M Ä Ä R U S Tallinnas,20. novembril 2006.a. 1-06-14060 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Lembit Pedaja tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Lembit Pedaja kannab karistust Harju Maakohtu 08.12.2000.a. otsuse alusel. Teda karistati KrK § 1773 järgi, karistuseks 10 kuud vangistust. KrK § 41 alusel liideti osaliselt varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (8a 7k 8p) ning lõplikuks karistuseks 8 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse algus 08.12.2000.a. ja lõpp - 08.09.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.10.2006.a. Lembit Pedaja on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 10 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhtlemisel vanglaametnikega viisakas. 7 korral on kohaldatud ergutusi. Täidab vabatahtlikult eluosakonna päevniku tööülesandeid. Suhtumine oma töösse on korrektne. Kahel korral on viibinud eesmärgipäraselt lühiajalisel väljasõidul. Vanglas kutseoskusi täiendanud ei ole. Toimepandud kuriteos tunnistab oma süüd ja kahetseb. Vanglakaristus on pannud analüüsima toimepandud kuritegu ja selle tagajärgi. Peamiseks põhjuseks peab nooruse rumalust, kuna tundis tol hetkel vajadust näidata ennast nn „kõva mehena“. On teinud sellest omad järeldused ja on oma eksimusest aru saanud. Tunneb vajadust elumuutuste järele. Eemärgiks on endale seadnud elu jätkamise seaduskuulekalt, oma erialaste teadmiste rakendamise ametlikku tööd tehes ning täisväärtusliku kooselu elamise elukaaslasega. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning elukaaslase moraalne ja esialgne materiaalne toetus. Murru Vangla direktor taotleb Lembit Pedaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Lembit Pedaja , vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Lembit Pedaja ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Lembit Pedaja kannab karistust tapmise ja röövimise eest, alates 1993.a. Kinnipeetavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 6 korda, neist kolm korda vabaduskaotusliku karistusega, kuid vaatamata sellele jätkas ta kuritegelikku eluviisi. Kinnipeetav alustas kuritegude sooritamist alaealisena ning tema kuritegelik aktiivsus jätkus ka täiskasvanuks. Kuriteod on muutunud iseloomult raskemaks. L.Pedaja on jätkanud vangla siseselt kuritegude toimepanemist, ta oli kolmel korral kohtulikult karistatud vangistuse ajal. Hinnates süüdimõistetu L.Pedaja isikut, tuleb arvesse võtta, et L.Pedaja on 7 korral kohtulikult karistatud isikuks ,millest tuleneb järeldus, et tema suhtes kohaldatud karistused ei ole täitnud karistusseadustiku § 56 lg-s sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Tema käitumine vangistuse ajal ei olnud eeskujulik, 10 korral ta rikkus vanglarežiimi ajavahemikul 1996-2000.a. Märkimist väärib seegi, et aastast 1999 kuni 2000 on kinnipeetavale ka kohaldatud soodustusi 7 korral. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Lembit Pedaja on ära kandnud üle 2/3 karistusest, viimasel ajal teda iseloomustati üldjoontes positiivselt. Kohus leiab, et Lembit Pedaja käitumine vanglas ei kaalu üle toimepandud kuriteo raskust ega anna alust tingimisi ennetähtaegselt karistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Lembit Pedaja tähtaega vabastamiseks rahuldamata. tingimisi enne Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Täitmiskohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.