sätestab, et kui
ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteo erisusi. KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja etteheide M.Mägile ei tulene seadusest ja asjaolu, et M.Mägi autot juhtinud isikut sündmuskohale ei kutsunud, ei tõenda, et tema ise autot juhtis. Käesoleval juhul leiab kohus, et kuna nii menetlusalune isik kui M.Ollema on kinnitanud, et abipolitseinik M.Ollema ütles M.Mägile, et ta teeb tema elu seal vallas raskeks, siis peale sellist käitumist ei saagi enam oodata inimeselt koostööaldist käitumist, sest ametniku poolt selliste asjade ütlemine ei saagi tavakodaniku jaoks kõlada millegi muuna kui ähvardusena ja on täiesti lubamatu. Kohus loeb, et see oli puhas jõudemonstratsioon, mis vastavalt M.Mägi ütlustele võttis temalt igasuguse koostöötahte. Tunnistajate M.Oidjärv ja M.Ollema ütluste kohaselt nad eeldasid, et autoga sõitis M.Mägi ja kuna M.Mägi ei toonud seda isikut, kes tema jutu kohaselt autot juhtis, siis keegi teine ei saanud see olla. Kohtuväline menetleja on aga kohustatud tagama kohtuvälise menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. See tähendab aga ka seda, et kohtuvälise menetleja otsus peab olema põhistatud ja rajanema tõenditel, mitte oletustel. Kohtuvälises menetluses on M.Mägi 20.07.2006 esitanud vastulause, kus on esitanud omapoolse seletuse asjade käigule ja esitanud ka inimeste kontaktid, kes M.Mägi seletuse kohaselt selle sündmusega seotud olid.
lg 1 p 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada tõendeid ja taotlusi.
lg 1 p 8 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuses märkida ka vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Kaevatavas otsuses on lause – menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohtuväline menetleja jätab rahuldamata. Kohus leiab, et otsuses ei ole toodud põhjendust, miks kohtuväline menetleja jätab vastulause arvestamata, vaid see on lihtsalt konstanteering, et nii on tehtud. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses asunud end ise aktiivselt kaitsma ja esitanud omapoolsed tõendid, kuid kohtuväline menetleja ei ole neid tõendeid uurinud ja seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusõigust, sest otsuse tegemisel ei ole arvestatud kõikide võimalike tõenditega ja kohtuvälisel menetlejal ei ole seeläbi olnud võimalik hinnata kõiki võimalikke tõendeid nende kogumis. Eelkirjeldatud rikkumine aga iseenesest ei too kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, sest tõendite puudulik kogumine oli võimalik kõrvaldada kohtumenetluses, sest
lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega on 7 4-06-3580 Ärakiri kohtul kohustus uurida väärteoasja asjaolusid igakülgselt ja täielikult, sõltumata kohtuvälise menetleja otsusest ja tema poolt kogutud tõenditest. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas Meelis Mägi on talle süüks arvatud väärteo, mis on talle kui mootorsõidukijuhile süüks arvatud, toime pannud, kas tema oli sel päeval isik, kes juhtis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas autot. M.Mägi ise on väitnud nii kohtueelses menetluses kui kohtus, et tema ei olnud isik, kes juhtis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas sõiduautot BMW reg nr 906 MGD. Kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud tunnistajad R.Laan, I.Viidas ja A-K.Kuusik kinnitasid, et M.Mägi ei sõitnud väärtoeprotokollis näidatud ajal ja kohas autoga BMW. R.Laan kinnitas, et tema helistas I.Viidasele, kes talle siis autoga surfilaagri juurde järgi tuli ja ta Gabriela motelli viis. Seda kinnitab ka I.Viidas ise. Samuti kinnitas I.Viidas elukaaslane AK.Kuusik, et tema teab, et R.Laan helistas I.Viidasele, et I.Viidas talle järgi läheks ja I.Viidas seda ka tegi, oli ära 10-15 minutit. Ka M.Mägi kinnitas, et tema oli jalgsi jõudnud motelli hoovi, kui tulid I.Viidas ja R.Laan autoga, juhtis I.Viidas. Tl 26 olevalt kõnede eristuselt on näha, et R.Laan on kell 02.05 helistanud tõepoolest I.Viidasele (sellised I.Viidas ja R.Laan kontakttelefonid on M.Mägi poolt antud ka politseile esitatud vastulauses). Kohus leiab, et kindlaks ei saa teha küll kõne sisu, kuid asjaolu, et R.Laan on helistanud 16.07 kell 02.05 I.Viidas`ele on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõend lisab usaldusväärsust eelkirjeldatud isikute ütlustele. Tunnistajad M.Ollema, M.Oidjärv ja H.Aru on andnud ütlusi, et vahetult enne seda, kui M.Oidjärv ja M.Ollema asusid vastu liiklust sõitnud autole järgi sõitma, oli nende juures M.Mägi, kes soovis mõõta alkoholijoovet, mida tal ka teha lasti. M.Ollema ja M.Oidjärv tunnistuste kohaselt oli ta koos R.Laanega, mida aga R.Laan ja M.Mägi eitavad. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei tõenda M.Mägi süüd asjaolu, kas M.Mägiga koos teeristil oli R.Laan või mitte. See, et selles asjaolus tunnistajate M.Ollema ja M.Oidjärv ütlused ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja R.Laan ütlused erinevad, ei tõenda, et M.Mägi oli isikuks, kes juhtis autot. Tunnistajad M.Oidjärv ja M.Ollema kinnitavad, et 3-4 minutit peale seda kui M.Mägi mõõtis alkoholijoovet, märkasid nad, et ühel autol süttisid tuled. H.Aru tunnistas, et see vahe võis olla 5-10 minutit. Tunnistajad M.Oidjärv ja M.Ollema tunnistasid, et märkasid, kuidas üks auto hakkas sõitma rannast Peraküla poole (millises suunas oli liiklus keelatud) ja otsustasid autole järgneda. Tunnistajate M.Oidjärv, M.Ollema ja H.Aru ütlused selle kohta, kus see auto seisis ja kust ta liikuma hakkas, on vastuolulised. Kõik tunnistajad annavad selle kohta erinevaid ütlusi – M.Oidjärv – auto seisis eemal tee ääres (kus oli ka teisi autosid). M.Ollema – see auto seisis seal tee ääres üksi, oli seal juba paar tundi olnud. H.Aru – auto oli pargitud kõrvalteele (kus seisis 3-4 autot) ja hakkas sealt liikuma. Tunnistajad M.Oidjärv ja M.Ollema kinnitavad, et ees sõitva auto tagatuled olid neile kogu aeg näha. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et tee tolmas ja kui nad Gabriela motelli hoovis peatusid, siis ootasid tolmu hajumist. Peale seda nägid tunnistajad, et kõrvalistmelt tuli R.Laan ja auto juures 3-4 m kaugusel juhipoolse ukse juures seisis M.Mägi. Tunnistaja M.Oidjärv kinnitas kohtus, et tema ei näinud, kes väljus juhipoolsest uksest, sest vaatas kõrvalistuja ust, kust väljus R.Laan. Tunnistaja M.Ollema kinnitas, et ise ei näinud, et M.Mägi autot juhtis, kuid kedagi teist ju läheduses ei olnud. Tunnistajad on kinnitanud, et teeristist motellini oli umbes 1-1,5 km. Meelis Mägi tunnistas, et jalutas koju kuskil 10 minutit, läks läbi metsa. Kuna ilmselt keegi kella pealt aega ei võtnud, siis selliste väikeste ajavahemike sees võib olla ka mõnel minutil oluline tähtsus. Kohus leiab, et M.Mägi ütlused, et ta läks jalgsi koju ja jõudis sinna enne R.Laant ja I.Viidast, ei ole teiste tõenditega ümber lükatud. Kuna kõik kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, 8 4-06-3580 Ärakiri siis võtab kohus ajavahemikuks, mil auto tuled süttisid peale M.Mägi politseinike juurest lahkumist – 10 minutit (tunnistaja H.Aru ütlused). Tunnistajate ütluste kohaselt pööras auto siis veel ümber ja hakkas sõitma. Ka kohalejõudmine võttis aega ja see tähendab, et M.Mägi võis jalgsi enne autosid motellini jõuda. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-66-06 leidnud, et kohus ei tohi eirata KrMS § 7 lg 2 ja 3 sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt kohtuotsus peab rajanema tõendatuks tunnistatud asjaoludele, mitte aga oletustele ja kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis tõsikindlalt tõendaks, et M.Mägi oli isikuks, kes 16.07 sõiduautot BMW juhtis. Kohus leiab, et kõiki tunnistajaid on hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest ja kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistajate antud ütlustes. Tunnistajate ütlustes esinevad küll ajalised erinevused (auto liikuma hakkaamise aeg ja politseinike jõudmine motelli hoovi), kuid kohus leiab, et see on nii lühike aeg, et ei anna põhjust öelda, et keegi oleks andnud valeütlusi. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis lükkaks ümber tunnistajate I.Viidas, R.Laan ja A-K.Kuusik ütlused, et autot juhtis sel ajal I.Viidas. Kohus leiab, et tunnistajate M.Oidjärv ja M.Ollema vaatevälja segas kindlasti tolm (nad on ise kinnitanud, et oli tugev tolm, peale mille hajumist nad alles nägid, et keegi seisab auto ukse juures) ja juulikuus öösel kell kaks on ööpäeva pimedaim aeg, millised asjaolud kokku ei lasknud neil kindlasti selgelt tajuda, mis siis tegelikult nende ees sõitva auto juures peale selle peatumist toimus. Tunnistajad ei väida, et nad nägid, et M.Mägi oli isikuks, kes autot juhtis. Pigem tuletasid nad selle teadmise enda jaoks sündmuse tehiolude pinnalt – kui tolm hajus, siis auto juures seisis M.Mägi. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja väärteootsuse aluseks on olnud tunnistajate M.Oidjärv ja M.Ollema tehiolude pinnalt (mitte kindlast teadmisest) tekkinud kahtlus, et M.Mägi juhtis autot. Menetlusaluse isiku poolt taotletud kohtus üle kuulatud tunnistajad kinnitasid aga, et juhiks oli I.Viidas. Muid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et M.Mägi oli väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas isikuks, kes juhtis sõidukit alkoholijoobes ja seetõttu tuleb M.Mägi kaebus rahuldada ja lõpetada väärteomenetlus tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu, kuna M.Mägi süü ei ole tõendatud. Seega ei ole M.Mägile väärteootsuses süüks arvatud väärteo toime panemine M.Mägi poolt tõendamist leidnud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada täies ulatuses ja lõpetada menetlus M.Mägi suhtes
Otsuse tegemisel juhindub kohus
§-dest 29 lg 1 p 1, 123 lg 2, 132 p 3, 133, 134, 156 lg 1 ja 3, KrMS § 2. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 9 4-06-3580 Ärakiri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.