Süüdistatavad P a v e l ZAHARTŠENKO - isikukood XXXXX; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; elukoht: XXXXX; töökoht: Uuri küla Suure talu tööline; varem kriminaalkorras karistatud 07.07.2006.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 3 järgi 2-kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga; tõkendit kohaldatud ei ole. A l e k s a n d e r ZAHARTŠENKO - isikukood XXXXXX; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; elukoht: XXXXXX või XXXXX; töökoht: Rangesala Sorosat OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. P. Zahartšenkot ja A. Zahartšenkot süüdistatakse selles, et 30.09.2005.a kella 20.30 ajal tungisid nad Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolga külas Kolga kaupluse ees kallale R S’ile, mille käigus lõid P. Zahartšenko ja A. Zahartšenko R. S’i korduvalt rusikatega näkku, samuti lõi P. Zahartšenko veel R. S’i jalaga kõhtu, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi: näo põrutus ja parema silma põrutus. Samuti tungis Pavel Zahartšenko 14.01.2006.a kella 22.30 ajal Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolga külas Mõisa poe juures kallale R T’le ning lõi viimast vastu õlga, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Kannatanu püsti tõusmisel lõi P. Zahartšenko kannatanut 2 korda rusikaga - nina piirkonda ja silma piirkonda, tekitades sellega R. T’le vastavalt 18.01.2006.a isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 31 sisalduvale ekspertarvamusele tervisekahjustusi, mis ei olnud eluohtlikud: vasaku silmakoopa mediaalseina murd, põrutushaav vasakul põsel ja verevalumid, kahjustades sellega kannatanu R. T tervist ja tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. 2 Oma tegevusega 30.09.2005.a pani A. Zahartšenko toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ning löömisega valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Oma tegudega 30.09.2005.a ja 14.01.2006.a pani P. Zahartšenko toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ning löömisega valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine
P. Zahartšenko ja A. Zahartšenko süü 30.09.2005.a toimunud kuriteo toimepanemises on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: - R S’i suulise kuriteoteate protokolliga (tl. 25), samuti tema kui kannatanu ütlustega eeluurimisel (tl.26 - 27) selle kohta, et 30.09.2005.a lõi Pavlik teda jalaga kõhtu, seejärel lõi mitu korda rusikatega näkku; Pavlikule tuli appi tema vend Aleksander, kes ilmselt arvas, et tema venda pekstakse ning lõi seetõttu samuti teda mitu korda rusikatega näkku; kodus kutsuti talle kiirabi ning tal tuvastati näo piirkonna põrutus; - väljavõttega kiirabikaardist (tl.28); - A. Zahartšenko enda ütlustega eeluurimisel (tl. 41 - 43) selle kohta, et 30.09.2005.a tekkis tema vennal Pavelil R. S’iga konflikt, mille käigus puhkes nende vahel kähmlus; R. S lõi rusikaga Pavelile vastu nägu ja tema lõi automaatselt R’le vastu nägu, kaitstes oma venda; Pavel arsti poole ei pöördunud; - P. Zahartšenko enda ütlustega eeluurimisel (tl. 44-45), kus ta tunnistab R. S’ile kehavigastuste tekitamist, tema löömist ning kahetseb toimunut. P. Zahartšenko süü 14.01.2006.a toimunud kuriteo toimepanemises on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: - R T suulise kuriteoteate protokolliga (tl.4 - 5) ja tema kui kannatanu ütlustega eeluurimisel (tl.6 - 7) selle kohta, et 14.01.2006.a tungis talle kallale noormees, kes kõigepealt tõukas teda vastu vasakut õlga, mille tagajärjel ta koos rattaga kukkus, siis lõi sama noormees teda rusikaga nina piirkonda ja seejärel silma piirkonda; koju jõudes kutsus naine talle kiirabi ning Mustamäe Haigla traumapunktis fikseeriti, et ninaluu küljest on eraldunud kild ning silma õmmeldi; noormehi oli neli, kuid lööjaks oli ainult Pavel; - R. T kohta Regionaalhaigla poolt välja antud patsiendikaardiga (tl.8); - isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 31 (tl.12-14); - tunnistaja J E’i ütluste ja tema poolt koostatud skeemiga (tl. 18-22) selle kohta, et 14.01.2006.a lõi Pavel kõigepealt jalgratturi ratta pealt maha ja veidi aja pärast lõi ratturit veelkord; - P. Zahartšenko enda ütlustega eeluurimisel (tl.44 - 45), kus ta tunnistab R. T löömist 14.01.2006.a; kahetseb toimunut. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust
P. Zahartšenko ja A. Zahartšenko on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, 3 mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kohus, arvestades P. Zahartšenko puhul karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, nõustub prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 3 000 krooni. Kuna A. Zahartšenkot süüdistatakse ühes kuriteoepisoodis, nõustub kohus ka prokuröri taotletud karistuse määraga A. Zahartšenko osas, s.o
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 2 000 krooni.
lg 1 alusel peab kohus võimalikuks määrata rahalise karistuse tasumise ositi järgmiselt: A. Zahartšenkol 4 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist võrdsetes osades ehk 500 krooni igas kuus ning P. Zahartšenkol 6 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist võrdsetes osades ehk 500 krooni igas kuus. Kohus leiab, et süüdistatavatele rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada neid edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu ning P. Zahartšenkolt ka ekspertiisitasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 4 500 krooni. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada P a v e l ZAHARTŠENKO
järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni on 3 000 (kolm tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).
lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o 6 kuu jooksul võrdsetes osades (500 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Süüdi tunnistada A l e k s a n d e r ZAHARTŠENKO
järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 40 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni on 2 000 (kaks tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).
lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o 4 kuu jooksul võrdsetes osades (500 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.