1-06-12758\2

(05230100391)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi X X’i süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Saskia Kask Süüdistatav X X - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik; keskharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab projektijuhina OÜ-s Rauning; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole . Kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada X X KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 45 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 30 päeva vangistust KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui X. X 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata X. X kriminaalhooldaja.
2. Välja mõista X. Xilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust 500 (viissada) krooni ning sundraha 500 (viissada) krooni. 2 Arvestades X. X perekondlikku ja varanduslikku seisundit, kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda ositi, s.o. 5 kuu jooksul võrdsetes osades (vähemalt 200 krooni igas kuus). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. X. X’it süüdistatakse selles, et tema, viibides
3. a. alguses tuvastamata kuupäeval aadressil Harjumaa Kernu vald Laitse Kuldne-Sügis 15 asuvas majas, lõi ühe korra rihmaga oma alaealist poega X-X X (sünd.XXXXX.a.) tuhara piirkonda, põhjustades lapsele füüsilist valu. Samuti tema, viibides 04.04.
4. a. õhtul aadressil XXXXXXXX asuvas majas, lõi oma alaealist poega X-X X (sünd. XXXXXX. a.) kolm korda rihmaga käte ja jalgade piirkonda, millega tekitas X-X X’le füüsilist valu ning tervisekahjustused – verevalumid käte ja jalgade piirkonnas. Oma lapse löömisega, mis tekitas kannatanule valu ja kahjustas tema tervist, pani X. X toime kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav X. X tunnistas end kohtuistungil süüdi, kahetses toimepandut ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et X. X käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et X. X süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule tõendamist leidnud:
5. aasta alguses aset leidnud episoodis: - kannatanu X-X X ütlustega eeluurimisel selle kohta, et ema on teda varem rihma ja vitsaga pepu peale löönud selles eest, et ta on olnud paha laps (tl 10); - kahtlustatava X. X enda ütlustega eeluurimisel (tl. 18), kus ta tunnistab oma süüd ning väidab, et lõi kannatanut, oma poega
6. a. alguses (enne 04.04.
7. a.) sellepärast, et laps oli koos sõbraga päev otsa lollitanud ja üritanud roppe sõnu hääldada; see kestis terve päeva ning lõpuks võttis ta rihma ja lõi ühe korra rihmaga lapsele vastu tagumikku. 04.04.
8. a. aset leidnud episoodis: -sotsiaalpedagoogi K. Siilaku avaldusega politseile (tl. 1) selle kohta, et koolis avastati X.X.X jäsemetel tõenäoliselt rihmaga löödud jäljed. Poisi enda seletuse kohaselt olevat ta eelmine päev ema käest peksa saanud selle eest, et ei suutnud koolitöid õigel ajal ära teha ega jäänud ka õigel ajal magama. Poisil on probleeme keskendumisega, mistõttu on ka ema kooli kutsutud, kuid viimane on keeldunud seda tegemast, sest ema arvates probleeme pole; - kannatanu X.-X. X ütlustega eeluurimisel ( tl 8 - 11) selle kohta, et ema lõi teda 04.04.
9. a. enne magamaminekut paar korda rihmaga vastu käsi ja jalgu kuna ta õppis liiga kaua. 3 - Põhja Politseiprefektuuri fototabelitega (tl 13-16), millest nähtuvad verevalumid X-X X käsivartel ja jalgadel, - tunnistaja X X ütlustega eeluurimisel (tl 52) selle kohta, et tema, olles olnud X-X X klassijuhataja, avastas
10. a. aprilli alguses õpilase kehal verevalumeid ning küsimisele, kust need pärinevad, vastas laps, et ema andis peksa ning et see ei olnud esimene kord. - kahtlustatava X. X enda ütlustega eeluurimisel (tl. 18), kus ta tunnistab oma süüd ning väidab, et lõi 04.04.
11. a. kannatanut, oma poega, sellepärast, et laps oli samal päeval korduvalt eiranud tema keeldusid end segada ning palveid asuda õppima ning lõpuks viskas see kõik tal üle, ta võttis rihma ja lõi last rihmaga tuharate suunas, kuid laps pani käed ette ja arvatavasti siis läksid rihmahoobid käte pihta. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et X. X süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on mõlemas episoodis tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus X. X süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust; karistust raskendavaks asjaoluks loeb kohus teo toimepanemist teadvalt noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes ning isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut. Varem on X. X kriminaalkorras karistamata. End süüdi tunnistades on ta väitnud, et lapse karistamist rihmaga pole ta pidanud kuriteoks. Kohtueelses menetluses on prokurör esialgselt lõpetanud menetluse avaliku menetlushuvi puudumise motiivil ja X Xe määrati summa, mille ta pidi kandma riigituludesse. Kuna X. X selle maksmisest keeldus, uuendas prokurör menetluse ja saatis asja kohtusse lahendamiseks käskmenetluses. Käskmenetluses tehtud otsusega süüdlane ei nõustunud ja oma taotluses märkis, et käsitleb talle süüks arvatud tegu väärteona ning märgib veelkord, et lapsele sai rihma antud vaid karistamiseks. Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada X. X toimepandud kuriteo eest lühiajalise vangistusega tingimisi, andes ta kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustades teda osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalabiprogrammis, mis omakorda aitaks kujundada tema väärtushinnanguid ning vältida uute analoogsete tegude toimepanemist tulevikus. Kuna käesoleval ajal on X. X asunud oma pojaga eraldi elama oma elukaaslasest ning tema väitel on ainsaks elatusvahendiks tema töötasu, seaks rahalise karistuse mõistmine raskesse olukorda kogu perekonna ega teeniks karistuse eesmärke. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4500 krooni. Kohus arvestab X. X varanduslikku seisundit, ka seda, et alaealist last kasvatab ta üksinda ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa kaitsjatasust ja sundrahast riigi kanda, kuna menetluskulude täielik hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. 4 Kohtunik