1-06-11481\7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 05.detsember 2006.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-11481 Kohtukoosseis Eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Ita Urban Kriminaalasi L.R süüdistusasjas KarS § 424 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 01.
4. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava L.R kaitsja adv. Aivar Ennoki apellatsioon Prokurör Süüdistatav Alari Lehesmets L.R (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 1.novembrist 2006.a.L.R Rod suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK L.R mõisteti Harju Maakohtu 1.novembri 2006.a. otsusega süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega üheksa kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti L.Rle karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 sätteid järgides suurendati L.Rle vaidlustatud otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistust (s.o. kuus kuud vangistust) L.Rle Harju Maakohtu 25.10.2004 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistuse (s.o. viis kuud vangistust) ärakandmata osa (s.o. viis kuud vangistust) võrra. Lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi 2 mõisteti L.Rle üksteist kuud vangistust. Süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks valiti L.R suhtes tõkend vahistamine. L.R vahistati kohtusaalis otsuse kuulutamisel, s.o. 1.novembrol 2006.a., mis on ka lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse alguse ajaks. Lisakaristusena võeti vastavalt KarS § 50 lg 1 L.Rlt ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga kaks aastat. L.R mõisteti KarS § 424 järgi süüdi selles, et tema isikuna, keda 25.10.2004 karistati Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistusega viis kuud KarS § 73 sätete rakendamisega tingimisi katseajaga kolm aastat ja kuus kuud ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga seitse kuud, s.o. mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobeseisundis, kehtiva karistuse ajal uuesti 14.04.2006 kella 12:35 ajal juhtis Tallinnas x tänaval mootorsõidukit (MB, registreerimisnumbriga xxx XXX), olles alkoholijoobes. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja adv. A.Ennok taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist L. R mõistetud karistuse osas ning uue otsusega temale kergema karistuse mõistmist. Karistuse kergendamise taotlust põhjendab apellant sellega, et L.R on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud, puuduvad vastutust raskendavad asjaolud ja et L.R elus on toimunud olulised muudatused- ta abiellus 20.07.2006.a. ning tal sündis laps. Sellest teeb apellant järelduse, et L.R on kasvuraskused möödas ning perekonnapea staatus ja laps on andnud elule teised väärtushinnangud. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, kuulanud ära süüdistatava, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebuste väidetega leiab, et L.Rle mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandu raskusele ja ka L.R isikule. Maakohus on ka põhjendanud, miks ei pea võimalikuks karistada L.R sanktsioonis ettenähtud rahalise karistusega. L.Rle vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud 1/3 võrra lühendatud karistust – 6 kuud vangistust - ei saa pidada liiga rangeks karistuseks. Karistusmäära valikul on maakohus lähtunud sellest, et L.R on varem kriminaalkorras karistatud analoogse kuriteo eest ning uue kuriteo pani ta toime eelmise kohtuotsusega kohtu poolt määratud katseaja kestel. Kuna L.R pani vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod toime katseajal, siis on välistatud temale liitkaristuse mõistmine tingimisi. Samadel põhjendustel on välistatud ka kaitsja poolt taotletud nn „šokivangistus“. Nimelt, kohaldatakse nii täielikult kui ka osaliselt tingimisi karistuse vabastamist ühtede ja samade sätete alusel (KarS prg. 73 ja 74), millised näevad üheselt ette, et uue tahtliku kuriteo eest vangistuse mõistmisel pööratakse eelmine kohtuotsus täitmisele ja karistused, s.o. vangistused liidetakse täielikult. Liitkaristust, millest peaaegu poole , s.o. 5 kuud , moodustab eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja mille täitmisele pööramisest uue tahtliku kuriteo toimepanemisel oli süüdistatav ka teadlik, ei saa samuti pidada rangeks karistuseks. Liitkaristus on mõistetud kooskõlas KarS prg. 65 lg 2 sätetele, mis väljendab seaduseandja tahet – eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse ja uue mõistetud karistuse täielikku liitmist. 2