← Eesti

1-06-7618\7

1-06-7618 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus

  1. novembril 2006.a Tallinn 1-06-7618 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Svetlana Talli Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg ja
  2. november 2006.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht I.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi Kriminaalasi Harju Maakohtu
  3. augusti 2006.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav I. I Apellatsiooni esitaja Natalja Kutepova Prokurör I. I Süüdistatav Toomas Bekker Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
  4. augusti 2006.a otsus I.I eelvangistuses viibitud aja, kantud karistuse, kandmata karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas ning teha uus otsus, millega KarS § 68 lg 1 alusel arvata I.I eelvangistuses viibitud aeg 8.-
  5. novembrini 2005.a., s.o. 22 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 8 (kaheksa) päeva. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda
  6. märts 2006.a. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  7. novembril 2006.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Harju Maakohtu
  9. augusti 2006.a otsusega mõisteti I. I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi ja karistati 2 aasta 9 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg
  10. novembrist 2005.a kuni
  11. novembrini 2005.a ning
  12. märtsist 2006.a kuni
  13. augustini 2006.a, s.o. 6 kuud karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  14. august 2006.a.
  15. I. I mõisteti süüdi kolmeteistkümnes varguse episoodis, mille ta pani toime ajavahemikul 27.augustist 2005.a kuni
  16. märtsini 2006.a sissetungimisega Tallinna linna tänavatele pargitust sõidukitesse, tekitades kokku vargustega kahju ligi 90 tuhande krooni suuruses summas.
  17. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav I. I kergendada talle mõistetud karistust, sest peab seda liialt karmiks. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole kohus karistuse mõistmisel karistust kergendava asjaoluna piisavalt arvestanud tema puhtsüdamlikku kahetsust, sest valdava osa toimepandud vargustest on ta ise üles tunnistanud. Ilma süüd tunnistamata ei oleks olnud politseil tõendeid nende varguste avastamiseks.
  18. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav I. I ja tema kaitsja taotlesid kohtuotsuse tühistamist, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  19. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt tühistamisele, kuna kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, millega on raskendatud süüdistatava olukorda. 5.1 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et I. I peeti kahtlustatavana kinni
  20. märtsil 2006.a. (I kd tl. 21). Pärast seda ta ei ole enam vabaduses viibinud. Apelleeritud kohtuotsuses on aga ekslikult märgitud I. I karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse tegemise kuupäev, s.o.
  21. august 2006.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt osundanud, et karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda isiku faktilise kinnipidamise päev (näiteks
  22. aprilli 2004.a. otsuses nr.3-1-1-35-04 E. Uga süüdistusasjas – RT III 12, 149). Karistuse kandmise aja algus omab süüdimõistetu jaoks olulist tähtsust, sest sellest tähtajast oleneb, millal on süüdimõistetul õigus taotleda KarS § 76 alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seega tuleb süüdistatava I. I karistuse kandmise aja alguseks lugeda
  23. märts 2006.a. Kuna I. I viibis eelvangistuses
  24. novembrist kuni
  25. novembrini 2005.a., s.o. 22 päeva, siis tuleb see KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 9 kuud 8 päeva (II kd tl 19,49). 5.2 KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. I. I on korduvalt kohtu poolt karistatud, sealhulgas vangistusega. Vaatamata sellele ei ole mõistetud karistused tema käitumisele mõju avaldanud, mistõttu ta jätkab varguste toimepanemist. Uued kuriteod pani I. I toime juba järgmisel kuul pärast vanglast vabanemist. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et I. I viibis kohtueelse menetluse ajal 22 päeva vahi all ja tema suhtes kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Pärast vahi alt vabanemist jätkas I. I varguste toimepanemist, ehkki politsei viis läbi kohtueelset menetlust tema poolt varem toime pandud vargustes. Seetõttu on kohus põhjendatult mõistnud I. I karistuse üle KarS § 199 lõike 2 keskmise määra. Puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist on kohus karistust kergendava asjaoluna juba arvesse võtnud, mistõttu selle teistkordne arvestamine ei ole kooskõlas seadusega. 2 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 6 ja 345 alusel on kohtukolleegium seisukohal, et apelleeritud kohtuotsus kuulub tühistamisele süüdistatava I. I poolt kantud karistuse, kandmata karistuse ning karistuse kandmise aja alguse osas ning teha selles osas uus otsus. Meelika Aava Julia Katškovskaja Jüri Paap 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.