taotleb Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ülle Tamm käesolevas kriminaalasjas käskmenetluse kohaldamist. Kaitsjana ei ole võimalik nõustuda käskmenetluse läbiviimisega U. Bergströmi suhtes käesoleval ajal, sest prokuratuuri poolt on rikutud elementaarsemaidki kaitseõiguse põhimõtteid. Prokurör märgib kaitsja taotluse rahuldamata jätmise määruses, et tunnistas
lg 4 kohaselt kriminaaltoimiku materjal, mis on kogutud lisatoimingutega, esitatakse tutvumiseks
Kaitsjale ei ole lisatoimingutega kogutud materjali tutvumiseks esitatud, millest omakorda järeldub, et kaitsjalt on võetud võimalus taotluste 3 esitamiseks 10 päeva jooksul vastavalt
Kaitsja leiab, et tegemist on kaitseõiguse jämeda rikkumisega, mis tuleb kindlasti kõrvaldada. Nimetatud puudust on võimalik kõrvaldada vaid prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise läbi. Käesoleval juhul on kaitsja saanud kätte kaitsja taotluse rahuldamata jätmise määruse 15. detsembril 2006.a koos süüdistusaktiga, kusjuures määrus ise on koostatud 14.12.2006.a. Vastavalt
228 lg 1 ja 2 on menetlusosalisel õigus esitada kaebusi prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale Riigiprokuratuurile. Käesoleval juhul ei ole prokurör Ü. Tamm andnud U. Bergström’ile ja tema kaitsjale võimalust esitada kaebust kaitsja taotluse rahuldamata jätmise määrusele. Seega on prokurör kahel korral rikkunud tahtlikult kaitseõigust. Esiteks ei ole esitatud vastavalt
lg 4 tutvumiseks lisatoimingutega kogutud materjali ning on võetud ära taotluste esitamise võimalus. Teiseks ei ole võimaldatud esitada kaebust Riigiprokuratuuri. Tõsi, teisel juhul on võimalik vastavalt
Ilmne on, et
lg 4 nõuete rikkumist saab kõrvaldada vaid kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise läbi. Vastavalt
lg 2 edastatakse süüdistusakti koopia süüdistatavale.
Kaitsjale teadaolevatel andmetel, mida U. Bergstöm kinnitas veel 20. detsembri 2006.a läbi mobiiltelefoni, talle süüdistusakti esitatud ei ole. Seega on U. Bergström olukorras, kus ta ei ole saanud vahetult toimikuga tutvuda ja talle ei ole seaduses sätestatud korras esitatud süüdistusakti. Leian, et tegemist on põhiseadusliku õiguse - igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures jämeda rikkumisega. Leian, et EV Põhiseaduse § 24 sätestatud põhimõtet ei saa käesoleval juhul kohaldada kitsalt kohtumenetlusele, põhjendusega, et käskmenetlusse ei kutsutagi süüdistatavat kohale, sest tulenevalt
lg 6 saab ta taotleda alates kohtuotsuse kättesaamisest 10 päeva jooksul, et kohus arutaks asja üldmenetluses. Nimetatud põhiseaduse printsiip hõlmab laiemalt põhimõtet, et igaühel on õigus olla oma asja arutamise juures, asja materjalidega vahetult tutvuda ja teada kriminaalasjas olevaid materjale. Oluline on, et prokuröri tegevuse tulemusena, kaitsjale ei ole esitaud lisatoimingutega kogutud materjale ja on võetud ära taotluste esitamise võimalus 10 päeva jooksul, on rikutud
Rikkumine on seda taunimisväärsem, et prokurörile on teada, et U. Bergström ise ei saa taotlusi esitada ja ka kaitsjalt on võetud see võimalus. Mainimist väärib veel asjaolu, et prokurör Ü. Tamm ei ole kaitsja poolt 24. oktoobril 2006.a. esitatud taotluse läbivaatamisel juhindunud
lg 2 sätetest, mis kohustab prokuratuuri taotluse läbi vaatama 10 päeva jooksul, alates selle esitamisest. Prokurör oma 14.12.2006.a määruses viitab küll asjaolule, et kaitsjal on taotlus uuesti võimalik esitada kohtumenetluses, kuid kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas ta peaks seda tegema, kui prokurör on ise saatnud asja käskmenetlusega kohtusse. Eeltoodu alusel ja juhindudes EV Põhiseaduse § 24,
lg 1 p 3, 224 lg 1, 225 lg 1, 226 lg 3, 252 lg 2, 253 p 1 palub kaitsja keelduda käskmenetlusest ja tagastada prokuratuurile kriminaaltoimik. Kohtu seisukoht
lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Käesoleval juhul ei ole kaitsja oma taotluses vaielnud vastu tõendamiseseme asjaolude suhtes, vaid on leidnud, et prokuratuuris on mitmel korral rikutud kriminaalmenetlusõigust, mis on takistanud kaitseõiguse teostamist ning seetõttu tuleb toimik saata tagasi prokuratuuri ja mitte kohaldada käesolevas kriminaalasjas käskmenetlust. 4 Seega tuleb kohtul uurida, kas kaitsja poolt viidatud menetlusõiguse rikkumised prokuratuuris on aset leidnud ja kas need rikkumised saavad olla prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise aluseks. Kohus leiab, et olukorras, kus kriminaalasi saadetakse kohtusse käskmenetluse korras, on eriti oluline, et isikule oleks kohtueelses menetluses tagatud kõigi temale kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud õiguste teostamine.
lg 1 kohaselt antakse kriminaaltoimiku koopia kaitsjale allkirja vastu.
lg 1 kohaselt võivad menetlusosalised neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur seda tähtaega pikendada kuni viieteistkümne päevani. Lõike 2 kohaselt vaatab prokuratuur taotluse läbi selle esitamisest alates kümne päeva jooksul. Lõike 3 kohaselt vormistatakse taotluse rahuldamata jätmine määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale. Kohtueelses menetluses taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist kohtumenetluses. Lõike 4 kohaselt kriminaaltoimiku materjal, mis on kogutud lisatoiminguga, esitatakse tutvumiseks
Käesolevast kriminaalasja toimikust ei nähtu, et prokuratuur oleks järginud
Kuigi kaitsja sellel rikkumisele ei osunda, leiab kohus, et olukorras, kus seadus näeb selgesõnaliselt ette, et tuleb võtta allkiri, siis seda nõuet ka täita tuleb. Kohus leiab, et eriti oluline on see seetõttu, et kaitsjale kriminaaltoimiku tutvustamisest hakkab jooksma ka prokuratuurile taotluste esitamise tähtaeg – see tähendab, et isikul ja kaitsjal on reaalselt võimalik teostada läbi selle oma kaitseõigust. Samuti ei ole kriminaalasja toimikus allkirja selle kohta, et kaitsjale oleks tutvustatud materjale, mis on kriminaalasjas kogutud peale 24.10.2006 kaitsja poolt taotluse esitamist. Kohus leiab, et kuna seadus sätestab, et ka lisatoimingutega kogutud materjalide tutvustamise kohta tuleb võtta kaitsjalt allkiri, siis kuidagi teist moodi seda tõendada ei ole võimalik. Allkirja toimikus ei ole. Seega tuleb lugeda õigeks kaitsja poolt välja toodud asjaolu, et kriminaalasjas peale täiendavate materjalide kogumist ei ole olnud võimalik teostada kaitseõigust – kaitsja ei saanud esitada taotlusi nagu
Kaitsja on peale kriminaalasja materjalide saamist esitanud 24.10.2006 Lääne Ringkonnaprokuratuurile taotluse /tl 53/ kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. 14.12.2006 on prokurör koostanud kaitsja taotluse rahuldamata jätmise määruse, milles prokurör on jätnud kaitsja taotluse kriminaalasja lõpetamiseks rahuldamata. Määruses on kirjas, et kohtueelses menetluses taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist kohtumenetluses. 14.12.2006 on prokurör koostanud ka süüdistusakti ja saatnud kriminaalasja materjalid kohtusse asja lahendamiseks käskmenetluse korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul, kus asi saadeti kohtusse lahendamiseks käskmenetluse korras, oleks prokurör pidanud, lähtuvalt kaitseõiguse tagamisest, kindlasti ära ootama
lg 2 sätestatud kaebuse esitamise või mitteesitamise.
lg 6 sätestab küll, et kui kaebus saabub prokuratuuri pärast süüdistusakti kohtusse saatmist, edastatakse see kriminaalasja arutavale kohtule. On aga ilmne, et käskmenetluses kriminaalasja ei arutata ja seega ei ole võimalik käskmenetluse raames ka sellist kaebust kohtu poolt lahendada, vaid sellise kaebuse saabumine näitab, et kriminaalasjas ei ole asjaolud selged ja asja ei saa käskmenetluses lahendada, sest kriminaalasja lõpetamise taotlust ei ole võimalik uuesti ka kohtumenetluses korrata. Pealegi sätestab
, et kaitsja taotletud alustel saab kriminaalmenetluse lõpetada vaid prokuratuuri taotlusel kohus või prokuratuur. Kohus leiab, et prokuratuuri poolt on kaitsja taotluse lahendamisel rikutud
Toimiku materjalidest nähtub, et prokurör on peale kaitsjalt taotluse saatmist otsustanud tagastada toimiku täiendavate uurimistoimingute tegemiseks, kuid sellest oleks tulnud teavitada ka kaitsjat. Kaitsja kinnitab kaebuses, et ei ole sellisest asjaolust teadlik ja sai sellest 5 teada kohtus toimikuga tutvudes. Vastupidiseid tõendeid kriminaalasja materjalides ei leidu. Seega on tähtaja rikkumine prokuröri poolt tõendamist leidnud, kuid see asjaolu iseenesest ei ole sellise iseloomuga, mis iseseisvana annaks aluse toimiku prokuratuurile tagastada.
lg 1 kohaselt, kui prokuratuur pärast kriminaaltoimiku tutvustamist on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid, koostab ta süüdistusakti vastavalt
. Lõike 3 kohaselt edastab prokuratuur süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab süüdistusakti kohtusse. Ka käskmenetluse kohaldamisel tuleb isikule saata süüdistusakt. Teiste menetluste puhul on kohtul võimalik kohtuistungil süüdistatavalt kontrollida, kas talle on süüdistusakt prokuratuuri poolt edastatud, käskmenetluses see võimalus aga puudub. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käskmenetluse korras kohtusse saadetavate materjalide juures peab olema ka tõend selle kohta, et isik on süüdistusakti kätte saanud, sest muul moel kohus seda kontrollida ei saa. Käesolevast kriminaalasjast ei nähtu, et süüdistatav oleks süüdistusakti kätte saanud.
lg 2 kohaselt on süüdistataval õigus kaitsja vahendusel tutvuda kriminaaltoimikuga. Kaitsja on taotluses märkinud, et tal ei ole olnud võimalik oma kaitsealusele seoses inimese elukohaga (saarel, kuhu transport on raskendatud) kriminaaltoimikut tutvustada muul viisil kui telefonis ette lugedes. Kuigi toimiku tutvustamine on kaitsja ülesanne, leiab kohus, et kaitse toestamisel saab kaitsjalt siiski oodata vaid tavapäraseid meetodeid kasutades kaitse teostamist. Leian, et olukorras, kus prokurör on teadlik, et süüdistatavale ei ole võimalik toimikut reaalselt tutvustada, tuleks igati kaaluda kriminaalasja kohtusse saatmist käskmenetluses, sest isikule peab olema tagatud kaitseõigus. Käesoleval juhul ei ole aga kohtul tekkinud veendumust, et isikul on kindel teadmine ja arusaam, milles teda üldse süüdistatakse. Kui isik ei ole reaalselt saanud osaleda menetluses, siis tekivad põhjendatud kahtlused, kas ta on saanud kasutada oma seaduses sätestatud õigusi.
lg 1 kohaselt esitab kaitsja süüdistusakti koopia saamisest alates 5 päeva jooksul kohtule oma taotlused. Kaitsja esitas kohtule oma taotluse, järgides eelnimetatud seadusesätet.
lg 1 kohaselt kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Tl 27-28 on Uno Bergström kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt on U. Bergström kahtlustatavana kinni peetud 25.06.2006 kell 23.00 Haapsalus. Ei kinnipidamise protokollist ega muudest dokumentidest toimikus ei nähtu, millal U. Bergström on vabastatud. Lähtudes eeltoodust ei saaks kohus otsust teha ka karistuse määra kohta, kuna KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ja ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Samuti leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa kriminaalasja lahendada käskmenetluses, kuna süüdistusest on ilmselt jäänud ära mõni sõna või sõnad, sest jääb arusaamatuks, mis seos täpselt on antud kuriteoepisoodiga alaealistel lastel (lausekatke süüdistusest - kasutas toas arusaamisvõimeliste alaealiste laste (*) füüsilist vägivalda abikaasa Aili Bergströmi suhtes). Kohus leiab, et seda seotust ei saa kohus ise tuletada lähtudes kriminaalasja materjalidest, vaid see peab sõnaselgelt välja tulema süüdistusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole võimalik kohaldada käskmenetlust ja kriminaaltoimik tuleb prokuratuurile tagastada, et kõrvaldada kohtumenetluses kõrvaldamatud menetlusnormide rikkumised, mis oluliselt on rikkunud isiku kaitseõigust, välja selgitada süüdistatava kinnipidamise kestus ja kõrvaldada puudujääk süüdistuse sõnastuses.
p 3 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse. 6
p 12 kohaselt ei saa määruskaebust esitada prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrusele.
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.