1 p. 1 kohaselt kohtu alla anda, ei saa nõustuda lühimenetluse kohaldamisega, lühimenetluse kohaldamiseks puudub seaduslik alus ning kriminaalasi kuulub tagastamisele Viru Ringkonnaprokuratuurile
§-s 235-1 lg. 1 p. 2, 3 näidatud alusel. Esiteks märgib kohus, et kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel on esinenud hulgaliselt süüdistatava kaitseõiguse rikkumisi. 1. Kaitsja K. Kooga tutvus toimikuga 17.01.2007 ( lk. 110,111). Vastavalt
1, menetlusosalised võivad kriminaaltoimiku tutvustamisest alates 10 päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Järelikult, kaitsjal on aega kuni 27.01.2007 ( kaasa arvates) taotluste esitamiseks
1 korras. Seda tähtaega saab menetlusosalise taotlusel küll pikendada, kuid välistatud on selle tähtaja omavoliline lühendamine. Toimikus on prokuröri abi I. Rebase poolt tehtud märge, et 22.01.2007 saadetakse toimik kohtusse ( ja 24.01.2007 saabuski see kohtusse). Seega, prokuratuuri poolt on rikutud kaitsja õigus esitada asjassepuutuvad taotlused toimiku tutvustamisest alates 10 päeva jooksul . 2. Kui
1 sätestatud tähtaeg on järgitud ja taotlusi ei ole esitatud, võib prokurör koostada süüdistusakti
1 alusel. Süüdistusakti koopia edastatakse ka kaitsjale vastavalt
§-le 226 lg. 3.
1 kohaselt, kaitsja esitab süüdistusakti koopia saamisest alates 5 päeva jooksul oma taotlused. Toimikus puudub märge, millal ja kas kaitsja on saanud süüdistusakti koopia. Süüdistusakt on koostatud 22.01.2007. Isegi kui eeldada, et kaitsja sai süüdistusakti koopia kätte kohe pärast selle koostamist ehk 22.01.2007, on tal õigus kuni 27.01.2007 ( kaasa arvates) esitada omapoolseid taotlusi
1 alusel. Toimik oli saadetud kohtusse 22.01.2007 ja saabus sinna 24.01.2007 ehk enne
1 sätestatud tähtaja möödumist, millega prokuratuur rikkus kaitsja õigust esitada taotlusi
1 näidatud alustel. Tegelikult prokuröril puudus seaduslik alus asuda süüdistusakti koostamisele enne 28.01.2007, mil oleks lõppenud
§-s 225 lg. 1 sätestatud taotluste esitamise 10-päevane tähtaeg. Ja siis prokurör peaks ootama veel 5 päeva, et kaitsja võiks realiseerida oma õigust
226 lg. 1 alusel. 3.
2 sätestab, et taotlus lühimenetluse kohaldamiseks esitatakse süüdistatava poolt
ettenähtud korras.
5, mis reguleerib taotluste esitamine pärast seda, kui menetlusosalised on toimikuga tutvunud, sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlus lühimenetluse kohaldamiseks vaadatakse läbi
§-ga 235 ettenähtud korras.
sätestab, et kui prokuratuur nõustub esitatud lühimenetluse kohaldamise taotlusega, koostatakse
Nende normide süstemaatilisel analüüsimisel tuleb kohus järeldusele, et lühimenetluse taotlus peab olema esitatud
§-s 225 korras, ehk peale seda, kui osalised on toimikuga tutvunud ja oma positsiooni kujundanud. See tundub loogiline olevat, sest süüdistatav peab olema teadvustatud sellest, et lühimenetluses ei kutsuta kohtuistungile tunnistajaid, süüdistataval ja kaitsjal puudub võimalus neid küsitleda ja kohtuotsus langetatakse kriminaalasja kirjalike materjalide põhjal, karistust vähendatakse 1/3 võrra – see ongi lühimenetluse kohaldamise alus
1 kohaselt. Just peale toimiku tutvustamist
§-s 225 lg. 1 korras võivad kahtlustatav ja kaitsja täisväärtuslikult hinnata asjas kogutud tõendeid ja kujundada oma kaitsepositsiooni. Sellega püütakse tagada aus ja õiglane menetlemine. xxx ei ole esitatud
§-s 225 ettenähtud korras taotlus lühimenetluse kohaldamiseks. Toimiku ( lk. 108) on küll xxx taotlus, mis saabus vanglast 28.11.2006, milles taotletakse kohaldada lühimenetlust ning märgitud, et kahtlustatav on lühimenetluse korraga ja erisustega tutvunud ja nõustub sellega. Jääb arusaamatuks, kes ja kuidas selgitas isikule lühimenetluse erisusi ja kas see oli tehtud kahtlustatava huve kaitstes. Kohus leiab, et seega on rikutud isiku õigus ausale menetlemisele. Kuna kohus ei käsitle lk. 108 olevat taotlust
ettenähtud korras esitatud lühimenetluse kohaldamise taotluseks, puudub
§-s 233 lg. 1 nõutav lühimenetluse kohaldamise alus. Samuti kohus ei saa jätta tähelepanuta kriminaalasjaga tutvumisel avastatud menetlusõiguse rikkumisi, mis võiksid kahjustada menetlust niivõrd, et kohtul võib tekkida kahtlus menetlemise aususes. Seetõttu ei saa kohus nõustuda lühimenetluse kohaldamisega. Seoses xxx vahi all viibimisega märgib kohus järgmist: Kriminaalasjas puudub xxx kinnipidamise akt, mille tõttu kohtul puudub võimalus kindlaks teha vahistamise tegelik kuupäev. Kohus rahuldub sellega, et loeb vahistamise alguseks 27.07.2006 ( vahistamise määruse tegemise kuupäev). Eelvangistuses vahi all viibimise viimane päev on 26.01.2007, mille möödumisel xxx kuulub antud kriminaalasjas vabastamisele. Juhindudes
235-1 lg. 1 p. 2,3 kohus M Ä Ä R A S: Tagastada kriminaalasi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.