) §-dest 159 ja 238, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Madis Agur süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 120 päevamäära s.o. 6000 (kuus tuhat ) krooni.
lg 2 alusel vähendada Madis Agurile mõistetud karistust, rahatrahv 120 päevamäära, 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks rahatrahv 80 päevamääras s.o. 4000 ( neli tuhat ) krooni ; tühistada Madis Agurile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Madis Agurilt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 ( neli tuhat viissada ) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2513.40 ( kaks tuhat viissada kolmteist kr ja 40
§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Süüdistatav ei ole süüd omaks võtnud. Süüdistatava Madis Aguri ütlustest nähtub, et tema kodus toimus tütre poolt korraldatud pidu, kus tarvitati ka alkoholi. Ta tuli kohale naabri kõne peale. Tema elukohas oli umbes 40 võõrast inimest. Tütar I. A. oli endale külla kutsunud klassiõed. Temaga oli tütar eelnevalt kokku leppinud. Kutsutud inimeste hulk väljus kontrolli alt. Kohale oli tulnud ka võõraid. Tütar oli alkoholijoobes ja seetõttu ei saanud ise talle helistada. Seltskonnas oli ka võõraid. Kui ta kohale läks, siis kutsus politsei. Osa kohalolijaist püüdsid põgeneda. Ta püüdis neid takistada ja nende hulgas oli ka H. O. Neil tekkis O. sõnelus, mis võis olla solvav. Ta patsutas lihtsalt H. O. pähe, mis võis olla kõrvalseisjatele nähtav löömisena. Politsei tuli kohale ja koostas paljudele väärteoprotokollid. Ka tema tütrele teiste hulgas. Madis Agur arvab, et H. O. viis avalduse politseile solvumisest. Peale sündmust nõuti temalt kahju tasumist 10 000 krooni. Kannatanu H. O. ütlustest nähtub, et tema oli Agurite pool kodus, kus toimus pidu. Kui koju tulid vanemad, siis need kutsusid politsei. Tema tahtis minna välja, kuid Madis Agur takistas teda ja lõi lahtise käega temale lagipähe. Lõi ühe korra. Hakkas nutma ja oli šokis. Pärast läks 2 arsti juurde. Seal määrati diagnoos. Tema ei oleks avaldust teinud, kui Madis Agur oleks tema ees vabandanud samal õhtul. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu H. O. ütluste usaldusväärsuses ning tema ütlustega tunnistab kohus tõendatuks asjaolu, et Madis Agur lõi kannatanut labakäega lagipähe. Kannatanu ütlusi kinnitavad veel tunnistaja K. K. ütlused, kes nägi, kuidas Madis Agur lõi H. O. lahtise käega pähe. Tunnistaja A. A. nägi ka, kuidas peale sõnavahetust H. O. ja Madis Aguri vahel, lõi Madis Agur H. O. lahtise käega lagipähe. H. O. hakkas selle peale nutma . H. O läks peale sündmust arsti vastuvõtule kiirabis, kus talle diagnoositi kerge koljupõrutus. ( tl 8 patsiendikaart H.O. kohta ). Antud diagnoos H. O. kohta kinnitab asjaolu, et teda oli pähe löödud. Süüdistatava enda ja H. V. ütlusi selle kohta, et kannatanu löömist ei toimunud, Madis Agur ainult patsutas kannatanut pealaele, on ümber lükatud eelnevalt analüüsitud tõenditega. Patsutamise tagajärjel ei saanud kannatanul tekkida kerge koljupõrutus ja ei tekitanud kannatanule šokiseisundit ega valu. Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et Madis Aguri toimepandud tegu vastab KarS § 121 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas Madis Aguri õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud Madis Aguri süüd välistavaid asjaolusid ning Madis Agur tuleb KarS § 121 järgi süüdi tunnistada. 2. Prokuröri taotlused Prokurör taotles kohtuistungil Madis Aguri süüdimõistmist KarS § 121 järgi ja karistamist rahalise karistusega 120 päevamäära s.o 6000 krooni. 3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Arutanud kriminaalasja, kohus leidis, Madis Agur pani toime tervisevastase süüteo, kehalise väärkohtlemise KarS § 121 järgi, mis on karistatav rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud Madis Aguri süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Madis Aguri ei oma kriminaalkaristatust. Tal on kindel töökoht. Arvestades karistuseesmärke ja Madis Aguri süü suurust, leidis kohus, et Madis Aguri tuleb karistada rahalise karistusega 120 päevamäära s.o. 6000 krooni. Vastavalt
lg-le 2 süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.
lg 2 kohaselt tuleb Madis Aguri karistada rahalise karistusega 80 päevamäära s.o. 4000 krooni. 4. Kriminaalmenetluse kulud 3 Menetluskulud on sätestatud
§-s 175. Vastavalt
lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7200 krooni.
Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt
lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik
Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1274 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1239 krooni; Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.
lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt
lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele Madis Agurile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 25.80 krooni. Vastavalt
lg-le 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt
lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.
lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Madis Agurilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2513.40 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 25. 80 krooni ja asja menetlemisel tekkinud postikulu 42 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt
lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (
§-de 383 – 392). 4 5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.
kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse
sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.