1-06-15965\3

Ärakiri 1-06-15965 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Haapsalu Kohtuasja number 1-06-15965 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Ülle Kauts Ülle Tamm Advokaat Ruth Sild Istungisekretär Prokurör Kaitsja Kriminaalhooldusametnik Pärnu Maakohtu Haapsalu kriminaalhooldustalituse kriminaalhooldusametnik Rein Merila Taotlus Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku R.Merila taotlus Martin Mehik`ule Pärnu Maakohtu 28.11.2005 kohtumäärusega määratud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks ja vahistatuse põhjendatuse kontroll RESOLUTSIOON 1.Rahuldada kriminaalhooldaja R.Merila taotlus ja pöörata Martin Mehik`ule Pärnu Maakohtu 28.11.2005 kohtumäärusega määratud karistuse kandmata osa (karistus mõistetud Pärnu Maakohtu 12.09.2005 kohtuotsusega nr 1-487/2004) täitmisele ja saata Martin Mehik (ik *, elukoht *) kandma 5 (viie) kuu 9 (üheksa) päevast vangistust. 2.Vangistuse kandmise alguseks lugeda Martin Mehik kinnipidamine 02.jaanuaril
4. Jätta Martin Mehik suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kuulutamisest. Asjaolud 28.11.2005 Pärnu Maakohtu määrusega vabastas kohus Martin Mehik`u karistuse kandmisest enne tähtaega. M.Mehik määrati 1 aastaks kriminaalhooldaja järelevalve alla järgima kontrollnõudeid ja teda kohustati KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma 1 kuu jooksul alates vabanemisest tööle. M.Mehik vabanes enne tähtaega karistuse kandmisest 09.12.2005 ja kandmata karistuseks jäi vangistus 5 kuud 9 päeva. Kriminaalhooldaja taotlus 13.12.2006 saabus kohtusse kriminaalhooldaja taotlus, mille kohaselt ei ole M.Mehik kahe viimase kuu jooksul ilma mõjuva põhjuseta tulnud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ja vestlusele, millega jämedalt rikkus kontrollnõudeid. Viimast korda kohtusid 28.09.
5. 31.10.2006 helistas kriminaalhooldaja M.Mehik telefonil, kuid telefon ei vastanud. Helistas emale, ema ütles, et M.Mehik on kodus ja andis talle telefoni üle. Küsimusele, miks ei ole oktoobris registreerimisele tulnud, vastas vaikimisega. Hiljem ütles, et ei ole bussisõidu raha. Leppisid kokku, et tuleb 06.11.2006 Lihulasse, ei tulnud, vaid helistas, et tuleb 08.11.2006 koos emaga Haapsallu. Ei tulnud. Ema telefoninumbril helistades vastas vend ja ütles, et Martin sõitis Soome. Järgmisel päeval helistas emale, kes ütles, et poiss läks kodust ära. Nii kestis helistamine edasi. M.Mehik telefon andis igasuguseid toone, kuid keegi ei vastanud. Korra oli M.Mehik emale Tallinnast helistanud, et töötab ja telefonikaardi saades helistab ka kriminaalhooldajale. Kriminaalhooldajaga kontakti võtnud ei ole. Viimati helistas kriminaalhooldaja 07.12.2006, ema telefon oli välja lülitatud ja M.Mehik telefon andis kinnist tooni. 07.12.2006 saatis M.Mehik telefonilt 56322526 kell 20.00 sõnumi, milles palus oodata 20.12.2006 ja lasta tal töötada, siis lubas tulla kriminaalhooldaja juurde. Katseaeg aga lõppes 08.12.
6. Kriminaalhooldaja on M.Mehikuga katseajal kohtunud 8 korda. M.Mehik ei ole täitnud hoolduskavas püstitatud eesmärke. M.Mehik ei ole katseajal toime pannud ühtki uut kuritegu, kuid 23.05.2006 pani toime väärteo Liiklusseaduse § 74-1 lg 1 järgi. Karistuseks rahatrahv 4200 krooni. 01.06.2006 pani toime väärteod Liiklusseaduse § 74 lg 1 ja § 74-3 järgi, karistuseks rahatrahvid kokku 6000 krooni. M.Mehik on kogu aeg teinud juhutöid, natuke kauem töötas OÜ Viljatare, mis asub Martnas. Oli ka tööleping OÜ RentMan Rent, kuid vaatamata sellele ei ole maksnud oma rahalisi kohustusi. Kriminaalhooldaja juures käis korralikult esimesed viis kuud peale vanglast vabanemist, siis tuli kogu aeg saata kutseid, helistada ja taga otsida. Lähtudes eeltoodust taotleb kriminaalhooldaja pöörata karistus täitmisele. Kohus määras arutada kohtule esitatud erakorralist ettekannet 22.12.
7. M.Mehik kohtuistungil ei ilmunud. 22.12.2006 kohtumäärusega kuulutas kohus M.Mehiku tagaotsitavaks ja tema tabamisel ta vahistada. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. M.Mehik andis kohtus ütlusi, et oli teadlik, et peab iga kuu kriminaalhooldaja juures käima. Oli teadlik, et peab minema karistust kandma, kui kriminaalhooldaja juurde ei ilmu. Kriminaalhooldaja juures ei käinud, sest polnud raha ja oli tööl. Ema tööl ei käi, aitab oma väiksemaid vendi (7 ja 9 aastane) üleval pidada. Võttis vendadele nüüd järelmaksuga arvuti ja kui peab minema vangi ,siis see võlg jääb ka kaela. Palka ei ole nüüd viimase kahe kuu eest saanud. Muidu oli palk kuskil 20 000 , kuid ka elamisele kulus raha. Lasi palga kanda oma väiksema venna arvele, et palka ära ei võetaks (esialgu ütles, et kandis venna arvele raha, et vend saaks vajalikke asju osta). On tasunud ka oma võlgu – kohtutäituritele – 6000 ja 3000 jne, sinna läks ka raha. Kui kriminaalhooldaja juurde ei läinud, siis kriminaalhooldajaga ise ühendust ei võtnud, ikka pidi kriminaalhooldaja teda otsima. Kahetseb ja palub kohtul mitte teda vangi saata, kui oleks võimalus, käiks nüüd kriminaalhooldaja juures kasvõi iga nädal. Prokuröri seisukoht Tõendamist on leidnud, et M.Mehik on rikkunud kontrollnõudeid. M.Mehik jutt, et kriminaalhooldaja juures käimist takistasid rahalised võimalused, on paljasõnaline, just ise selgitas, et kandis raha venna arvele, et kohtutäiturid ei saaks raha võlgade katteks võtta. Mõjuvaid põhjuseid, miks kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata jätta, ei esine, seega tuleb saata M.Mehik karistust kandma. Samuti tuleb jätta muutmata tõkend vahistamine. Kaitsja seisukoht Tõendamist on leidnud, et M.Mehik oktoobris ja novembris 2006 kriminaalhooldaja juures ei käinud. Seadus ei näe ette muud võimalust kui sel puhul saata isik karistust kandma. Kaitsja leidis, et M.Mehik on esitanud mõjuvad põhjused, miks ta kriminaalhooldaja juurde ei tulnud. Raha polnud, sest raha kulus muude kohustuste täitmiseks – aitas vendi üleval pidada ja tasus riigivõlgu. . Algselt täitis kontrollnõudeid. Kaitsja leidis, et kohtu määrus vahistamiseks oli põhjendatud, kuna M.Mehik oli kohtuistungist teadlik, istungile ta ei ilmunud ja ilma temata ei saanud asja arutada. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Tõendamist on leidnud, et M.Mehik käis viimati kriminaalhooldaja juures registreerimisel 28.septembril 2006 ja on andnud ka allkirja, et on teadlik, et järgmine registreerimine toimub 24.10.
8. Rohkem ta aga kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ei ilmunud. M.Mehik tunnistas ise, et oli teadlik registreerimisele mitteilmumise tagajärgedest – karistust tuleb kandma minna. Kohus leiab, et M.Mehik on talle katseajaks pandud kohustust – ilmuda kriminaalhooldaja juurde registreerimisele – rikkunud pahatahtlikult. M.Mehik ise kinnitas, et tal ei olnud raha, seda on ta öelnud korra ka kriminaalhooldajale. Kohus leiab, et see väide on paljasõnaline. M.Mehik ise kohtus kinnitas, et ta käis tööl ja tema kuupalk oli kuskil 20 000 krooni. Samas lisas ta, et täitis rahalisi kohustusi kohtutäituritele. Kaitsja poolt kohtule esitatud tõend näitab, et rahalise kohustuse on ta juunis 2006 summas alal 1000 krooni tasunud kohtutäiturile. Kaitsja kinnitas kohtuistungil, et muid tasumisi kohtutäituritele kohtutäiturite andmebaas ei näidanud. Asjaolu, et M.Mehik toetas oma vendi ei anna alust karistust täitmisele pööramata jätta. Samas kinnitas M.Mehik hiljem, et kandis raha venna arvele, et kohtutäiturid ei saaks seda raha tema nõuete katteks ära võtta. M.Mehik kinnitas, et tema vennad elavad koos ema ja tema elukaaslasega, seega nad järelvalveta ei ole. Vendade hoolitsusvajaduse kontrollimiseks võtab kohus ühendust vallavalitsusega, kes peab tagama hoolituseta ja puudust kannatavate isikute toimetuleku. Kohus leiab, et asjaolu, et M.Mehik kriminaalhooldaja juurde ei ilmunud, kriminaalhooldajaga ka ühendust ei võtnud, näitab tema pahatahtlikku ja hoolimatut suhtumist talle kohtu poolt mõistetud karistuse kandmisse. See aga tähendab, et ei ole võimalik kriminaalhoolduse eesmärke ellu viia. Isik vabastatakse tingimisi enne tähtaega ja määratakse kriminaalhooldusele, kui on alust arvata, et kriminaalhoolduse teostamisega on võimalik ellu viia karistuse eemärke. Kui aga kriminaalhooldust ei ole võimalik teostada süüdimõistetu enda tahtlikust käitumisest põhjustatud asjaolude tõttu, siis tuleb mõistetud karistus täitmisele pöörata, sest muul viisil ei ole võimalik karistuse eesmärke täita. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et M.Mehik tuleb saata talle 28.11.2005 Pärnu Maakohtu määrusega määratud ärakandmata 5 kuu 9 päevast vangistust kandma. M.Mehik suhtes valitud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata, kuna vahistamise alused ei ole ära langenud. M.Mehik hoidis karistuse kandmisest kõrvale, kui ta oli kriminaalhooldusel, ta ei teavitanu kriminaalhooldajat oma elukoha muutmisest, mistõttu ta tuli kuulutada tagaotsitavaks. Ta ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde ja ka kohtusse, kuigi kohtuistungi aeg oli talle teada. Eeltoodu annab aluse arvata, et ta võib kõrvale hoiduda ka reaalse vangistuse kandmisest. Karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda M.Mehik kinnipidamine 02.01.
9. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige