1-06-10555 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- novembril 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-10555 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Alina Koop Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi J.Ai süüdistuses KarS § 25 lg.2 ja § 199 lg.2 p.4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- augusti 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav J.A Prokurör Natalia Kutepova Süüdistatav J.A ik. xxxxxxxxxxx, töökoht AS E, eluk. x , varem üheksal korral kohtulikult karistatud, neist viimati
- aprillil 2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4 järgi 5 kuud ja 10 päeva vangistust, alates
- augustist 2006.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas, Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
- augusti 2006.a. J.Ai suhtes jätta muutmata ja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
- novembril 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
- augusti 2006.a. otsusega tunnistati J.A süüdi KarS § 25 lg.2 ja § 199 lg.2 p.4 järgi ning KrMS § 238 lg.2 alusel karistati 4 kuu vangistusega. J. A tunnistati süüdi selles, et tema
- augustil 2006.a., Tallinnas, x kaupluses Super Alko, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdis ära võtta 810 kr. väärtuses sigarette Marlboro Lights ja Marlboro Ultra Lights, kuid peeti kauplusetöötajate poolt kuriteopaigal kinni. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav J. A esimese astme kohtu otsust ainuüksi mõistetud karistuse osas. Apellandi väitel on karistus liialt range, kuna ta on AID-si viirusekandjana surmavalt haige. Maakohtus taotles ta et karistuse täitmise alguse edasilükkamist kohtuotsuse jõustumise kuupäevani. Arestimajas viibides ei saanud ta raviks vajalikke medikamente, milliseid aga peaks manustama kaks korda päevas. Tallinna Vangla arstid on apellanti neile võimalikul viisil ravinud, kuid tulemusteta. Seetõttu taotletakse karistuse tähtaja lühendamist ühe kuu võrra, mis ei muudaks oluliselt esimese astme kohtu poolt mõistetud karistust. Ringkonnakohtu istungil süüdistatava J. A ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni täies ulatuses. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis ega ringkonnakohtu istungil pole apellant esitanud ühtegi olulist asjaolu, mis karistuse mõistmisel polnuks teada esimese astme kohtule ja karistuse mõistmisel jäänud tähelepanuta. Süüdistatava J. A on oma tervislikust seisundist teadlik 2002.a. ning see pole pärssinud kuriteo toimepanemist, samuti kriminaalmenetlusest osavõttu. Süüdistatava pikk karistusregister tõendab, et ükski varasem karistus pole mõjutanud teda õigekuulekalt käituma ega taganud õiguskorra kaitset. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooni väitega , mille kohaselt esimese astme kohtu poolt mõistetud karistuse vähendamine ühe kuu võrra pole olulise tähendusega. Seega puudub kaaluks põhjendus ja seaduslik alus esimese astme kohtu otsuse muutmiseks mõistetud karistuse tähtaja osas. Karistuse mõistmisel on esimese astme kohus võtnud arvesse süüdistatava J. A süü suurust, tema karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Põhjendatud on tähtajalise vangistusega karistamist. Karistus on mõistetud karistusseadustiku sanktsiooni alammäära lähedal. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea vajalikuks nende kordamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1, ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
- augusti 2006.a. otsuse J.Ai suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN I. KESKÜLA M. PREIMER
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.