lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari J L 11.05.2006 otsus väärteoasjas nr: 2590,06,002059 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Asse Elken Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 07.09.2006 ja 03.10.2006 Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Asse Elken, tema kaitsja M V ning kohtuvälised menetlejad J L ja A S Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast Resolutsioon Jätta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) korrakaitsetalituse komissari J L 11.05.2006 otsus väärteoasjas nr: 2590,06,002059, millega karistati Asse Elken’it (isikukood xxxx, elukoht xxxx )
10 800 krooni ja võeti
lg 2 alusel lisakaristusena ära juhtimisõigus 6 kuuks, muutmata ja Asse Elken’i kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari J L 11.05.2006 otsus väärteoasjas nr: 2590,06,002059, millega mõisteti Asse Elken’ilt VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel välja menetluskulud kogusummas 200 krooni. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD 1. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabel T L koostas menetlusalusele isikule Asse Elkenile 20.04.2006 väärteoprotokolli AB 744550 selle kohta, et Asse Elken 20.04.2006 kell 00.02 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Mõdriku-Vinni-VäikeMaarja tee 3. kilomeetril Vinni suunas juhtis sõiduautot joobeseisundis, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Vastutus nimetatud väärteo eest on ette nähtud
§-s
10 800 krooni ja
lg 2 alusel võeti temalt lisakaristusena ära juhtimisõigus 6 kuuks selle eest, et tema 20.04.2006 kell 00.02 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas MõdrikuVilgu-Väike-Maarja tee
Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond palub jätta otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4 5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
Liikluseeskirja § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt
lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
lg 6 alusel toimub joobeseisundi tuvastamine, joobeastme määramine ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamine Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ (edaspidi Joobeseisundi tuvastamise kord) kohaselt. Joobeseisundi tuvastamise korra § 3 kohaselt võivad joobeseisundit tuvastada ametiisik ja arst. 6. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Asse Elkeni poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, tunnistaja ütlused ja menetlusaluse isiku ütlused. Nimetatud väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik Asse Elken ei oleks 20.04.2006 kell 00.02 alkoholijoobes olnud. Menetlusalune isik Asse Elken on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna (tl 19) öelnud, et 19.04.2006 öösel enne kella 00.00 ootas ta Piiral Raktoomi tanklas. Ta oli söönud ja joonud kohvi ning oodanud endale kainet autojuhti, kes viiks ära tema elukaaslasele kuuluva Volvo 850 reg nr 938 AXJ Piira tanklast Vinni ning seda sellepärast, et ta hakkas Raktoomi tanklas alkoholi tarbima, juues viina mahlaga. Menetlusaluse isiku Asse Elkeni kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlused, et roolis oli nn Jupats, on paljasõnalised, ennastõigustavad ja ümberlükatud tunnistaja E P antud ütlustega, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Menetlusalune isik ei pea väärteomenetluses oma süütust tõendama, kuid samas kui ta soovib asja menetlemise käigus täiendavaid tõendeid esitada, võib ta seda teha. Menetlusalune isik Asse Elken ei ole kohtuvälisel menetlejal ega ka kohtul võimaldanud oma väiteid kontrollida. Kohtu arvates ei ole antud juhul tegemist kahtlusega, mis tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku Asse Elkeni kasuks. See, et menetlusalune isik Asse Elken ei ole suutnud ümberlükata tunnistaja E P ütlusi, näitab kohtu arvates tunnistaja E P ütluste paikapidavust.
§-s 7419 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise menetlusaluse isiku Asse Elkeni poolt loeb kohus tõendatuks sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 20.04.2006 (tl 14), AS Rakvere Haigla joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 15 20.04.2006 (tl 15), millisest nähtub, et menetlusalusel isikul Asse Elkenil tuvastati arsti otsusega kerge alkoholijoove ning tunnistaja E P ütlustega. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 7. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et
§-s 7419 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik 5 Asse Elken.
S § 47 lg 1 sätestab, et kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada minimaalselt rahatrahvi kolm trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule Asse Elkenile kohtuvälise menetleja poolt
10 800 krooni on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurem, sest Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar J L on 11.05.2006 otsuses väärteoasjas nr: 2590,06,002059 kohtu arvates õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku Asse Elkeni karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut Asse Elkenit on varem väärtegude, sealhulgas ka
rikkumise eest rahatrahvidega karistatud (tl 20), kuid kõik rahatrahvid on tal tasumata. See näitab kohtu arvates, et varasemad väärteokaristused ei ole menetlusalusele isikule Asse Elkenile mingit mõju avaldanud.
lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada
lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Menetlusalusele isikule Asse Elkenile kohaldati
Kohus leiab, et kohtuvälisele menetlejale ei saa ette heita seda, et menetlusalusele isikule Asse Elkenile kohaldati lisaks põhikaristusele veel lisakaristust selle keskmises määras. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule Asse Elkenile põhikaristuse ja lisakaristuse määramisel lähtunud sellest, kuidas oleks võimalik menetlusalust isikut Asse Elkenit kõige paremini mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt ei ole rikutud väärteomenetlusõigust. Menetlusalusele isikule Asse Elkenile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel on menetlusaluselt isikult Asse Elkenilt põhjendatult välja mõistetud menetluskulud kogusummas 200 krooni, sest menetlusalune isik Asse Elken keeldus joobeseisundi tuvastamisest sündmuskohal ning ta toimetati selleks AS Rakvere Haigla. 8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari J L 11.05.2006 otsuse väärteoasjas nr: 2590,06,002059 muutmata ja Asse Elkeni kaebuse rahuldamata. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus kohtumäärusega Nooremreferent I.Golubev 20. detsembril 2006.a. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.