← Eesti

4-07-43\1

4-07-43 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.01.2007.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-07-43 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakond Väärteoasi Inga Kuldmäe kahtlustus KarS § 218 lg.1 järgi Menetlustoiming Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine Menetlusalune isik Inga Kuldmäe RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg.3 p.3, § 191 p.12 Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Tõnu Kivise 15.12.2006.a. määrus väärteoasjas nr 2670,06,008752 ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna 11.08.2006.a. väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr 2670,06,008752. Edasikaebamise kord Käesolev kohtumäärus ei kuulu määruskaebuse korras vaidlustamisele. Faktilised asjaolud Ülle Elsa Vili poolt 05.07.2006.a. Pärnu Politseiprefektuurile esitatud avalduse kohaselt kahtlustab ta Inga Kuldmäed 05.07.2006.a. Pärnus, Pardi tn 15b asuvast eramust temale kuuluva käekoti ja kingade varguses, millega tekitati avalduse esitajale varalist kahju 5000.00 krooni. Kohtuväline menetleja alustas avalduse alusel väärteomenetlust väärteoasjas nr 2670,06,008752, milles kuulas üle kannatanu, tunnistaja Toivo Kuldmäe ja menetlusaluse isiku. 11.08.2006.a. koostas kohtuväline menetleja väärteoasjas nr 2670,06,008752 väärteomenetluse lõpetamise määruse, milles esmalt konstateeris, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 218 lg.1 järgi ning seejärel otsustas lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, kuna ei ole alust arvata, et toimus vargus, mille toimepanijaks oleks menetlusalune isik. Menetluse käik Nimetatud väärteomenetluse lõpetamise määrusele esitas kannatanu kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja andnud esitatud faktilistele asjaoludele väära õigusliku hinnangu. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Tõnu Kivise 15.12.2006.a. määrusega väärteoasjas nr 2670,06,008752 jäeti kaebus rahuldamata. Nimetatud kohtuvälise menetleja juhi 1

(2)4-07-43 määruse kohaselt on kohtuvälise menetleja ametnik teinud kõik väärteoasja lahendamiseks ning ei tuvastanud, et menetlusalune isik oleks temale etteheidetava väärteo toimepanemises süüdi. Seega on menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel põhjendatud. Nimetatud määrusele esitas kannatanu kaebuse maakohtule. Kaebuses palub kannatanu tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Tõnu Kivise 15.12.2006.a. määrus väärteoasjas nr 2670,06,008752 ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna 11.08.2006.a. väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr 2670,06,008752 järgmistel motiividel. Väärteomenetluse lõpetamise määrusest ei tulene üheselt, kas menetlus Inga Kuldmäe suhtes lõpetati seetõttu, et tema teos puuduvad väärteo tunnused või tuvastati siiski tema süü temale etteheidetava väärteo toimepanemises, kuid otsustati väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kannatanu on seisukohal, et menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel peab olema ka kannatanu nõusolek. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid, asub seisukohale, et vaidlustatud määrused tuleb tühistada, kuivõrd kohtuvälise menetleja 11.08.2006.a. väärteoasjas nr 2670,06,008752 tehtud menetluse lõpetamise määrusest ei tulene üheselt menetluse lõpetamise alus. VTMS § 75 lg.2 p.1 ja 2 kohaselt märgitakse väärteomenetluse lõpetamise määruse põhiosas menetlusotsustuse põhjendus ja väärteomenetluse lõpetamise alus vastavalt VTMS §-le 29 või
  1. Kohtuväline menetleja annab määruses väärteoasjas tuvastatud faktiliste asjaolude kohta hinnangu, mille kohaselt ei ole alust arvata, et toimus vargus, mille toimepanijaks oleks menetlusalune isik. Seega on asjas väärteomenetluse lõpetamist, kui menetlusotsustust, faktiliselt põhjendatud kui menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumist, millisel juhul kuuluks väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg.1 p.1 järgi. Samas on kohtuväline menetleja samas määruses esitanud, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 218 lg.1 järgi ning seejärel otsustanud lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg.1 p.1 järgi. Kohus on seisukohal, et ühes väärteos ei saa sama isiku suhtes samaaegselt puududa väärteo tunnused ning esineda süü väärteo toimepanemises. Kui isiku süü temale etteheidetava väärteo toimepanemises ei ole tuvastatud, tuleb tema suhtes lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kui isiku süü temale etteheidetava väärteo toimepanemises on tuvastatud, tuleb teha VTMS § 73 lg.1 p.1 kohane karistuse määramise otsustus või lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi. Nimetatu tuleneb läbi VTMS § 2 KrMS §-st
  2. Väär on kannatanu seisukoht, et menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel peab olema ka kannatanu nõusolek. Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel on kohtuvälise menetleja kaalutlusõigus, milles hinnatakse menetlusaluse isiku süü suurust temale etteheidetavas süüteos ning avalikku menetlushuvi sellise süü suhtes riikliku karistusrepressiooni kohaldamiseks. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtuvälise menetleja või kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Seega ei ole menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise puhul tegemist kannatanu õiguste ega väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Igor Pütsep Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.