M Ä Ä R U S Tallinnas,20.novembril 2006.a. 1-06-14056 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Sergei Jermolajevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Sergei Jermolajev oli süüdi mõistetud 19.07.2001.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 1952; § 140 lg 2 p 1,2,3; § 141 lg 2 p 1,2 järgi, lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 07.01.2000.a. ja lõpp 07.01.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 07.01.2006.a. Sergei Jermolajevit on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 14 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vanglaametnikega käitub ja suhtleb viisakalt. Omandas Rummu EKK kutseõppeosakonnas tisleri eriala. Töötab vangla territooriumil asuvas ettevõttes. Vanglas korraldatavatest sotsiaalprogrammides ei ole osalenud, kuna on rakendunud tööle. Oma süüd tunnistab ja kahetseb tehtut, on mõistab põhjuste-tagajärgede seoseid. Kahetseb asjatult kulutatud aastaid vanglas. Vanglasoleku ajal on teinud korrektiive oma vanades käitumismustrites ning loodab tulevikus toime tulla seaduskuuleka eluviisiga, kuna muutunud vanemaks ja targemaks. Peale vabanemist on olemas kindel elukoht ,perspektiivid töökoha leidmiseks ning lähedaste toetus. Murru Vangla direktor taotleb Sergei Jermolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib kinnipeetav uue kuriteo toime panna siis, kui tal ei ole töökohta ning kui ta hakkab varem kohtulikult karistatud isikutega suhtlema või alkoholi kuritarvitama. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Sergei Jermolajevi, vangla esindaja ning arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. prokuröri Kohus leiab, et Sergei Jermolajevi ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Jermolajev kannab karistust röövimise eest. Kinnipeetavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud neljal korral, neist kahel korral vabaduskaotusliku karistusega, kuid vaatamata sellele jätkas ta kuritegelikku eluviisi. Kuriteod on muutunud iseloomult raskemaks. Käesoleval ajal kannab ta raskete isikuvastaste kuritegude eest ,mis olid toime pandud alkoholijoobes . Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Sergei Jermolajevil oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Samuti on riski suurendavaks asjaoluks alkoholi tarvitamine ,mis rõhutab ka kriminaalhooldaja. Tema käitumine vangistuse ajal ei olnud eeskujuline ,14 korral ta rikkus režiimi ajavahemikul 2000.a.-2004.a. ,s.t. et 4 aastat ta rikkus režiimi. Hinnates süüdimõistetu S.Jermolajevi isikut , tuleb arvesse võtta, et S.Jermolajev on eelnevalt 4 korral kohtulikult karistatud isikuks, millest tuleneb järeldus, et tema suhtes kohaldatud karistused ei ole täitnud Kar § 56 lg-s sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 2 aasta 1 kuud 17 päeva )vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Sergei tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Jermolajevi tingimisi enne Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Täitmiskohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.