) § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et H. Viikberg`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, kaebuses esitatuga ning kaebaja enda poolt antud ütlustega kohtuistungil, millistest tulenevalt on H. Viikberg tunnistanud, et sõitis 28.09.2006.a kella 13.10 ajal Pärnu linnas bussis nr 7 Rohelise peatuses sõiduõigust tõendava dokumendita. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ning on põhjendatud, seega puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks
-s sätestatud alustel. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt on kohtuvälise menetleja poolt oluliselt rikutud 2
sätestab kiirmenetluse kohaldamise alused väärteomenetluses, so kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19. Samuti selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Nähtuvalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist on H. Viikberg`ile tutvustatud
sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi, kuivõrd kaebuse esitaja on andnud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta allkirja. Samuti tulenevalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist on H. Viikberg kirjutanud omakäeliselt protokollis olevasse lahtrisse „Kiirmenetlus“ nõustun kiirmenetlusega: „JAH“ ning on andnud selle kohta allkirja. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole rikutud väärteomenetlusõigust, kuivõrd menetlusalune isik on nõustunud kiirmenetluse kohaldamisega kõnealuses väärteoasjas, mistõttu ei saa kaebuse esitaja sellekohane väide olla väärtootsuse tühistamise aluseks. Eeskirja § 7 lg 3 p 1 kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Sama sätte p 2 tulenevalt on sõitja kohustatud ühissõidukisse sisenemisel esitama ühissõidukijuhi nõudmisel sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi ning üksikpileti (talongi) kohe pärast sisenemist kompostriga märgistama ning p 3 kohaselt sõidupileti puudumisel ostma sõidupileti ühissõidukijuhilt. Käesoleval juhul H. Viikberg nimetatud nõudeid ei täitnud. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, on H. Viikberg`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega. Seega kohus leidis, et AS Pärnu ATP kontrolör L. Lemmergas`e poolt 28.09.2006.a tehtud kiirmenetluse otsus nr AA15409 tuleb jätta muutmata ja H. Viikberg`i kaebus rahuldamata. Igor Pütsep Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.