← Eesti

4-06-3062\5

Tõlge 18.12.2006.a. Toimik nr. 4-06-3062 OTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 18 detsembril 2006.a. Viru Maakohus kooseisus kohtunik R. Minzatov, sekretär J. Väli juuresolekul, tõlk S. Hamaza, vaatas avalikul kohtuistungil läbi Kalle K. kaebuse politsei otsuse peale karistamise osas. Kohus tuvastas: Kalle K. esitas kohtule kaebuse politsei otsuse peale 29 juunist 2006.a.,nr. 2440,06,006155, millega teda karistati LS § 74-22 lg.2 järgi rahatrahviga 1740 krooni. Ei ole karistusega nõus, palub otsuse tühistada ja menetluse õpetada. Kaebuse esitaja näitas, et 13 juunil 2006.a. kell 10.50 sõitis ta mööda Tallinna maanteed Jõhvi linnast välja. Autos istusid samuti kaasreisijad: Luule T. ja Ülo T.. Politsei peatas ta umbes pool kilomeetrit peale Kukruse asula läbimist. Nad väitsid, et ta ületas asustatud punkti piirides lubatud kiirust. Näitasid talle radarit, mille näiduga ta nõus ei ole. Protokollile kirjutas alla, kuid palus üle kuulata oma kaasreisijad. Politseinikud keeldusid. Ta kirjutas samuti alla kiirusemõõtja kasutamise protokollile, seejuures pööras tähelepanu sellele, et mõõtmine oli teostatud asulasisesel teel, kuigi tegelikkuses mõõdeti kiirust asula piiridest väljas, kus lubatud kiirus on 70 km/h. Kiiruse mõõtmise ajal liikus teises reas kolm autot. Autod liikusid tema ees ja tema taga. Ta ei tea, millise auto kiirus mõõdetud oli. Peale selle, ta pööras politsei tähelepanu kõrgepinge elektriliinile, mis seal kõrval asub. Kaebuse esitaja pöörab samuti tähelepanu sellele, et väärteoprotokoll ei ole politseiametniku poolt allkirjastatud. Tunnistaja Ü. T.rääkis, et ta istus Kalle K. autos. Enne Kukruse asula piiridest väljajõudmist nägi ta teepeenral politseiautot. Väidab, et autot juhtinud K. K.kiirust ei ületanud. Tunnistaja I. P., politseinik, rääkis kohtus, et ta viibis koos K. L. teenistuses. Nende politseiauto seisis Tallinn-Narva maantee teepeenral, umbes 50 meetri kaugusel liiklusmärgist 70 km/h. Kõrgepingeliinid asusid nendest umbes 50 meetri kaugusel. Nad nägid, et Tallinna suunas liigub auto. Mõõtsid kiirust. Kiirust ületati. Peatasid auto. Alguses oli juht nendega nõus ja palus piirduda hoiatusega. Mõistes, et nad hakkavad koostama protokolli, helistas K. K.kellelegi. Pärast seda hakkas eitama, et oli kiirust ületanud. Kohus avaldas politseitoimiku materjalid: Väärteoprotokoll 13 juunist 2006.a. nr. AB 763962, millest nähtub, et Kalle K. sõitis 13 juunil 2006.a. kell 10.55, Tallinn-Narva maantee 158 kilomeetril kiirusega 82+-5 km/h, s.o. ületas lubatud kiirust 50 km/h, 27 km/h võrra. Kalle K. protokolliga ei nõustunud. Politseiametnik protokollile alla ei kirjutanud. Kiirusemõõtja kasutamise protokoll, milles on märgitud, et mõõtmine teostati asulasisesel teel. Kalle K. kirjutas protokollile alla, kuid kirjutas juurde, et ei ole sellega nõus, kuna liikus kolonnis ja kiirust ei ületanud. Tunnistaja I. P. politseiniku, ülekuulamise protokoll, kes kinnitas väärteoprotokolli sisu. Ta rääkis, et K. K. ei vaidlustanud radari näitu, palus piirduda hoiatusega, rääkis, et sõidab sellel teelõigul tihti. Teel oli veel üks auto, kuid see keeras asulasse. Mõõtmise ajal 1 liikus teel ainult K. K. auto, mis liikus asulasisesel teel kiirusega 82 km/h ja ei vähendanud ülekäigurajal kiirust. Karistamise otsus nr. 2440,06,006155, 29 juunist 2006.a., millest nähtub, et K. K. karistati LS § 74-22 järgi rahatrahviga 1740 krooni. Karistusteatis, millest nähtub, et K. K. karistati 2004.a. LS § 74-22 lg.2 järgi ühel korral. Kohtuistungil toetas kaebuse esitaja oma kaebust. Politsei esindaja Heikki L. palus kohtul jätta kaebus rahuldamata. Ta arvab, et süü on tõendatud. Politseiniku allkirja puudumine väärteoprotokollil ei ole oluline rikkumine. Ülejäänud dokumentidel on kõik allkirjad olemas. Seega, uurinud kohtuistungil kogutud tõendeid, jõuab kohus arvamusele, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esiteks pöörab kohus tähelepanu sellele, et rikutud on VtMS § 69 nõudeid, kus lõikes 8 on näidatud, et protokoll peab olema allkirjastatud kohtuvälist menetlust läbiviiva asutuse ametniku poolt. Sellist allkirja protokollil ei ole. Rikkujal on õigus allkirjast loobuda, aga protokolli koostajal sellist õigust ei ole. Kohtu arvates on see väärteoõiguse oluline rikkumine (VtMS § 150 lg,2). Väärteoprotokoll on väärteoasjades tähtsaimaks dokumendiks. Politseiametniku allkirja puudumine kutsub esile kahtlusi selle tähtsa dokumendi usaldusväärsuses. Kohtuistungil ei olnud tuvastatud, mis põhjusel politseiametnik protokollile alla ei kirjutanud. Mittenõuetekohaselt vormistatud väärteoprotokoll ei saa olla aluseks karistuse otsuse tegemisel. Peale selle, kohtuistungil oli tuvastatud, et politsei ei peatanud K. K. liiklusmärgi „asustatud punkt“ mõjupiirkonnas, kus lubatud kiirus oli 50 km/h. Ta peatati pärast seda, kui ta oli sõitnud märgist „asustatud punkt“ umbes 500 meetrit edasi ja kus oli lubatud kiirus 70 km/h. Vastavalt sellele, kui pöörata tähelepanu radari näidule 82-5=77 km/h, siis ületas K. Kekki kiirust 7 km/h. Tema suhtes oleks pidanud kohaldama LS § 74-22 lg.1, kus on ette nähtud trahv 10 trahviühikut. Kohus ei pea võimalikuks teha uut otsust, kuna väärteoprotokoll on kohtu arvates tühine. VtMS § 132-135 alusel, kohus Otsustas: Tühistada täielikult politsei otsus nr. 2440,06,006155, 29 juunist 2006.a. Kalle K. karistamisest LS § 74-22 lg.2 järgi rahatrahviga 1740 krooni ja menetlus asjas lõpetada. Otsuse peale võib esitada kaebuse Viru Maakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele oli tagatud võimalus kohtu otsusega tutvuda. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alatees kohtu otsuse kuulutamise päevast. Kohtunik R. Minzatov /allkiri/ Tõlge õige Tõlk L. Nõmmik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.