M Ä Ä R U S Tallinnas,27. novembril 2006.a. 1-06-14066 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Vitali Tarasovski tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Vitali Tarasovski oli süüdi mõistetud 30.10.2003.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 330 järgi, karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna LK 30.11.2001 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 30.10.2003.a. ja lõpp 14.07.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 20.04.2006.a. Vitali Tarasovskit on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 13 korral, kuid viimase aasta jooksul võib täheldada olulist käitumise paranemist. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Varem on olnud konflikte vanglaametnikega, kuid hetkel on suhted neutraalsed. Lühiajalisel väljasõidul viibinud ei ole. Vanglas õppetöös osalenud ega töist rakendust leidnud ei ole. On osalenud sotsiaalprogrammides. Tunnistab, et pani kuriteo toime alkoholijoobes ning on jõudnud järeldusele, et peab loobuma alkoholi tarvitamisest, kuna see teeb ta agressiivseks. Kohtus oma süüd ei tunnistanud, kuna lootis pääseda karistusest, kuid nüüdseks tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut. Leiab, et alles reaalne vangistus on pannud tõsiselt mõtlema ja analüüsima oma käitumist. Saab aru, et on palju toonud lähedastele muret ja häbi ning et selline käitumine on lubamatu. Tuleviku suhtes on positiivselt meelestatud, ent teadlik ettetulevatest ohtudest. Mõistab oma osalust valikute tegemisel ning soovib muut käitumismustreid. On motiveeritud koheselt tööle asuma ning elama seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning ema ja venna nõusolek toetada moraalselt ja materiaalselt kuni tööleasumiseni. Murru Vangla direktor taotleb Vitali Tarasovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on olnud probleeme alkohoolsete jookide liigtarvitamisega, mis kriminaalhooldusametniku hinnangul võib olla ohuteguriks tema võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Vitali Tarasovski , vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vitali Tarasovski kannab karistust röövimise eest, alates 2001.a. Kinnipeetavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 2 korda, kuid vaatamata sellele jätkas ta kuritegelikku eluviisi, ta pani uue kuriteo toime katseaja jooksul. Kuriteod on muutunud iseloomult raskemaks. Vitali Tarasovski on jätkanud vangla siseselt kuritegu toimepanemist, ta oli ühel korral kohtulikult karistatud vangistuse ajal. Hinnates süüdimõistetu V.Tarassovski isikut, tuleb arvesse võtta, et Vitali Tarasovski on 4 korral kohtulikult karistatud isikuks ,millest tuleneb järeldus, et tema suhtes kohaldatud karistused ei ole täitnud karistusseadustiku § 56 lg-s sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Tema käitumine vangistuse ajal ei olnud eeskujulik, 13 korral ta rikkus vanglarežiimi ajavahemikul 2002-2005.a. Hinnates kõiki asjaolusid , arvestab kohus nii vanglainspektori arvamust, et ei saa garanteerida , et V.Tarasovski ei pane toime uut kuritegu (tl.137) kui ka kriminaalhooldusametniku arvamust, et kinnipeetaval on olnud probleeme alkohoolsete jookide liigtarvitamisega, mis võib olla ohuteguriks tema võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel. V.Tarasovski tarvitas alkoholi vangistuse ajal. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Vitali Tarasovski on ära kandnud üle 2/3 karistusest, viimasel ajal teda iseloomustati üldjoontes positiivselt. Kohus leiab, et Vitali Tarasovski käitumine vanglas ei kaalu üle toimepandud kuriteo raskust ega anna alust tingimisi ennetähtaegselt karistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Vitali Tarasovski tähtaega vabastamiseks rahuldamata. tingimisi enne Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Täitmiskohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.