4-06-4218\1

4-06-4218 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-4218 (2376,06,004462) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna Rae konstaablijaoskonna vanemkonstaabli Mikk Altmetsa 15.09.2006 otsus nr 2376,06,004462 Rene Audova karistamises KarS § 278 järgi rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses, so 720 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Mikk Altmets Istungil osalenud isikud Kaitsja: advokaat Raul Palmaru AB Concordia Menetlusalune isik: Rene Audova RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Rene Audova kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna Rae konstaablijaoskonna vanemkonstaabli Mikk Altmetsa 15.09.2006 otsusele nr 2376,06,004462 Rene Audova karistamises KarS § 278 järgi rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses, so 720 krooni.
4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna Rae konstaablijaoskonna vanemkonstaabli Mikk Altmetsa 15.09.2006 otsus nr 2376,06,004462 Rene Audova karistamises KarS § 278 järgi rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses, so 720 krooni täies ulatuses.
5. Lõpetada väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus Rene Audova teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 05.12.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna Rae konstaablijaoskonna vanemkonstaabli Mikk Altmetsa 15.09.2006 otsus nr 2376,06,004462 Rene Audova karistamises KarS § 278 järgi rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses, so 720 krooni selles, et menetlusalune isik 14.08.2006 kella 21.00 ajal Paunküla külas Paunküla hooldekodu lähedal helistas mobiiltelefoniga Kose Korravalve patrulli mobiiltelefonile ja teatas kahtlasest avariilisest sõidukist maantee ääres põllul. Kontrollimisel tuvastati, et tegu on teadvalt vale väljakutsega. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles asuti seisukohale, et on tõendamata, et oleks olnud tegemist üldse vale väljakutsega. Kohtuväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kuivõrd KarS § 278 annab ammendava loetelu eritalitustest, millede teadvalt vale välja kutsumine on karistatav. Nendeks on tuletõrje, päästeteenistus, politsei, kiirabi, või muud eritalitused. Eesti õiguskorras ei ole küll sätestatud eritalituste loetelu, kuid Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määrusega nr 69 on kehtestatud eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamine ja liiklemise kord. MTÜ Kose Korravalve telefonile helistamine ei ole käsitletav eritalituse välja kutsumisena. MTÜ Kose Korravalve osutab kokkuleppel kohaliku omavalitsusega selle omavalitsuse piirkonnas turvateenust. Turvafirmale helistamine ei ole KarS § 278 kaitsealas. Seetõttu tuleks vaidlustatud otsus tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et helistas Korravalvele, et auto on kahtlaselt põllul ja toimub mingi liikumine. Harilikult läheb politseil kauem aega kohale tulekuga kui Korravalvel. Lubati kontrollima minna. Ise sõitis edasi Paidesse kontserdile. See, kes korravalvest kõne vastu võttis, rääkis temaga kogu aeg ja ta ei tea, et oleks vahepeal telefoni politseile üle antud. Peale tema oli autos veel neli inimest, nende hulgas M. S, A. P. Kedagi nendest üle kuulatud ei ole. Korravalve telefoninumber on Kosel levinud, kõik teavad seda. Isa töötas ka seal varem. Sõiduki numbrit telefonis ei öelnud, marki võis hämaras oletada. Hiljem kui tema juurde koju tuldi, öeldi, et minnakse vaatama seda kohta, kuid ei mindud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, vaidlustatud otsus on põhjendatud ja alus selle muutmiseks puudub. Kaebaja tegi teadvalt vale väljakutse, saab oletada, et tegemist on pahatahtlikkusega. Kutsuti kohale kontrollima asjaolusid, mida ei ole toimunud ja ise sõitis edasi. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused, samuti tutvunud kohtule esitatud väärteotoimiku materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning vaidlustatud otsus tühistamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt karistati kaebajat vale väljakutse tegemise eest Kose Korravalve patrulli mobiiltelefonile, mille tulemusena teate kontrollimisel tuvastati, et tegemist on vale väljakutsega. MTÜ Kose Korravalve põhikirjast nähtuvalt on tegemist mittetulundusühingust eraõigusliku juriidilise isikuga, milline vastavalt põhikirjale korraldab oma töötajatega patrullteenistust Kose valla territooriumil, algatab ja toetab kuritegevuse preventsiooniga seotud projekte, loob kontakte teiste samalaadsete ühendustega ja arendab koostööd politseiga ning kõikide asutuste, organisatsioonide ja üksikisikutega, kes pooldavad ühingu eesmärgi saavutamist. Põhikirjast nähtuvalt on MTÜ asutajateks OÜ Laura Kauplus, PIU Tekstiili OÜ ja OÜ Kose Kauplus. KarS § 278 sätestatud kuritegu asub Karistusseadustiku
7. peatüki
8. jao
9. jaotises, kusjuures
10. jao kaitsealas on avaliku võimu teostamise vastased süüteod ja selle
11. jaotise kaitsealas omakorda võimuesindaja suhtes toime pandud süüteod. Seega kaitstakse selles jaos märgitud süüteokoosseisudega üksnes avaliku võimu kandjaid, mitte muid isikuid. KarS § 278 ettenähtud süüteo puhul kaitstakse avaliku võimu efektiivset funktsioneerimist ja 2 avalikku julgeolekut, kuivõrd vale väljakutse võib ohtu seada mõne teise tegelikult aset leidnud sündmusele õigeaegse reageerimise ja kohalejõudmise ning ohuolukorra likvideerimise või ärahoidmise. Eritalituseks saab lugeda vaid riiklikku talitust, millise kohustuseks on väljakutsele reageerida ja oht likvideerida. Mittetulundusühing ei saa kohtu arvates olla eritalituseks, millisele on riigi poolt pandud kohustus reageerima häda- või ohuolukorrale. MTÜ Kose Korravalve põhikirjast nähtuvalt on mittetulundusühing ise endale selle ülesande võtnud. Eritalitusteks on üldjuhul riigieelarvest rahastatavad talitused ning juhul, kui sellist teenust osutab eraõiguslik juriidiline isik, siis saab ta seda teha vaid juhul, kui tal on vastava riigiameti või omavalitsusega sõlmitud haldusleping vastava teenuse osutamiseks ja eraõiguslikule juriidilisele isikule on halduslepinguga ülesannete täitmine delegeeritud ja sellel juriidilisel isikul on sellekohane tegevusluba. Sel juhul saaks ta olla avalikku korda kaitsvaks muuks isikuks. MTÜ Kose Korravalve kohta puudub ka informatsioon, et MTÜ Kose Korravalve oleks riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutus. Väärteoasja materjalidest selliseid andmeid ei nähtu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et MTÜ Kose Korravalvele väljakutset tehes ei teinud menetlusalune isik väljakutset eritalitusele. Peale selle peab süüdlane olema kindel selles, et teate sisuks olevat olukorda tegelikult ei eksisteeri. Seega peab olema tuvastatud süüdlase otsene tahtlus. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole võimalik menetlusaluse isiku ütlusi teate tõepärasuse kohta ümber lükata. Menetlusalune isik nimetas kohtuistungil isikuid, kes saavad tema väidet tee ääres põllul olnud sõiduki kohta kinnitada. Väärteoasjas saab tugineda asjaoludele, mis on tõendatud, st väide peab olema kontrollitav. Käesoleval juhul oli kohtuvälises menetluses menetlusaluse isiku väide kontrollitav tunnistajate ülekuulamise kaudu. Väärteoasjas ei ole neid isikuid üle kuulatud. Seega ei ole kontrollitud kontrollitavaid asjaolusid. Väärteotoimikus olevast A. M-i ülekuulamisprotokollist ei nähtu ka seda, kas vaidlusaluses kohas oli otsitud sõiduki jälgi, mis põllul pidanuks näha olema. Väärteoasjas leiduvad kirjalikud materjalid, so väärteoteade ja tunnistajana üle kuulatud A. M antud ütlused lähevad omavahel väärteo kirjelduse osas vastuollu ning kohtuvälise menetleja kohtuistungil antud seletus väärto toimepanemise kohta tõendite kogumise osas on omakorda vastuolus A. M ütlustega. Menetlusaluse isiku, A. M-i ja kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt jõuab aga kohus ühesele järeldusele selles osas, et telefoni teel antud teate kohaselt saadud informatsiooni väidetaval sündmuskohal, so tee ääres ja põllul ei kontrollitud ega veendutud selles, et sõiduki jälgi seal ei ole, vaid piirduti möödasõiduga ja veendumusega, et põllul sõidukit ei ole. Seega ei ole menetlusaluse isiku väited ümber lükatud. Väärteomenetluses on süü tõendamise koormis kohtuvälisel menetlejal ning kohus ei pea kaebementluses tõendite kogumisel hakkama kohtuvälist menetlejat asendama ja piirdub kohtule esitatud tõenditega. Esitatud tõendid aga tekitavad kohtul kahtlusi tõendite tõepärasuses ning kuivõrd kohtuistungil ei olnud võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada, tuleb need kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Seetõttu leiab kohus, et väärteomenetlusega ei ole tõendatud, et menetlusalusel isikul oleks olnud tahtlust teha teadvalt vale väljakutset eritalitusele nagu ei ole tõendatud ka seda, et väljakutse oleks olnud vale. Peale selle asub kohus seisukohale, et MTÜ Kose Korravalve näol ei ole tegemist eritalitusega. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Märt Toming kohtunik 3