lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Fjodor Gunin Kaitsja Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, usaldusväärsed andmed töökoha kohta puuduvad, varem kohtulikult karistatud: 1) 22.02.1972.a ENSV Ülemkohtu poolt ENSV KrK § 112 lg 2; § 101 p 6,7 järgi 10 aastase vabadusekaotusega; 2) 13.10.1986.a Jõgeva Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 1; § 141 lg 2 p 1,3,4 järgi vabadusekaotusega 5 aastat 6 kuud; 3) 04.03.1993.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 186 järgi arest 1 kuu; karistused kustunud; Urmas Simon 1 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, 306, 311-313 Kohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada Fjodor Gunin süüdi
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 /üks / aasta..
lg 1,3 alusel jätta vangistus 1 aasta tingimisi täitmisele pööramata, kui Fjodor Gunin ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas:; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks
korduva varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kohtulikul uurimisel tuvastati: Kohtulikul uurimisel ei tunnistanud Fjodor Gunin end esitatud süüdistuses süüdi, selgitades, et tegeledes 2003.a naftasaaduste ja muldmetallide müügiga, esindades Moskvas (täpset aadressi ei mäleta: kusagil 1905.a metroopeatuse juures vist Donotševski tn-l Kremli lähedal, samas majas asus ka Venemaa Tee- ja Raudteeministeerium) asuvat äriühingut OOO M. T. Seal käis koos tuttava H. R-ga, kes oli eelnevalt tutvustanud talle A. C. advokaat U. A-d, kellega hiljem suhtles kui juriidilise isiku esindaja – Moskva ärifirma esindaja mitte kui füüsiline isik, selle tõenduseks 3 esitas ta notari kinnitusega originaalvolikirja, mille koopia oli esitanud advokaadibüroole. Esimese lepingu sõlmis ta OÜ-ga A. C seleenium 74-isotoobiga müügiks, initsiatiiv tuli advokaadibüroo poolt. Süüdistatav selgitas, et tema oli nimetatud tehingus müüja esindaja, OÜ A. C oli ostja esindaja, ostjaks pidi olema keegi iirlane või šotlane. Kui ta mõistis, et advokaadibüroo tegeleb pettusega, sest U. A hävitas sama tehingu inglisekeelse lepingu ja osad muud dokumendid, kuigi kokkulepitud oli, et tehingu teostumisel ja raha saamisel hävitavad kõik paberid. Temal oli küll OOOM. T nimel õigus lepingule ja arvetele alla kirjutada, kuid kogu finantseerimine pidi tulema Moskvast, mistõttu on ebaõige seisukoht, et tema on jätnud arved tasumata. Nimelt olles varemalt Eestis Afganistani abistamisfondi laojuhataja tutvus Moskvas endiste Afganistanis sõdinud sõjaväelastega firmast M. T, kes tegeles naftasaaduste, muldmetallide ja isotoopsete metallide müügi vahendamisega. Talle tehti ettepanek leida ostjapool, et firma saaks sõlmida ostu-müügi lepingu. Tol ajal olevat firma juht olnud L. G, kelle perekonnanime keeldub avaldamast kuid lisab, et käesoleval ajal on viimane Venemaa peaminister F. turvaülem. Hilisemal ülekuulamisel aga annab ütlusi, et tegelikult ei olnud L. G üldse selle Moskva firma omanik ega ametnik. Tema lihtsalt ajas seleeniumi asju. Selle firma juht pidi käesoleval ajal olema hoopis kohtulikult karistatud, samuti ei pidanud selles firmas enam olema seda raamatupidajat, kes omal ajal volitusele allkirja andis. Ta kinnitab, et vaatamata kriminaalasjas olevale õiendile on Venemaal Moskva Maksuametis firma OOO M. T registreeritud tänaseni. Kohus võib sealt tõendi välja nõuda, nii öeldi talle selles maksuametis. Tema pidi esitama seleeniumi isotoobi olemasolu kohta dokumendid U. A-le ja ostjale. Ta sõlmis lepingu kui Moskva firma esindaja advokaadibürooga, seega tasuma lepingu tasu peab firma. Kinnitab, et on Moskvasse edastanud Advokaadibüroo arved. Seleeniumi tehingu õnnestumise korral saanuks advokaadibüroo vahendustasuna 8 000 000 USD, muust tasust eraldi juttu ei olnud. Süüdistatav põhimõtteliselt teadis, et õigusabi on tasuline teenus, kuid kogu arveldamine pidanuks toimuma tehingu järgselt, sõlmitud õigusabiteenuse lepingu luges läbi osaliselt. Süüdistatav kinnitab, et tõi seleeniumi-ampulli illegaalsest Piiterist Eestisse, kuna aga tehingust just advokaadibüroo loobumise tõttu asja ei saanud, siis viis ta selle Venemaale tagasi, nimetab asutuseks G. T. A. C Moskvas. Selgitab, et firmal M. T oli nimetatud asutuse poolt väljaantud litsents väärismetallide veoks. Samuti kinnitab, et seleeniumi isotoobi osas tehti G-s ekspertiis, kuid siin selgus, et Euroopa ei usu Venemaa ekspertiisi ja sooviti ekspertiisi Saksamaal Ferseniuse instituudis teha. Samas aga järgmisel kohtuistungil (10.10.2006) selgitab, et Eestisse seleeniumi tuues deklareeris selle Narva tollis, sest tal oli litsents. Kui selgus, et sellest seleeniumi tehingust ei tule midagi välja, sest tema U. A võttis tema käest advokaadibüroos ära inglisekeelne lepingu ja hävitas selle. Peale seda loobus ta teadlikult advokaadibürooga suhtlemast: ei vastanud kõnedele jms. Samas aga kinnitab, et toob Moskvas on selle lepingu ärakiri olems, lubab selle kohtule esitada. Samuti ei tulnud midagi välja investeeringute - kinnisvaraprojektidest (huvi sadamate ostuks oli Venemaa ärifirmal).Temale näidati ainult mingeid maakaarte (Dirhami, Kopli, Aseri, Bekkeri sadamad), kusagil kohal aga ei käidud. Oma tuttava OOO L-i käest aga kuulis, et unustagu need sadamad ära, kuna need on juba müüdud, samas aga hakati talle pidevalt saatma arveid advokaadibüroo tehtud töö eest, kuigi midagi nad ettevalmistanud või teinud ei olnud. 50 000 krooni laenamise kohta U. A-lt selgitas süüdistatav, et kuna tal oli tol ajal Eestis viibides raha otsas, siis palus ta kui füüsiline isik U. A-lt lühiajalist laenu nimetatud summas, selle ta ka sai, kinnituseks ta andis välja võlakirja, kuid samas kinnitab, et tegelikult lepiti tagasimaksmise osas kokku hoopis nii, et selleks oli tehingujärgne aeg, mil nimetatud summa pidavat tehingust maha arvestatama. Kuna tehingut ei toimunud ei pidanud ta vajalikuks ka võlga tagasi maksta ja ei pea la praegu vajalikuks selle summa tagastamist. Seetõttu ei tasunud ka teisi õigusabi lepinguid, mille oli enda nimel (kuid 4 tegelikult soovis investeerida sadamatesse Moskvas asuv firma) sõlminud investeeringute otsinguks Eesti Vabariigis, sest oli selge, et advokaadibüroo ei teinud midagi sõlmitud lepingute täitmiseks, esitas vaid mingeid sadamate plaane ja arveid. Samas aga kinnitab, et toimusid kohtumised advokaadibüroos sadamate küsimustes, kuhu ta võttis korra ka tuttava L. K kaasa, kuid ise ta nendest kohtumistest huvitatud polnud. Sõlmitud lepingud olid vaid paberid, mida tehingute teostumisel ei pidanud arvestama ega kasutatama, selline oli neil U. A-ga suuline kokkulepe. Tegelikult pidi igasugune arvete tasumine aset leidma seleeniumi tehingute toimumisel saadava vahendustasu arvelt tasaarveldusena. H. R-lt ta laenu ei ole küsinud ega saanud. Samuti ei oska F. Gunin selgitada, miks tema poolt kohtule esitatud nn. originaalvolitusel, mille oli ka esitanud advokaadibüroole (mille koopia on kriminaaltoimikus lk.91/ on käsitsi trükitähtedega kirjutatud volituse allkirjade järele käsitsi pastapliiatsiga kirjutatud trükitähtedega allkirjastanud isikute perekonnanimed ilmsete venekeele ortograafia reeglite vastaselt (S. – С. ja S. С.).Täiendaval ülekuulamisel kinnitab, et see on see volitus, mille ta esitas advokaat U. A-le, kes tegi sellest koopia.. Tema sai selle volituse 30.04.2003.a Moskvas OOO M. T kontoris. Firma oli ise notari juures käinud, tagaküljel oli notari tempel. Tema kirjutas kätte saades oma allkirja ja lõi oma templi, tema notari juures ei käinud. Originaali ta enda käest ära ei andnud, sest see oli üldvolitus ka teistega suhtlemiseks, kuid sellest originaalvolitusest tegi ka uurija koopia toimikusse. Kust sai Advokaadibüroo ilma allkirjata volituse, ei tema, tema seda esitanud ei ole.. Võib olla andis selle büroole hoopis H.R, kes nendega suhtles, samuti ei ole tema esitanud Advokaadibüroole OOO M. T pangaarveid (eraldi lehel tl..) Süüdistatava süü
lg 2 p 1 järgi on tõendatud ja tema ütlused ümber lükatud järgmiste tõenditega: - Kannatanuna kohtuistungil üle kuulatud U. A andis selgitusi, et 2003.a aprillikuus tuli süüdistatav koos tema kliendi H. R-ga büroosse sooviga osta Eestis kinnisvara, eelkõige väikesadamaid, veidi hiljem aga tuli jutt, kuidas büroo abil leida ostja seleeniumile, esitades OOO M. T esindusvolikirja, milles mitteõigsuses alust kahelda ei olnud, pealegi oli H. R käinud F. Guniniga Moskvas kohtumas äriühingus. U. A selgitav, et talle esitati ilmselt volituse koopia, millel olid volitajate allkirjad ja talle sellest piisas. Kinnitab, et F. Gunin tõi talle just sellise volituse, nagu ta lisas politseile tehtud avaldusele /tl. 33). Kohtuistungil tutvunud tl 91 oleva volitusega selgitas, et sellist volitust advokaadibüroole ei ole esitatud. Temale loodi tõene pilt, et tegu on Moskva soliidse firmaga, kellel on äriplaanid, pealegi kinnitas seda ka büroo klient H. R., kes oli F. Guniniga Moskvas käinud. Ta sõlmis büroo nimel ise süüdistatavaga, samuti süüdistava esindatava äriühinguga mitu käsunduslepingut, mille sisuks oli eelkõige OOO M. T juriidiline teenindamine ja esindamine Eestis, lepiti kokku tunnitasus tehtu töö pealt. Advokaadibüroo ülesanne oli leida väikesadamate projekte, mida üles osta, juriidiline teenindamine ja äriühingu huvide esindamine. Nad leidsid 7 projekt i(sh Aseri sadam, mis on siiani müügis, Bekkeri sadam, kuhu otsiti kaasinvestorit, Haapsalu jahisadam 9, mis olid investeerimiskõlbulikud, need projektid kirjeldati ja anti F.Guninile info. Vist faksiti või saadeti e-mailil ka Moskva firmale. Ise oli telefonil suhelnud äriühingu juhi või juhatuse liikmega (L. G, ei tea perekonnanime), kes oli huvitatud äriplaanidest. Kui info oli F.Guninile projektide kohta edastatud, siis enam nende büroo abi ei kasutatud. Büroo arved andis ta F.Guninile üle. Kahtlused aga tekkisid, kui arved ei tasutud tähtajaks. Moskvast ei õnnestunud telefonil firmajuhte tabada, samuti ei vastanud hiljem ega F.Gunini telefon. Nende lepingute osas, mis F.Guniniga sõlmiti, oli tema jutt, et kuigi elab tegelikult Moskvas, on tal Eestis pere ja tal on Eestis kinnisvara. Hiljem selgus, et tal ei ole mingit kinnisvara. Kannatanu täpsustab, et seleeniumi-tehingult oleks büroo saanud küll vahendustasu, kuid kindlasti ei oleks see olnud 8 000 000 USD. Seleeniumi-tehing ei 5 realiseerunud, kuna selgus, et kaup ei lähe Šeremetjeva lennuvälja tollitsoonis üle müüjalt ostjale, vaid süüdistatav oli selle juba illegaalselt Eestisse toonud, mis järel loobus tehingust ka ostja pool: E. E. esindaja hr L. Seetõttu pidas tema kõige õigemaks nimetatud lepingumaterjalid hävitada. Kannatanu selgitab, et süüdistava tegevuses pettusliku momendi olemasolu kahtlus tekkis ajal, mil süüdistatav ei suhelnud telefonitsi, samuti andis ta erinevaid selgitusi maksetega viivitamisega, lisaks ei õnnestunud kannatanul enam Moskvas kedagi kätte saada ning süüdistava poolt väidetavalt talle kuulunud kinnisvara Tallinnas Vasara tänaval, ei kuulunud sugugi süüdistatavale endale. Kannatanu on seisukohal, et nimetatud äriühingut ei ole Moskvas olemas olnudki, tegemist oli algusest peale petmisega, samuti ei ole süüdistatav siiani midagi esitatud arvetest tasunud, sest lepingud olid sõlmitud F.Gunini kui Moskva firma volitatud esindajaga ja F.Gunini kui füüsilise isikuga, sealjuures selgitab, et osa lepinguid olid sõlmitud suuliselt, näiteks laenulepingu koostamine T. H-lt /spetsifikatsioon /tl. 37 I kd/. Kannatanu selgitab 50 000 krooni laenamist järgmiselt, et tol ajal ei olnud tal alust F. Gunini jutus kahelda ning palve peale raha laenamiseks seoses sellega, et pühade ajal olid Moskvas kõik pangad kinni ja süüdistaval ei olnud Eesti raha. Ta tegi võlakirja, millele F.Gunin alla kirjutas, võlakirjas oli paika pandud laenu tagastamise tähtaeg- 12.05.2006.a.. Peale seda kandis raha üle F.Gunini arveldusarvele. Kannatanu ei ole siiani laenu tagasi saanud, algul süüdistatav väitis, et Moskvast ei ole rahad tulnud, hiljem kadus kontakt üldse, F.Gunini telefon ei vastanud. - Prokuröri taotlusel üle kuulatud tunnistaja H. R andis ütlusi selles, et advokaat U. A-d tunneb alates
lg 2 p 1 järgi selles, et tema korduva varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis seisnes 22.04.2003.a varalise kasusaamise eesmärgil advokaadibürooga C. käsunduslepingu nr. 698 sõlmimises, kohustudes hüvitama kõik käsundi täitmisega seotud advokaadibüroo kulud ja maksma käsundit täitvale isikule – vandeadvokaat U. A-le tasu. Tegelikkuses F. Gunin kohustusi täita ei kavatsenud , jättes käsundilepinguga esitatud arved 17.07.2003.a ja 01.08.2003.a täitmata. Samuti palus 08.05.2003.a U. A-lt lühiajalist laenu ärilise tegevuse jaoks summas 50.000 krooni, kirjutas alla võlakirjale, mille kohaselt kohustus tagasi maksma ühekordse summana võla 12.05.2003.a, omamata tegelikku kavatsust võlgnevust likvideerida, laen on tänaseni tagastamata.. Samuti sõlmis 09.05.2003.a sõlmis OOO M. T esindajana OÜ-ga A. C. õigusteeninduse lepingu, mille kohaselt OOO M. T volitas advokaadibürood olema käsundiandja juriidiline ainuesindaja Eestis kõigis kinnis-ja vallasvaratehingutes, konsulteerima käsundiandjat tehingute sooritamisel, valmistama ette dokumente ja esindama läbirääkimistel ja asjaajamistel kõigis ametiasutustes; vastavalt eelnimetatud lepingule kohustus OOO M. T hüvitama kõik käsundi täitmisega seotud OÜ A. C. bürookulud, sealhulgas seoses lähetustega, majutuse ja transpordiga, spetsialisti abi ja tehnikavahendite kasutamise eest ja muude kulutuste eest, s.h. maksma käsundit täitvale kolmandale isikule- vandeadvokaat U. A-le tasu (honorari). OÜ-le A. C esitanud OOO M. T (juriidiline aadress Moskva, Taldomskaja tänav, maja 5 korpus 1 ) volikirja õigustoimingute teostamiseks kõnealuse organisatsiooni nimel. Moskvas kõnealust OOO-d M. T ei asu, seega ei saa F.Gunin olla ka selle organisatsiooni esindaja ja lepingu täitmisega seotud kulud summas 88 500 EEK arvete nr 21184 13.05.2003, nr 21248 30.05.2003 ja nr 21397 17.07.2003 alusel jäid OÜ-le A. C tasumata. Kohtulikul uurimisel eelpooltkirjeldatud tõenditega on tuvastatud faktilised asjaolud: 22.04.2003.a on sõlmitud käsundusleping 698 käsundiandja F. Gunini ja käsundisaaja OÜ A. C vahel (käsunditäitjaks on määratud U. A) selle kohta, et käsundisaajal tuleb sõlmida äriühinguga E. E AS agendilepingu käsundiandja nime mainimata, samuti deponeerima tehingu nr ETE-22RMG-04SE (nn. seleeniumi tehing) järgi E. E AS-st käsundiandjale kui agendile laekuva rahasumma (orienteeruv suurus 21% tehingu hinnast) ning kontrollima kõiki asjasse puutuvaid dokumente ning pärast kõigi kulude maha arvamist kandma jäägi käsundiandja arvele.29.04.2003-a-07.05.2003.a käis F.Gunin koos A. C kliendi H.R.ga, kes oli F.Guninit tutvustanud advokaat U.A-le, Moskvas väidetavalt firmas OO M. T, et sõlmida ärikontakte, samuti selgitamas seleeniumi müügitehingu teostamist. Seda kinnitab tunnistaja H. R kui ka süüdistatav ise. Samas aga kui 09.05.2003.a sõlmiti õigusteenuse leping ärifirma M. T nimelt, tehti 22.04.2003.a sõlmitud käsundilepingu muudatus, mille kohaselt lepingust jäetakse välja firma E. E. AS, mis asendatakse firmaga, milline kooskõlastatakse töö käigus suuliselt.. 30.04.2003.a välja antud volikirja kohaselt F. Gunini nimele on tal õigus esindada OOO M. T., mille juriidiline aadress on Taldomskaja 5, korp 1, Moskva, sealhulgas sõlmida lepinguid, allkirjastada arveid jms. U. A kinnitab, et Advokaadibüroole esitas ta ka vist koopia, väites, et tal on seda volitust ka teistes tehingutes vaja. AB-le 4esitatud volikirjal puudub F.Gunini enda allkiri ja tempel, lehe ülaosas on loetav faksi kuupäev 2002.a. Samas esitas F. Gunin ise uurijale ja 12 kohtule samasuguse volikirjaoriginaali, mille tekst ja paugutus on kokkulangevad, kuid selles nn. originaal volikirjas on volituse kehtivuse tähtaeg 31.12.2006.a erinevalt advokaadibüroole esitatud tähtajast 31.12.2003.a . Kohtule esitatud volikirjal on Gunini, kui volitatu allkiri ja tempel, ning käsitsi juurde kirjutatud vene keele ortograafiareeglitele mittevastavad perekonnanimed -С ja С. Volikirja teisel leheküljel on Moskva notari kinnitus 02.05.2003.a, mille kohta volitatu F. Gunin väidab, et tema ise Moskvas notaribüroos ei käinud, seda tegi tööandja ja tema kirjutas allkirja juba peale notari kinnitust. Tema seletus ei ole kooskõlas notaritegevuse praktikaga ning F. Gunini väide, et Venemaal asjad nii käivad ei ole tõsiselt võetav notarite puhul.. Seda enam, et vastavalt õigusabi taotlusele saadetud vastusele ametiasutustest, ei ole Moskvas volituses märgitud aadressil ja ka registrinumbri kohaselt eksisteerinud piiratud vastutusega ärifirmat M. T. Seega ei ole kriminaalasjas olevad volitused tõelised eelkõige tuvastatud intellektuaalse võltsingu tõttu. F. Gunin on küll kohtule esitanud mingi venekeelse päringu koopia ja tühjad riigilõivublanketid, et ta on Moskvas püüdnud ise teha päringu tema ärifirma registreerituse kohta, väites, et teab kindlalt, et talle volituse andnud firma M. T on Moskvas registreeritud ettenähtud korras. Samas aga põhjendab, et talle ei väljastata sellist õiendit, selleks peab olema kohtu päring. Ka see väide pole tõsiselt võetav. Seda enam, et Advokaadibüroole on ta esitanud väidetava firma pangaarvete numbrite kohta 2002.a pärineva faksiga.17.12.2004.a Vene Föderatsiooni õigusabitaotluse vastuse kohaselt tuvastati kontrollimisega, et Moskvas aadressil Taldomskaja 5, korp 1 ei ole kunagi eksisteerinud äriühingut OOO M. T, selles hoones asub Raudteetranspordi Kolledž ja hoone valdajal pole kunagi olnud mingeid lepinguid ärifirmaga. Ka piirkondlikus maksuinspektsioonis pole sel aadressil olnud äriühingut. Seega on kontrollitud erinevate neutraalsete riigiasutuste kaudu, kellest kõik on andnud eitava vastuse. Sellega on tõendatud, et F.Gunin viis Advokaadibüroo eksimusse kui tegelikkuses mitteeksisteeriva juriidilise isiku volitatud esindaja, eesmärgil sõlmida õigusteenuse osutamiseks tsiviilõiguslikud lepingud, mis eeldab ka lepingulist kohustust tasuda õigusteenuse eest. 09.05.2003.a on sõlmitud õigusteeninduse leping nr EST-3447 lisadega advokaadibüroo pidaja OÜ A. C (U. A isikus) ja OOO M. T, asukohaga Taldomskaja 5 korp. 1, Moskva (F. Gunini volitatud esindaja isikus) vahel selle kohta, et tegemist on raamlepinguga, mille eesmärk on luua poolte vahel pikaajalised koostöösuhted kliendi juriidiliste küsimuste ja probleemide lahendamisel vastavalt büroo kehtivale hinnakirjale. Samal päeval on sõlmitud käsundusleping nr 712 käsundiandja OOO M. T, mille esindaja on volikirja alusel F. Gunin ja käsundisaaja OÜ A. C vahel (käsunditäitjaks on määratud U. A) selle kohta, et käsundisaajal on käsundiandja juriidiline ainuesindaja ja – nõustaja Eestis kõigis kinnis- ja vallasvaratehingutes, konsulteerib käsundiandjat tehingute sooritamisel, valmistab ette dokumente ja esindab läbirääkimistel ja asjaajamistel kõigis ametiasutustes. 09.05.2003.a on tehtud käsunduslepingu 698 muutmine, mille kohaselt lepingust on välja jäetud firma E. E AS, mis asendatakse firmaga, millise käsundisaaja kooskõlastab käsundiandjaga töö käigus suuliselt. Samal päeval on U. A saatnud faksi kellelgi L. G-le Moskvasse, et seleeniumile tehingule 200,07 grammi on Saksamaal ostja olemas, kes on valmis dokumendid allkirjastama. Seda kinnitab U. A ise ja toimikus olev dokument – 09.05.2003.a Advokaadibüroosse saabunud fax Saksamaalt G. B-lt, kes teavitab, et on saanud A. C andmed tehingu kohta ja palub koostada lepingu projekt. /tõlge tl. 58 II kd) Selline F. Gunini tegevus tõendab veelkord tuvastatud faktilist asjaolu, et ta jätkuvalt esitledes end olematu firma esindajana sõlmis teise tsiviilõigusliku lepingu ning näitab seda, et tal polnud kavatsust lepingu kohustust täita. Samuti tõendatud vastupidiselt süüdistatava väitele, et Advokaadibüroo oli reaalselt alustanud lepingujärgset tööd, seega õigusteenuse osutamist. 13 08.05.2003.a, see on päev enne õigusteenuse lepingu sõlmimist firma M. T nimelt, on F. Gunin allkirjastanud võlakirja, mille kohaselt laenab ta U. A-lt 50000 krooni tagasimakse tähtajaga 12.05.2003.a 08.05.2003.a on U. A teinud kandnud F.Gunini arvele 50.000 krooni. See omakorda kinnitab seda, et selle võla võttis ta samuti pettusega, hoides kannatanut jätkuvalt eksimuses, et võlakirjas fikseeritud kohustus täidetakse, kasutades ära olematu firma esindajana tekitatud mainet, selgitades, et võidupüha tõttu pole talle laekunud Moskvast rahaülekannet ja kinnitust et tal endal on Eestis kinnisvara, mida tal tegelikult juriidiliselt polnud, eesmärgiga saada varalist kasu laenu näol, kuna tal puudusid vahendid võlakirja kohaselt laenu tagastamiseks 12.05.2003.a ja kannatanu on saanud kahju, tehes varakäsutuse – kandes oma raha üle F.Gunini arvele. Kohus leiab, et ka selle lepingu sõlmis ta tahtlusega, jätta võlg tagastamata.. Seda kinnitab tema eelnev tegevus, mis kogumis oli suunatud tagajärje, vara, või õigusteenuse saamiseks, mille kaudu saada varalist kasu. Seega antud juhul kuriteo kelmuse objektiivse koosseisu tuvastamisega seonduvalt on ka tõendatud subjektiivne koosseis.Kuivõrd on tegemist võetud kohustuse mitte täitmisega puuduvad igasugused õigusvastasust välistavad asjaolud. F. Gunin kinnitab laenu võtmist, kuid seletab, et ta ei pidanudki seda tegelikult tagasi maksma, vaid see summa pidi arvestatama maha peale seleeniumi tehingu vahendustasu tasaarveldust, kuid kohus peab neid väiteid vaid endõigustavaks. U. A kinnitab, et võlg on tasumata, F. Gunin kinnitab, et see ei kuulugi tagastamisele, kuna U. A on õigusteenuste osutamisel jätnud oma töö tegemata. 13.05.2005.a on saadetud kiri L. G-le milles teatakse, et A. C. pakub välja kaheksa kinnisvara ja sadama projekti, millest F. Gunin valis välja 7 projekti ja millest reaalsem on Aseri sadama ostmine, samuti tuletatakse meelde, et õigusabi teenuse eest ei ole tasu laekunud, samuti. Meeldetuletus kirjadele 13.05.2003.a OOO-le M. T Moskva Taldomskaja 5 korpus 1 arve õigusabiteenuse tasumise kohta, lühiajalise krediidi tagastamise ja H. R eest võlgnevuse tasumiseks, mille vastuvõtmise kohta on alla kirjutanud ka F. Gunin 13.05.2003.a. Kohtuistungil on kannatanu U. A selgitab, et F. Gunini laenu ja H.. R võlgnevusest teavitas Moskva ärifirmat, kuna eeldas, et see on seotud ärifirma tegevusega, nagu ta F.Guninist aru sai. 13.05.2003.a on koostatud A. C poolt arve 21184 summas 52 510.00 krooni seoses lepinguga 712 Moskva äriühingule M. T, mille meeldetuletuse on F.Gunin kätte saanud. 30.05.2003.a on koostatud arve nr. 212148 summas 26 550.00 krooni, Moskva äriühingule M. T, mille on F.Gunin kätte saanud seoses lepinguga 712. 17.07.2003.a koostatud A. C poolt arve 21397 summas 9 440.00 krooni seoses lepinguga 712 Moskva äriühingule M. T SE-tehinguga seonduvalt, 17.07.2003.on koostatud A. C. poolt arve nr. 21403 Fjodor Guninile summas 11895.00 krooni seoses lepinguga 712, mille faili nr.711 seoses laenulepingu, Aseri sadama projekti tegelemise eest ja 01.08.2003.a on koostatud arve 21346 Fjodor Guninile seoses Aseri sadama projektiga tegelemise ja laenulepingu koostamise eest summas 885.00 krooni. Kannatanu väitel kusagil juulikuust 2003.a katkesid igasugused kontaktid F. Guniniga., tema telefon ei vastanud. Nende lepingute alusel väljakirjutatud arved alates 13.05.2005 on käesoleva ajani tasumata. Advokaadibüroo kinnituse kohaselt on aga tasutud riigile käibemaks /tl. 53/. Seega ei ole õigustatud süüdistatava ja tema kaitsja väide, et tegelikult ei ole tekitatud varalist kahju, kuna pole varalist kasu. Kuivõrd F. Gunin sõlmis lepinguid nii füüsilise isiku kui ka teadvalt olematu juriidilise isiku esindajana, siis teadis ta ka, et õigusteenuseid tasuta lepingukohaselt. Asjaolu, et ta lootis nn. seleeniumi tehinguga teenida kasu, millele ta võis loota kui maksuvõime taastumisele aga on ka tunnistaja H. R ütlustega kummutatud, sest ta väitis, et juba aprillikuu lõpul 2003.a Moskvas olles ja kuuldes, et seleeniumi müüja pool ei soovi, et kaup läbiks nende poolt Moskva tollivormistuse viitas reaalsele tehingu võimatusele, mida ta ka F. Guninile avaldas. Seega kohus leiab, et süüdistava tegevus lepinguid sõlmides oli kannatanule ebaõige ettekujutuse 14 loomine, et ta on Moskvas asuva juriidilise isiku - äriühingu volitatud ainuesindaja vabariigis, mille tulemusena kannatanu ( nii Advokaadibüroo kui ka U. A) sattus eksimusse: uskudes süüdistava selgitusi tema mõjukatest kontaktidest Venemaal ja soovi osta Eestis kinnisvara, müüa Eestis kui vahendaja muldmetalle Euroopasse. Selle tulemusena kannatanu tegi varakäsutuse, mis seisnes õigusteenuse osutamisena: sõlmis süüdistatavaga lepingud ja hakkas talle nii füüsilise isiku kui ja juriidilise isiku esindajana õigusteenust osutama, millega sai varalist kahju tehtud töö eest saamata tasuna, laenu tagastamata jätmise tõttu, süüdistatav aga varalist kasu, jättes tasustamata õigusteenuse eest esitatud arved, jättes tagastamata laenatud rahasumma, samuti sai informatsiooni Eesti kinnisvaraturu kohta. Asjaolu, et nn. seleeniumi tehing ei teostunud eelkõige ostja vahendaja loobumise tõttu, oli tegelikult tingitud asjaolust, et ostu-müügilepingu staadiumis selgus, et nimetatud seleeniumi-isotoop oli Eesti Vabariiki toimetatud illegaalselt, ostjapool esitas aga tingimused, mis oleksid pidanud tagama tehingu legaalsuse, seda eelkõige tollivormistuse osas(läbi Moskva või läbi panga). Ka selles osas on F. Gunin andnud vastandlikke ütlusi, kord on tunnistanud, et tõi selle seleeniumi isotoobi Eestisse illegaalselt, hiljem on selgitanud, et deklareeris selle Narva tollis, kuna tal on litsents. Ühtki dokumenti aga esitanud ei ole. Samas on selgitanud seleeniumi-isotoobi tehinguga Moskva ärifirma M. T seotud ei olnud, seda tehingut juhatas nn. L. G., kes ei olnud tegev ärifirmas, vaid hoopis Venemaa peaministri turvameeskonnast. Tehingut taheti vormistada ärifirma kaudu. Faktiliselt on aga tuvastatud, et sõlmitud lepingute eest õigusteenuse tasumise aeg oli tunduvalt enne seda, kui selgus nn. Seleeniumi tehingu teostamatus. Samuti leiab kohus süüdistatava tegevus kannatanult U.A-lt raha laenates oli kannatanule ebaõige ettekujutuse loomist sellest, et ta hetkelised rahalised raskused, tingitud sellest, et Venemaal on pangad 9.mail suletud ja seetõttu ei tule talle rahaülekannet kohale. Nii selle ettekäändega, kui varemalt kinnitatud kinnisvara olemasoluga, samuti Moskva äriühingu esindamisest, viis ta ka selle tsiviilõigusliku tehingu puhul kannatanu eksimusse oma maksujõulisusest, kes selle tulemusena tegi varakästuse F.Gunini kasuks. Laenates F. Guninile 50.000 krooni, millega sai varalist kahju, süüdistatav aga varalist kasu saadud laenu näol, mida ei ole käesoleva ajani tagastanud. Süüdistav oma tegevuses karistusõiguslikku süüd ei näe, leiab, et tegemist on vaid tsiviilõigusliku vaidlusega ja tegelikult olid lepingud vaid tühjad paberid, kõikide teenuste eest tasu rajanes peale seleeniumi tehingu teostamist saadavalt vahendustasult tasaarveldustega. Selline oli tegelik kokkulepe advokaat U. A-ga.. Kohus sellega ei nõustu, sest samas kinnitab süüdistatav ise, et ei kavatsegi tasuda, sest väidetavalt advokaadibüroo ei teinud midagi lepingute täitmiseks, ainult esitas arveid. See ei vasta tegelikkusele, sest näiteks käsundilepingu nr. 698 osas on 09.05.2003.a advokaadibüroosse saabunud faks G.B-lt, et nad on saanud andmed kauba – seleeniumi kohta ja on nõus ostma kogust 200,07 grammi ning paluvad koostada lepingu projekt. Samas kinnitab F. Gunin, et osales nõupidamistel sadamate projektides, talle esitati mingeid projekte ja sadamate plaane. Seda asjaolu kinnitab ka tunnistaja K. K, et osales kahel nõupidamisel F.Gunini palvel. Samuti kinnitab käsunduslepingu 698 seonduvalt õigusteenuse osutamist tunnistaja P. D. L, et kohtus advokaat U. A-ga seoses Se74 ostu-müügi tehingu vahendamisega, edastas ostjapoolsed tingimused tehingu teostamiseks, kinnitades, et leping jäi sõlmimata just seetõttu, et ostu-müügi objekti ei tahetud ettenähtud korras lasta Saksamaa ekspertiisi asutusse toimetada, kuigi nende poolt pakuti välja mitu võimalust, kuidas seda korrektselt teha. Seda kinnitab ka ärakiri E. E AS faksisõnumist AB-le C. Nende tõenditega on ümber lükatud F. Gunini ütlused, et Advokaadibüroo ei teinud mingit tööd talle õigusteenuse osutamiseks, vaid kinnitavad seda, et advokaadibüroo asus koheselt käsundeid täitma, esitades arved vastavalt teostatud tööde mahule ja tasudes arvete alusel käibemaksu. Seega ei saa F. Gunini väidet pidada tema tegevuse õigusvastasust välistavaks asjaoluks ,et ei pidanudki lepingute kohaselt tasuma, sest samas võttis ta 13.05.2003.a Advokaadibüroolt vastu 15 arved edastamiseks Moskvasse firmale M. T, kuna nimetatud firmat ei ole Moskvas registreeritud ja näiteks seleeniumi tehingu puhul ta ise kinnitab, et see ei olnudki tegelikult seotud M. T tegevusega, teadis ta lepinguid sõlmides, et firma nimel sõlmitud lepingu arveid ei tasuta. 12.05.2006.a oli temal endal laenulepingu järgi laenu tasumise aeg. Kõigis lepingutes on õigusteenuste tasumise osas täpselt fikseeritud kord.. 25.05.2003.a selgus, et seleeniumi tehing ei teostu, samas ei võtnud ta midagi ette, et oma isiklikku võlga laenulepingu järgi tasuda. F. Gunini väide, et tema poolt füüsilise isikuna ja nn. M. T OOO esindajana sõlmitud tsiviilõiguslikud lepingud on vaid formaalsus, mis ei omanud tegelikult mingeid õiguslikke tagajärgi, eriti teenuse eest tasumise osas, ei ole põhjendatud ega tõsiselt võetav 56-aastase inimese puhul. Antud juhul tuvastatud faktiliste asjaoludega kuriteo objektiivne koosseis tõendab ka subjektiivset koosseisu, et F. Gunin nii isiklikult kui väidetava Moskva äriühingu esindajana lepinguid sõlmides ei soovinudki tasuda õigusteenuste eest. Seda enam, et enda nimelt sõlmitud käsundilepingu nr., 698 (agendilepingu sõlmimiseks firmaga E. E AS tehinguks ETE -22-RMG-04-SE, millest 09.05 2003.a arvati käsundiandja soovil välja nimetatud firma ) teadlikust ja soovimatust tasuda lepingu tasu, sest võttis arved selle tehingu teostamiseks tehtava õigusteenuse eest esitamiseks olematule Moskva ärifirmale. See tõendabki F.Gunini tahtlust korduvalt varalise kasu (tasuta õigusteenuse) saamiseks õigusteenusena Advokaadibüroolt ja laenuna raha U. A-lt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutise loomisega maksuvõimelisusest. F. Gunini tegevus karistusõiguslikult hinnatav
Kohus on tuvastanud tema tegevuses kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Õigusvastasust välistavad asjaolud seega puuduvad, sest teadliku tegevusega kahjustati teistele isikutele seadusega kaitstavaid õigushüvesid. ja tekitati varaline kahju.. Tema end õigustavad ütlused (tegelike kokkulepete osas tasustamise küsimuses) on eelpoolkirjeldatud objektiivselt tuvastatud faktiliste asjaoludega ja tunnistajate ütlustega ümber lükatud. Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud, sest sõlmides kannatanuga lepingud teadlikult tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisega enda ja olematu äriühingu maksevõimelisest on välistatud, et ta ei saanud aru teo keelatusest ja see eksimus oli talle vältimatu. Kohus ei nõustu süüdistatava ja tema kaitsja väitega, et tegemist on vaid tsiviilõigusliku vaidlusega, milles puuduvad kuriteo tunnused. Tsiviilõiguslik pettus on sätestatud TsÜS §-s 94, mille kohaselt on pettus teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Petmine tähendab faktide osas eksimuse tekitamist, suurendamist või säilitamist. Seda on F. Gunin korduvalt teinud iga lepingu sõlmimisel ja võlakirja allkirjastamisel. Pettuse kõige olulisemaks tunnuseks on teise isiku eksimusse viimine ehk kannatanule ebaõige ettekujutuse loomine. Seega on pettus karistusõigusliku kelmuse koosseisu põhiliseks osaks..
lg 1 sätestab karistuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on tuvastatud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Petmise keelu eesmärgiks on teise lepingupoole kaitsmine ebaõigete asjaolude avaldamise kaudu tekkida võiva kahju eest. Pettus peab olema kannatanus tekitanud, suurendanud või säilitanud ükskõik missugust liiki eksimust, mis andis talle tõuke tehingu sõlmimiseks.
objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu: petmist – tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist (asjaolude moonutamist- maksuvõimelisust nii Moskva äriühingu kui ka enda poolt), mille tagajärjel isik satub eksimusse, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse – teo, mis viib petetu varalise seisu kahjustumisele (sh lepingute sõlmimised) ning saab varalist kahju, õigusteenuse osutamise ettenähtud tasu jäi saamata, süüdlane aga varalist kasu – positiivne muudatus tema varalises seisus, sest jätab tasumata ette nähtud õigusteenuse tasud, seega on saanud tasuta õigusteenust. F.Gunini poolt sõlmitud käsunduslepingute nr. 698 ja 712 ja 16 advokaadibüroo poolt osutatud teenuste alusel ei saanud F.Gunini loodetud varalist kasu, kuna tehingud jäid teostamata, kuid varaliseks kasuks tulebki lugeda kandmata varalised kulutused, mis kuulusid lepingu järgselt tasumisele. Subjektiivsest küljest eeldab kelmuse koosseis vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude kohta, lisaks peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, sest ta oli teadlik enda maksuvõimelisusest, see tähendab – maksmisvõimetusest, samuti nn. Moskva äriühingu tegelikust olematusest. Põhjuslik seos on olemas siis, kui tehingu sõlmimise otsuse tegemisel ei olnud kannatanul pettusega saavutatud tegutsemispõhjuste kõrval olemas muid tegutsemispõhjusi. Õigusvastane on tegu, mis ei vasta õigusnormile või tehingust tulenevale kohustusele. Kuivõrd on tõendatud faktiline asjaolu ülalkirjeldatud tõenditega, et F.Gunini poolt esitatud maksuvõimelist ärifirmat, kelle nimel ta kirjaliku volituse esitas polnud tegelikult olemas, samuti pettis U. A-d võla saamiseks ettekäändel, et Venemaal on võidupüha tõttu pangad suletud ning firma pole talle seetõttu raha üle kandnud, seega teadis ta juba advokaadibürooga lepinguid sõlmides, et reaalselt lepingutega võtavad kohustused õigusteenuse eest tasumise osas pole täidetavad, seega sõlmis süüdistuses toodud lepingud ja enda võlakirja algusest peale tahtega jätta omapoolsed lepingu kohustused täitmata. Kannatanud A. C. ja U. A kinnitavad, et lepingute sõlmimisele viis neid Fjodor Gunini pöördumine ja enda esitlemine kui Eestis kinnisvara omavat isikut ja usaldusväärse Moskva äriühingu ainuesindajana vabariigis. Äriühing oli huvitatud nii tehingutest kütuse kui ka investeeringutest Eesti sadamatesse ja vajasid selleks Eestis kvaliteetset õigusabi ning juriidilist teenindamist. Kuna äriühing on huvitatud nii tehingutest kütuse kui ka investeeringutest Eesti sadamatesse, milleks vajasid Eestis kvaliteetset õigusabi ja juriidilist teenindamist. F. Gunin käis advokaadibüroo kliendi H. R-ga Moskvasse väidetavas äriühingusse, millest jäi mulje, et ta enda seotud selle mõjuka firmast, kui ka reaalselt tegutsevast Moskva äriühingust, kes soovib koostööd teha Eestis kütuse ja metallide müügi-ostuga, on huvitatud investeeringutest Eestisse. Samas sellise tegevuse kaudu jättis F. Gunin endast usaldusväärse, maksuvõimelise kliendi, mistõttu ei saanud tekkida kahtlust, et õigusabi osutamise eest jätab klient jätab lepingutest tulenevad kohustused täitmata . Seega viis F. Gunin teadvalt tegelikkusele mittevastavate faktidega Advokaadibüroo eksimusse ja lepingute sõlmimisele, mille täitmata jätmise tõttu sai Advokaadibüroo varalist kahju osutatud õigusteenuste eest tasu saamata jäämisega. Samas aga on riigile tasutud käibemaks nende teenuste arvete eest. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Fjodor Gunin on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud teise astme kuriteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Kohus leiab, et F. Guninit tuleb karistada vangistusega sanktsiooni alammääras. Samas aga leiab, et arvestades asjaoluga, et tegemist on mitte enam noore inimesega, kellel on perekond, ei ole otstarbekas tähtajalise vangistuse täitmisele pööramine, kui Fjodor Gunin ei pane 18-kuulise katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
Kohus leiab, et OÜ A C. poolt esitatud tsiviilhagi summas 101 244.00 krooni on küll põhjendatud, kuid kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtupidamise korras, sest süüdlane on vaidlustanud tsiviilhagi sellises ulatuses, tunnistaja K. K ütlustest selgub, et tema võttis vaid kahel korral osa koos F. Guniniga toimunud nõupidamistest sadama projektidega seonduvalt, 17 need on kestnud tunduvalt vähem aega, arvete spetsifikatsioonides on toodud kirjeldused toimingutest, samuti kinnitab P.D.L, et kohtus vaid paaril korral U.A-ga ja kõige pikem kohtumine võis olla 45-minutit kuni tund, ka T. H laenulepingu koostamiseks pole mingit materjali, vastavalt U. A ütlustele võis olla tegemist ka suulise lepinguga, kannatanu pole selgitanud kuidas see on seotud käesoleva süüdistusega, puudub ka nn. seleeniumi lepingu projekt, mille U. A ütluste kohaselt ta hävitas, kui kuulis, et seleeniumi- isotoop on illegaalselt juba Eestisse toimetatud. Seetõttu ei ole võimalik ainult esitatud arvete ja spetsifikatsioonide alusel, kohtul ei ole võimalik lugeda hagi tõendatuks selle kriminaalasja raames, kuna süüdistatav ei tunnista hagi sellises ulatuses, väites, et sellises ulatuses ei ole talle õigusteenust osutatud. Advokaadibüroo on esitanud õiendi et need viis arvet (21184,21397,21248,21436,21403 on registreeritud Advokaadibüroo müügiaruannetes ja tasutud riigile käibemaks (15.444.00 EEK). U. A poolt esitatud tsiviilhagi summas 50 000 krooni on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub süüdlaselt väljamõistmisele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 pdes 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p-le 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2006.a on kuupalga alammäär 3000 krooni, seega sundraha II astme kuriteos 4500 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.