1-06-13084\8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a Kriminaalasja number 1-06-13084 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Helen Teder Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi A.R`i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi Apelleeritud kohtuotsus 24.oktoober 2006.a Harju Maakohtu otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.R Prokurör Peeter Pool Süüdistatav A.R, isikukood xxxxxxxxxxx, kodakondsuseta, keskharidus, ilma töö- ja elukohata, faktiline elukoht x Tallinn, varem kriminaalkorras kahel korral karistatud, vabanes viimase karistuse kandmisest 16.06.2006.a. Viibis vahi all alates 16.06.2006.a kuni 17 06.2006.a, viibib vahi all all alates 27.08.2006.a. Leelo Viil Kaitsja RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 24.
2. 2006.a otsus A.R`i suhtes jätta sisuliselt muutmata, kuid teha kohtuotsuse resolutiivossa täpsustus, mille järgi A.R`il kuulub ärakandmisele algusega
4. 2006.a 5 (viis ) kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtuotsuse resolutiivosa p.1-s lugeda õigeks 24.11.2004.a asemel ajavahemik 21.11.2004.a kuni 22.11.2004.a . Apellatsioon jätta rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda 1 ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. A.R mõisteti süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ( enne 03.
6. 2006.a Harju Maakohtu otsust, 24.11.2004.a toime pandud kuriteo episoodis) 6 kuu vangistusega. Mõistetud karistust vähendati 1/3 võrra, s.o. 4 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus 4 kuud vangistust kaetuks 03.02.2006.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega. A.R mõisteti süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi ( 16.06.2006.a ja 27.
7. 2006.a toime pandud kuriteo episoodides ) 9 kuu vangistusega. Mõistetud karistuse vähendamisega 1/3 võrra, kujunes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust, karistuse aja algusega
9. 2006.a. Mõistetud karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 16.06.2006.a kuni 17.06 2006.a 2.
10. A.R mõisteti süüdi selles, et ta ajavahemikul 21.11.2004.a kuni 22.11.2004.a Tallinnas, x asuva maja hoovis tungis ukselukku lõhkumise teel sisse H. S kuuluvasse garaaži, kust varastas kannatanu vara kokku 10700 krooni väärtuses; 2.
11. samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tegi katset 16.
12. 2006.a Tallinnas, x asuvast Prisma Peremarketist varastada pudel viskit 489 krooni väärtuses, kuid oli kinnipeetud turvatöötajate poolt. 2.
13. samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tungis 27.08.2006.a Tallinnas, x asuva maja ees esiukse klaasi lõhkumise teel sisse T. I sõiduautosse, kust varastas kokku esemeid ja sularaha summas 1800 krooni. Seega A.R isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o. KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi ettenähtud kuriteo. Apellatsiooni taotlused.
14. Harju Maakohtu süüdimõistva otsuse vaidlustas talle mõistetud karistuse suhtes süüdistatav A.R. Ta leidis, et kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta tema karistust kergendava asjaolu, puhtsüdamliku kahetsuse. A. R väidab, et ta oli sellekohase kirjaliku avalduse teinud. Ka on apellandi arvates põhjendamatult arvestamata jäetud, et üks tema poolt toime pandud vargustest jäi katse staadiumisse. Viimases episoodis tagastas ta ka vara. A. R märgib, et vangla avaldab talle hukatuslikku mõju. Ta palub kohut anda talle võimalus uue elu alustamiseks ja vähendada talle mõistetud karistust. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, apellatsiooni sisuga ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonis ei esitata põhjendusi, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamist.
16. Lähtuvalt kriminaalasja materjalidest tunnistas A.R end kuritegude toimepanemises süüdi ja taotles maakohtus kriminaalasja menetlemist lühimenetluse korras. Maakohus tuvastas kohtus uuritud tõenditele tuginedes A. R`i süü inkrimineeritud kahes varguses ja ühes varguse katses ning põhistas vajalikult oma otsust tema süüdimõistmises. 2 Maakohus on mõistnud A. R`ile karistuse lähtuvalt KarS § 56 sätetest, s.o. arvestades eelkõige tema süüd ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Viimasel juhul on kohus õigustatult märkinud, et kindlat elu ja töökohta mitteomav A. R pani uue kuriteo toime päeval, mil ta vabanes vanglast eelmise karistuse kandmisest. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud A. Ri õiguskuulekale käitumisele ja teda tuleb karistada vangistusega. 5.
17. Seonduvalt apellandi taotlusega kergendada tema karistust väidetava puhtsüdamliku kahetsuse tõttu (puhtsüdamlik ülestunnistus), osundab kohtukolleegium, et Karistusseadustiku sätete kohaselt mõistetakse puhtsüdamliku kahetsuse all süüdlase siirast ülestunnistust ja kahetsust uurija või kohtule antud ütlustes, mis seondub ka tagajärje ärahoidmise, süü ülestunnistamisele ilmumise ja muude asjaoludega. 5.
18. Kohtukolleegium on seisukohal, et A. Ri süüasjas ei ole eelloetletud asjaolusid tuvastatud. Kriminaalasja materjalide kohaselt kuulutati A. R
20. 2004.a toime pandud varguse episoodis DNA ekspertiisi alusel tagaotsitavaks juba enne seda kui ta end varguses süüdi tunnistas. Asjaolu, et ta pärast politsei poolt kinnipidamist, eeluurimise käigus kinnitas 21.
21. 2004.a toime pandud kuriteo tehiolusid, ei kujuta endast veel karistust kergendavat asjaolu. Samuti ei ole karistust kergendava asjaoluna hinnatav A. R`i süü ülestunnistamine 16.06.2006.a kuriteolt tabamisel ega fakt, et ta ei jõudnud endast olenemata asjaoludel vargust lõpule viia. Puhtsüdamlikust ülestunnistusest ei ole alust rääkida ka 27.
22. 2006.a kuriteo episoodis, mil A. R esialgu oma süüd kategooriliselt eitas ja alles eeluurimisel jätkuvate tõendite kogumise käigus, tunnistas enda süüd. A. R`i poolt kohtus esitatud kahetsus toimepandu suhtes ei ole kohtukolleegiumi arvates hinnatav siira puhtsüdamliku kahetsusena - mis mõjutaks talle mõistetavat karistust - vaid ajendatud soovist pääseda karistusest. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on A. R`ile mõistetud karistust põhjendanud ning see on seaduslik. Karistuse muutmiseks puudub alus.
23. Kohtukolleegium parandab Harju Maakohtu otsuse resolutiivosa p 1-s esineva kirjavea ja loeb selles ekslikult märgitud 24.11.2004.a, asemel õigeks kuriteo episoodi toimumise aja, ajavahemikus 21.11.2004.a kuni 22.11.2004.a . Peale selle märgib kohtukolleegium, et A. R mõisteti süüdi ajavahemikul 21.11.2004.a 22.11.2004.toime pandud varguse episoodis ja karistati 4 kuu vangistusega. Mõistetud karistus loeti KarS § 65 lg 1 alusel kantuks 03.02.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakantud karistusega. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks selguse mõttes täpsustada maakohtu otsuse resolutiivosa, milles märkida, et A. R`il kuulub ärakandmisele, karistuse kandmise aja algusega 27.
24. 2006.a, 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
25. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 24.
26. 2006.a A.R`i suhtes sisuliselt muutmata, kuid teeb selle resolutiivosasse täpsustuse, millega loeb A.R`ile lõplikuks karistuse ärakandmisele kuuluvaks ajaks 5 kuud ja 28 päeva karistuse ajal algusega 27.
27. 2006.a. ning resolutiivosa p.1-s õigeks kuupäeva 24.11.2004.a asemel ajavahemik 21.11.2004.a kuni 22.11.2004.a. Ene Randmäe Meelika Aava Jüri Paap 3