1-06-8125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. novembril 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-8125 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann,

§ 199lg.2 p.4; § 280 lg.1; § 344 lg.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 9.

augusti 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav I.D Prokurör Zanna Morozova Süüdistatav I.D ik. xxxxxxxxxxx, ei tööta , eluk . x, varem kolmel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 19. novembril 2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 25 lg.

§ 199

lg.2 p.4, 7, 8 järgi 9 kuu ja 18 päeva vangistusega, mille ärakandmiselt vabanes tingimisi enne tähtaega, katseajaga kuni

1. jaanuarini 2005.a. alates
2. veebruarist 2006.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas, Kaitsja advokaat Heidi Rajamäe RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
3. augusti 2006.a. otsus I.Di suhtes jätta muutmata ja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. novembril 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korra tehtud Harju Maakohtu
5. augusti 2006.a. otsusega tunnistati I. D süüdi KarS § 25 lg.

§ 199

lg.2 p.4 järgi ning karistati enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest 2 kuu vangistusega, mis loeti kaetuks Tallinna Linnakohtu

1. novembri 2003.a. otsusega mõistetud raskema karistusega. Pärast eelmist kohtuotsust toimepandud varguste katsete eest karistati süüdistatavat I. Di 1 a. 6 kuu vangistusega. Veel tunnistati I. D süüdi KarS § 280 lg.1 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega ning KarS § 344 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest, KrMS § 238 lg.2 kohaselt, karistuseks 1 aasta vangistust, mida KarS § 65 lg.2 järgi suurendati Tallinna Linnakohtu
2. novembri 2003.a. otsuse järgi ärakandmata 38 päeva vangistuse võrra. I. D tunnistati süüdi: Kars § 25 lg.

§ 199lg.2 p.4 järgi selles, et tema, ajavahemikul 26.septembrist 2003.a.

kuni

1. veebruarini 2006.a., Tallinna linna eri paigus asuvates kauplustes, ebaseadusliku omastamise eesmärgi, püüdis 11 korral ära võtta erinevaid müügil olnud asju, kuid kuriteod jäid lõpule viimata kaupluste turvatöötajate sekkumise tõttu; KarS § 280 lg.1 järgi selles, et tema,
2. jaanuaril ja
3. veebruaril 2004.a., Tallinnas, Rahumäe tee 6 asuvas Lõuna Politseiosakonnas, esitas enda kohta valeandmed, nimetades end S. Dks; KarS § 344 lg.1 järgi selles, et tema 28.jaanuaril 2004.a., Tallinnas, Rahumäe tee 6 Lõuna Politseiosakonnas, kirjutas kiirmenetluse otsusele ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile allkirjad S.Di nimel. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav oma süüd
4. augustil 2005.a. Tallinnas, x kaupluses varguse katse toimepanemises. Apellandi väitel sisenes ta kaupluse müügisaali kaubaletis väljapandud kauba varastamise eesmärgil. Apellant pani varastada kavatsetavad kaubad ostukorvi, kuid mõtles siis ümber ja jättis ostukorvi, koos sellesse asetatud kaubaga, kaubaleti juurde ning möödus kassast. Turvatöötaja pidas apellandi kinni. Läbiotsimisel apellandi juurest midagi ei leitud. Müügisaali jäänud ostukorvi, koos selles olnud kaubaga, tõi ära turvatöötaja. Apellandi väitel loobus ta vabatahtlikult kuriteo lõpuleviimisest ning seetõttu taotleb enda õigeksmõistmist selles kuriteos ja karistuse vähendamist 3 kuu võrra. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni. Kaitsja väitel tuleks süüdistatava I. Di poolt apellatsioonis vaidlustatud episoodi käsitleda kuriteo ettevalmistamise, mitte aga kuriteokatsena. Varguse ettevalmistamine pole karistusseadustiku järgi karistatavaks teoks. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsiooni väide, nagu loobunuks süüdistatav I. D
5. augustil 2005.a., x kaupluses parfümeeriakaupade varguse lõpuleviimisest vabatahtlikult , ei vasta tegelikele asjaoludele. Kahtlustatavana ülekuulamisel
6. augustil 2005.a. ( tl.42-45 ) on süüdistatav I. D selgitanud, et müügisaali kaubariiulilt ära võetud asjad asetas ta ostukorvis olnud paketti ja parfümeeriaosakonnast väljumisel sai aru, et teda jälgib kaupluse turvatöötaja. See asjaolu kattub esimese astme kohtu istungil avaldatud kaupluse x turvatöötajast tunnistaja S.L ütlustega ( tl.39 ) selles, et süüdistatav I. D oli talle teada kui varem samas kaupluses parfümeeriakaupu varastanud isik. Seetõttu tunnistaja jälgis süüdistatavat I. Di, kes parfümeeriaosakonnas ära võetud kauba asetas ostukorvis olnud kilekotti. Ringkonnakohtu hinnangul on nende tõenditega vaieldamatult kindlaks tehtud, et süüdistatava I. Di poolt kuriteost loobumine ei olnud vabatahtlik, vaid sunnitud. Märgates teda jälgivat kaupluse turvatöötajat, sai süüdistatav aru, et kuriteo eesmärk – parfümeeriakaupade ebaseaduslik omastamine nende teistele isikutele märkamatult äravõtmise ja kauba eest tasumata müügisaalist välja viimise teel – ei ole saavutatav. Turvatöötaja keskendunud tähelepanu tõttu oli ilmselgelt suurenenud avastamisrisk ja süüdistatava I. Di koos müügisaalis ära võetud ja kassas tasumata kaupadega kinnipidamise tõenäosus. Ringkonnakohtu seisukohalt olid süüdistatava I. Di käitumisaktid – kaupade vitriinist ära võtmine, nende müügisaalist väljaviimiseks ostukorvis asunud kotti paigutamine ja kuriteo lõpuleviimist takistada võiva turvatöötaja tegevuse kontrollimine – võõra vallasasja varguse ettevalmistamise staadiumi ületanud. Süüdistatav I. D oli vahetult alustanud tegude toimepanemist, mis vastasid tema ettekujutusele müügisaalis väljapandud kaupade ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmise ( varastamise ) kohta. Seetõttu ei vabane süüdistatav I. D toimepandud kuriteokatse süüst ning tema tegu pole õiguslikult hinnatav KarS § 40 järgi süüteokatsest vabatahtliku loobumisena. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täielikult esimese astme kohtu poolt
7. augustil 2005.a. x kaupluses süüdistatava I. Di poolt toimepandud kuriteole antud juriidilise kvalifikatsiooniga KarS § 25 lg.

§ 199lg.2 p.4 järgi.

Karistuse mõistmisel on esimese astme kohus võtnud arvesse süüdistatava I. Di süü suurust, tema karistus kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendava asjaolu puudumist. Karistus on mõistetud karistusseadustikus kehtestatud sanktsioonide piires ning lühimenetluse korras KrMS § 238 lg.2 kohaselt. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 9. augusti 2006.a. otsuse I.Di suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN I. KESKÜLA M. PREIMER