M. ja T. palusid, et nad ei paneks nende autot parklasse. T. helistas kellelegi ja varsti tuli nende juurde inimene, kes istus auto rooli. 2 Seega, kuulanud ära protsessiosalised, uurinud kohtuistungil kogutud tõendeid, jõuab kohus arvamusele, et J. M. süü mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobe seisundis on tõendatud. See on tõendatud joobeseisundi tuvastamise protokolliga, milles mõõtevahendi Lion S-L2 abil oli tuvastatud, et J. M. on alkoholijoobe seisundis. Põlema süttis punane indikaator. J. M. joobeseisundit kinnitavad samuti tunnistaja N. Bronski ütlused, kes kirjeldas üksikasjalikult M. ja T. käitumist ja politsei tegevust. Ühes oma otsustest kirjutas Riigikohus, et sarnases situatsioonis oleks loogiline ja mõistlik, kui juht, kes on veendunud, et on kaine, läbiks joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise. Kuid J. M. seda ei teinud. Kohtul puuduvad kahtlused politseiametnike seaduslikus tegutsemises sündmuskohal. Politseiametniku ütlustest nähtub, et nad ilmutasid kannatlikkust ja korrektsust M. ja T. käitumise suhtes, kuna neid oli hoiatatud, et naine on rase. Mis puutub tõlgi nõudmisse, kes tõlgiks eesti keelest vene või soome keelde, jõuab kohus arvamusele, et J. M. sai politsei nõudmistest aru, sai aru nende tegevusest ja mõistis, milles teda süüdistatakse. See nähtub teda kaebuste tekstist. Keeldumine politsei dokumentidele alla kirjutamast on tema õigus. Keegi ei saa teda selleks sundida. Mis puutub karistust LS § 74-20 järgi, siis kohus on arvamusel, et siin on teda karistatud alusetult. Vastavalt Vabariigi valitsuse määrusele nr. 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ § 4 lg.1 alusel on ametiisikul õigus toimetada isik joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiu- või ametiasutusse seaduses sätestatud juhtudel, kui joobeseisundi tuvastamine sündmuskohal ei ole võimalik. Kaebuse esitaja ei eita, et joobeseisundi tuvastamine alkomeetri Lion abil oli sündmuskohal läbi viidud. Selle kohta koostas politsei vastava protokolli, mida M. ei vaidlustanud ( VtMS § 76). Asjaolu, et M. ei kirjutanud sellele protokollile alla, ei räägi sellest, et see oli ebaseaduslik ja mitteusaldusväärne. M. kasutas oma õigust allkirjast loobuda. Mootorsõiduki alkoholijoobeseisundis juhtimise keeldu reguleerib LS § 20 lg.3 ja 5 ning Liikluseeskirjade § 76. Kohus arvab, et politsei tegi kohapeal kindlaks J. M. joobeseisundi, mille kohta koostas ka vastava protokolli. Karistuse mõistmisel LS § 74-19 võttis politseiametnik kergendava asjaoluna arvesse seda, et ta oli varem karistamata. Kohtu arvates tuleb kergendava asjaoluna arvestada samuti ka seda, et ta oli rase. Samuti ei nõustu kohus politseiametniku arvamusega selles, et väärtegu oli toime pandud üldohtlikul viisil. Seega, M. tegudes puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Vastavalt ülaltoodule jõuab kohus arvamusele, et J. M. tuleb LS § 74-20 järgi õigeks mõista, aga karistust LS § 74-19 järgi on võimalik vähendada. VtMS § 132-135 alusel, kohus Otsustas: Politsei otsus nr. 2440,06,001957, 13 märtsist 2006.a. Jelena M karistamisest LS § 7420 järgi tühistada täielikult ja menetlus lõpetada. Tunnistada Jelena M.( isikukood xxx) süüdi LS § 74-19 järgi ja mõista karistus rahatrahvi näol, summas 3000 krooni ( 50 trahviühikut) ja määrata lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud. Otsusele võib esitada kaebuse Viru Maakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millisest kohtumenetluse poolel oli võimalus kohtu otsusega tutvuda. 3 Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtu otsuse kuulutamise päevast. Kohtunik R. Minzatov /allkiri/ Tõlge õige Tõlk L. Nõmmik 4