1-06-13134 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuaril 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-13134 (06231401109) Kohtunik Kül

§ 197

lg 2 järgi - rahatrahv 2 500 krooni; 2) 29.10.2004.a.

§ 424

järgi – 5 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; 3) 12.10.2006.a.

§ 424

järgi – rahaline karistus 100 päevamäära ehk 5000 krooni (tasumine määrati ositi 10 kuu jooksul) ning juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks (otsus jõustus 20.10.06.a.); korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega, trahvid tasumata; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaadi abi Ksenja Kravtšenko 2 RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada P e e t e r KIVISELG KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku ( 4 kuud) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui P. Kiviselg 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata P. Kiviseljale kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta P. Kiviseljalt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Harju Maakohtu otsusega 12.10.2006.a. mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt ning uus lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol hakkab kulgema eelmise lisakaristuse lõppemisest (20.04.2007.a.).
2. Välja mõista P. Kiviseljalt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 433,70 kr (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm krooni ja 70 senti). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. P. Kiviselg isikuna, keda mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis Harju Maakohtu otsusega 29.10.2004.a. karistati 5-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, kehtiva karistatuse ajal uuesti, s.o.
3. augustil 2006.a kella 22.55 ajal Harjumaal Harku vallas Tallinna-Kloogaranna tee
4. kilomeetril juhtis joobeseisundis veoautot Volvo F7 4x2 registrimärgiga 999 VEL. Sellega pani P. Kiviselg toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav P. Kiviselg tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja K. Kravtšenko pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. 3 Kohtuliku arutamise järeldused. P. Kiviselja süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 29.10.2004a., mille kohaselt P. Kiviselga on karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis korduva juhtimise eest (tl. 4-5); -väärteoprotokolliga ( tl. 7) ja joobeseisundi tuvastamise protokolliga 21.08.06.a. (tl.8) mille kohaselt juhtis P. Kiviselg veoautot joobeseisundis; indikaatorvahendiga on joobeks mõõdetud 0,88 mg/l. Joobeseisundi sellise tuvastamisega P. Kiviselg nõustus; joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest, s.h. vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus ja kinnitas seda protokollis oma allkirjaga; -õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.14-15) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.16-18), mis kajastavad varasemaid korduvaid liiklusalaseid üleastumisi ning määratud karistused; - samuti P. Kiviselja enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 11 - 12), mille kohaselt ta oma tegu kahetses; väitis, et tund ja 15 minutit enne liikuma hakkamist oli ta sõbra juures ära joonud 1 liitri õlut. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et P. Kiviselja süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus P. Kiviselja süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (keskmises joobes juhtis ta veoautot, mis kohtu arvates kujutas endast olulist ohtu kõigile teistele liiklejatele) ning süüdlase isikut ning leiab, et P. Kiviselga pole võimalik karistada rahalise karistusega. Ta on alalisele tööle vormistatud alles 02.jaanuarist 2007.a.; temalt on välja mõistetud alimendid kahe alaealise lapse kasuks; tal tuleb tasuda ka 12.10.2006.a. kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus (KarS § 424 järgi – rahaline karistus 100 päevamäära; joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine 12.04.06.a.) ja menetluskulud; karistusregistri väljavõttest nähtub, et tasumata on tal ka hulgaliselt rahatrahve, mis on määratud varasemate väärtegude eest. Kohus peab põhjendatuks tema karistamist vangistusega. Kohus nõustub samas prokuröri ja kaitsja taotlustega, et P. Kiviselja suhtes, kes on endale leidnud alalise töö ja nõus hüvitama varasemaid rahalisi kohustusi, on võimalik kohaldada KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. jätta vangistus tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning kohustada teda osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalabiprogrammis. Õiguskorra kaitsmise huvides on vajalik lisakaristuse kohaldamine ning mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb temalt ära võtta vähemalt kaheks aastaks. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Harju Maakohtu otsusega 12.10.2006.a. täideviimisele. mõistetud karistused kuuluvad iseseisuvale KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise 4 astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni (alates 01.01.07.a.). Kuna arutatav kuritegu on toime pandud enne eelmist kohtuistungit ning süüdistatav pole teinud takistusi kahe erineva kuriteoepisoodi ühiseks menetlemiseks, pole kohtu arvates õigustatud sundraha veelkordne väljamõistmine, kuna seda on tehtud juba 12.10.06.a. kohtuotsusega. Seega tuleb P. Kiviseljalt välja mõista menetluskuludena vaid määratud kaitsjale makstav tasu. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
5. Kohtunik