p 1,4; § 266 lg 2 p 2; § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi, liirkaristuseks
lg 1 alusel 3 aastat 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg 2325.07.2002; 20-21.06.2003 ja 30.09.2003 ning lõplikuks karistuseks 3 aastat 7 kuud 24 päeva vangistust. 31.03.2006 Tallinna RK – tühistada Järva maakohtu otsus süüditunnistamises ja karistamises
Tunnistada süüdi
Mõistetud liitkaristuse osas jätta Järva MK otsus muutmata. Karistuse algus 19.10.2004.a. Karistuse lõpp 12.06.2008.a. Egert Renniti käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Vanglatöötajatega käitub viisakalt. Lühiajalisel väljasõidul viibinud ei ole. Õppetöös ja sotsiaalprogrammides ei ole jõudnud veel osaleda. Kinnipeetav on analüüsinud viimati toimepandud kuritegu ning kahetseb tehtut siiralt. Mõistab, et alkoholijoove võimendas üle mõtted ja tunded, tõi kaasa pidurdamatu ja arutu käitumise – kontrolli kaotamise. Vabanedes on motiveeritud elama seaduskuulekalt. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning ootavad ja igati aitamiseks valmisolevad ema ja õde. Murru Vangla direktor taotles Egert Renniti ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk tavaellu naastes suhteliselt madal. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Egert Rennit, vangla esindaja ja prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Egert Renniti ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Egert Rennit kannab karistust varguse, avaliku korra raske rikkumise, isikult ebaseadusliku vabaduse võtmise eest, varem ta oli karistatud huligaansuse eest, kuid karistamisest ei ole teinud õigeid järeldusi, pannes toime uue kuriteo katseaja jooksul. Vanglas Egert Rennit ei tööta ega õpi. Egert Rennit pani toime väga mitmeepisoodilise kuriteo, vanglas käitumine ei olnud eeskujulik, tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus. Kohus asub seisukohale, et käesoleval ajal ei ole Egert Rennit vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samuti on põhjendatud märkida, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning et riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes
MS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Egert Renniti tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.