1-06-3244\3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 18.detsember 2006.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-3244 Kohtukoosseis Eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Jüri Paap ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi I.Mi süüdistusasjas KarS lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02.
4. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.M Prokurör Süüdistatav Helgi Veinberg I.M(ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 2.novembrist prg. 200 lg 2 p.4 järgi 2006.a. I.Mi lovi suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I.M mõisteti Harju Maakohtu 2.novembri 2006.a. otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p.4 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti I.Mile karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 26.09.2005.a. 2 I.M mõisteti süüdi selles, et tema varem röövimiste toimepanemise eest karistatud isikuna ja omades kustumata karistust, 13.08.2005.a kella 05.00 ajal Tallinnas, x asuva maja lähedal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lõi S.Oile ühe korra eeluurimisega tuvastamata esemega kukla piirkonda, mille tagajärjel S.O kukkus ja kaotas teadvuse, põhjustades S.Oile tervisekahjustused – kaks luuni ulatuvat põrutushaava kukla alumises osas ja seejärel võttis maas lamava S.Oi vasaku käe sõrmest kullast klotsersõrmuse väärtusega 1500 krooni, kaelast kuldketi väärtusega 3500 krooni, pükste taskust korterivõtmed ja seljast nahkjope väärtusega 2500 krooni, koos taskutes olnud mobiiltelefoni Nokia 6610 väärtusega 2200 krooni, rahakoti väärtusega 300 krooni, milles oli sularaha 450 krooni, Hansapanga kaart, SEB Ühispanga kaart ning juhiload. Seejärel võttis I.M S.Oilt ära võetud Hansapanga kaarti kasutades Tallinnas, x juures asuvast Hansapanga sularahaautomaadist S.Oi arveldusarvelt välja sularaha 10 000 krooni, tekitades S.Oile kokku varalise kahju 20 450 krooni suuruses summas. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis taotleb I.M temale mõistetud karistuse vähendamist või kergendamist selliselt, et osa karistusest mõistetaks reaalselt ja osa tingimisi. Süüdistatava arvates on temale mõistetud karistus liiga range. Vabaduses on tal soov asuda tööle, et saaks hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja kohtukulud. Selgitab, et ta ema, kes kasvatab üksi 8 last on vähihaige ning ta soovib olla emale ja õdedelevendadele toeks. Viitab ka endal olevale raskele haigusele. Lubab, et enam ei soorita kuritegusid, on mõistuse pähe võtnud. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. I.Mile on maakohtu otsusega mõistetud karistus, milline on ligilähedane KarS prg. 200 lg 2 sanktsiooni alammäärale. Mõistetud karistust on vähendatud ühe kolmandiku võrra ning ärakandmisele kuuluv karistus on alla seaduses ettenähtud sanktsiooni alammäära. I.Mi näol on tegemist isikuga, kes on ka varem karistatud analoogilise kuriteo toimepanemise eest. 10.12.2002.a. karistati teda Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg.2 p.1 ja KrK § 140 lg.2 p.1,2,3 ja karistati kokku 3 aastase vangistusega. Ta vabanes karistuse kandmiselt 18.03.2005.a. ja juba 5 kuu möödudes pani toime analoogilise kuriteo. Selliseid asjaolusid arvestades on kohtukolleegiumi arvates täiesti välistatud tingimusliku vangistuse kohaldamine, Puuduvad sellised erisused nii toimepandud teos, kui ka I.Mi isikus, mis teevad karistuse reaalse ärakandmise tema poolt ebaotstarbekaks. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud ka asjaolusid, millised annaks alust sanktsiooni alammäärale ligilähedase karistusmäära kergendamiseks. Apellatsioonis esitatud asjaolud – ema ja ka süüdistatava enda raske haigus ning vajadus perekonda abistada esinesid ka siis, kui I.M pani toime vaidlusaluse kuriteo. Vaatamata sellele ei arvestanud ta ise uut kuritegu toime pannes 2